KURSUSETÖÖ
Kuressaare sadama laevatee süvendamise
ning ristlus- ja väikereisilaevade
sildumiskai rajamise keskkonnamõjude
hindamine.
S. Kruuser, A.Jalast, M.Kiholane,
T.Engmann
4.4 Võimalik mõju merepõhjataimestiku
ja loomastiku kooslustele.
Sissejuhatus:
· Tavaliselt hävivad merepõhjataimestik- ja
loomastik alal, kus teostatakse
süvendamist.
· Halvasti mõjub mereelustikule ka
süvendamisel tekkiv heljum, kuna heljum
vähendab vee läbipaistvust ja seega ka
valguse ning hapniku jõudmist
põhjataimestikuni.
Sissejuhatus
· Samas põhjaloomastiku asustustihedus
võib suureneda, kuna orgaanilise aine
mass vees suureneb heljumi tekke tõttu
kasvab süvendamispiirkonna vahetus
lähedused filtreerijate arv.
1. Säästev areng: eesmärk, olemus Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arenguvajadust arvestades. Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, ajalugu
rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks seadus 14. Mõju hindamine Natura 2000 objektidele: vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike 8) hindab loodusvara kasutamise otstarbekust ning eelhinnang ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete Eelhinnang: kas vaadeldav tegevus võib teoreetiliselt arenguvajadust arvestades. Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa 6. Keskkonnamõju hindamise põhietapid .
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus;
Peeter I, määrused, korraldused: Metsade kaitse, parkide rajamine linnadesse, ukaasid jahifauna ja kalade kaitseks, Belovezje ürgmets, 1805 Moskva Loodusuurijate Selts, 1886 Askania Nova stepikaitseala, 1912 Vene Geograafia Seltsi juures alatine looduskaitse komisjon, 1918 Dekreet metsadest, 1919 Astrahani looduskaitseala. KESKKONNAÕIGUS Keskkond: Loodusteaduslik definitsioon: Füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise. Legaaldefinitsioon: „õhk, vesi ja pinnas”. Lugano konventsioonis: nii elus kui eluta loodusressursid ja nende omavahelised suhted. Vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Maastiku iseloomulikud elemendid. EL Kesk- ja Ida-Euroopale koostatud keskkonnakaitse näidisseadus käsitleb keskkonda kui: biootilisi ja abiootilisi loodusressursse, tehiskeskkonna elemente, maastiku olulisi elemente, elukvaliteeti,
Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7.kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Looduskaitseväärtus 1 - kõrge looduskaitseväärtus 2 - keskmine looduskaitseväärtus 3 - väike looduskaitseväärtus 0 looduskaitseväärtuseta Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu.
võimalikuks); spekulatiivsed riskid (keegi nendega ei tegele, sest põhinevad aint oletustel). Riskivastutus e üldine ettevaatuskohustus: 1) neg kkmõju ennetamiseks vajalike kulutuste kandjaks ei ole mitte ühiskond, vaid sellise tegevuse läbiviija või ka tarbija (saastajamaksab printsiip) 2) potents olulise kkmõjuga tegevuse läbiviija teeb seda omal vabal tahtel ning allutab vaba tahte alusel ka teised isikud suurtele ja tihti ebakindlusega varjatud ohtudele. Kohane riskianalüüs ei ole puhtalt teaduslik protsess riskianalüüsi alusel otsuste langetamisse peab kaasama avalikkuse. KKõigus avalik õigus, noor, ebastabiilne, arenev, fragmentaarne, vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega (uued ideed kkpoliitikas ei mahu kehtivasse paradigmasse), novaatorlik
Eilart 1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel 1966Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitseorganisatsioonidega, nagu rahvusvaheline looduskaitse liit (IUCN), 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. Selle tulemusena lõpetati rabaservade kraavitamine ning arvati kuivendamisele määratud maade hulgast välja üle 200 000 hektari soid, millest ligikaudu pool vormistati hiljem sookaitsealadeks. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1973 ilmus Eerik Kumari toimetamisel algupärane käsiraamat „Looduskaitse“. 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1981 “Soode sõja jätk” - moodustati 28 sookaitseala
3.2.8 Loendurite kasutamise näide ................................................................................................. 68 3.3 MÕJU HINDAMINE LOOMASTIKULE ................................................................................................................................ 69 3.4 MÕJU HINDAMINE TAIMEKOOSLUSTELE ......................................................................................................................... 73 3.5 FÜÜSILISE MÕJU HINDAMINE .......................................................................................................................................... 75 3.6 PUHKEKOHTADE JA MATKARADADE SEISUNDIKLASSID .................................................................................................. 78 3.7 KÜLASTAJAUURINGUTE METOODIKA .............................................................................................................................. 79 3.7
Kõik kommentaarid