TURISMI VAATAMISVÄÄRSUSED KURESSAARES Kuressaare raekoda: Aastatel 1653-70 barokne hoone Kuressaare kesklinnas.Valisin selle objekti sellepärast,et sellest ei saa Kuressaare linnas üle ega ümber. Ta asub täpselt Kuressaare keskväljakul ja seda peab tutvustama turistidele.See on mõjub keskväljakul suursuguselt ja kõidab tähelepanu,eriti köidab turistide tähelepanu kindlasti Raekoja ukse ees olevad kaks lõvi. Kuressaare Piiskopilinnus: Valisin selle ehitise kuna seda on vaja kindasti tutvustada.See ehitis on 14.sajandil ehitatud ning ainuke täielikult säilinud keskaegne linnus kogu Baltikumis. Seda kindlasti tahavadki paljud turistid ise näha ja sellest kuulda.Ning
oluline põhjaveekihtide toitja Ida - Saaremaal. KAALI KAATRIVÄLI - Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused KURESSAARE PIISKOPILINNUS - Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltiriikides ja sellisena vaieldamatult ka rahvusvahelise tähtsusega arhitektuurimälestis. PÕLLUVAHI MAJA - Põlluvahi maja on 18. sajandi lõpus ehitatud väike hoone Kuressaare linna Põllu alevis Kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal. Kahekorruseline viilkatusega kivimaja oli mõeldud põlluvahi elamuks.Praeguse Kitsa tänava joonelt algasid Suuremõisa põllud.
võimu alt vabanes Saaremaa,nagu ülejäänud Eestigi,1991a.augustis. Läbi aegade on Saare maakonna elanike põhilisteks tegevusaladeks olnud põllumajandus,kalapüük ja laevandus.Olulisteks sündmusteks piirkonna arengus oli laevaühenduse sisseseadmine Peterburi ja Riiga(1858),praamiliini avamine mandri ja Muhu vahel(1888),Muhumaa vahel tammi avamine(1896). 3 20.sajandi algul elas Saare maakonnas ligikaudu 60 000 elanikku,neist 4000 Kuressaare linnas. Kuna maapiirkond oli ülerahvastatud,otsisid paljud saarlased tööd mandril või rändasid välja teistesse riikidesse. Sajandivahetus ja eriti Eesti Vabariigi aeg tõid elavnemist saarte majandusellu:arenes ühistegevus(säästu-ja laenuühingute,tarbijate kooperatiivide asutamine).Kiire areng toimus hariduse ja kultuurivallas:avati palju uusi koole.Kolmekümmnendatel aastatel oli Saare maakonnas 80 algkooli ja üks gümnaasium.Tegutsesid Kuressaare
võimu alt vabanes Saaremaa,nagu ülejäänud Eestigi,1991a.augustis. Läbi aegade on Saare maakonna elanike põhilisteks tegevusaladeks olnud põllumajandus,kalapüük ja laevandus.Olulisteks sündmusteks piirkonna arengus oli laevaühenduse sisseseadmine Peterburi ja Riiga(1858),praamiliini avamine mandri ja Muhu vahel(1888),Muhumaa vahel tammi avamine(1896). 3 20.sajandi algul elas Saare maakonnas ligikaudu 60 000 elanikku,neist 4000 Kuressaare linnas. Kuna maapiirkond oli ülerahvastatud,otsisid paljud saarlased tööd mandril või rändasid välja teistesse riikidesse. Sajandivahetus ja eriti Eesti Vabariigi aeg tõid elavnemist saarte majandusellu:arenes ühistegevus(säästu-ja laenuühingute,tarbijate kooperatiivide asutamine).Kiire areng toimus hariduse ja kultuurivallas:avati palju uusi koole.Kolmekümmnendatel aastatel oli Saare maakonnas 80 algkooli ja üks gümnaasium.Tegutsesid Kuressaare
Väinamere vee soolsus veidi väiksem 5-6. Vee suhteline läbipaistvus on väiksem madalas vees. Kui avameres ulatub vee läbipaistvus keskmiselt 10-12meetrini, siis Liivi lahe kesk- ja põhjaosas on see maksimaalselt 4-6m ja Väinameres vaid 2-5m. Saaremaa suuremad jõed, ojad ja kraavid. Jõgi, oja, kraav Suubumiskoht Pikkus km Lõve Oessaare lahe 31 Põduste Kuressaare laht 30 Kuke Saastna laht 21 Leisi Parasmetsa laht 20 Riksu Avameri 20 Punapea Avameri 15 Viira Väike väin 15 Võlupe Triigi laht 15 Nasva Suur Katel 3
soolsus veidi väiksem 5-6. Vee suhteline läbipaistvus on väiksem madalas vees. Kui avameres ulatub vee läbipaistvus keskmiselt 10-12meetrini, siis Liivi lahe kesk- ja põhjaosas on see maksimaalselt 4-6m ja Väinameres vaid 2-5m. Saaremaa suuremad jõed, ojad ja kraavid. Jõgi, oja, kraav Suubumiskoht Pikkus km Lõve Oessaare lahe 31 Põduste Kuressaare laht 30 Kuke Saastna laht 21 Leisi Parasmetsa laht 20 Riksu Avameri 20 Punapea Avameri 15 Viira Väike väin 15 Võlupe Triigi laht 15
Kõik kommentaarid