Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kunstivaldkonnad, vanaaja kunst (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ajast jutt on?

Lõik failist

Kunstiajalugu
Tertia sotsiaal
2007/08 õ/a
3. periood
10.01.2008
Kunstivaldkonnad
  • Arhitektuur :
    • Sakraalarhitektuur – pühamute arhitektuur;
    • Profaanarhitektuur – ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud;
    • Kindlustusarhitektuur – kuni keskaja lõpuni, kindlustused .
  • Skulptuur :
    • Plastika – voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist , kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist
    • Raidkunst – kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem, Michelangelo ütles, et lihtne, ainult võta lihtsalt üleliigne kivi ära. Ainus marmor , millest saab skulptuure teha, on carrara marmor. Michelangelo tegi peamiselt raidkunsti, sest ei sallinud plastikat, kuid ei töötanud üksi;
    • Reljeef – nt kivisse raiutud pilt, tasandiline , kõrgreljeef-kuju pooleldi väljas, madalal vähe;
  • Maalikunst
    • Monumentaalmaal – seinamaal (otse seintele maalitud), kui reljeef on ära maalitud, siis on mõlemat;
    • Fresko – krohvile maalitud, alt märjaks värv peale, krohv kuivab ning kui krohvi maha kukub , siis kuna värv on krohvi alla läinud
    • Tahvelmaal – tavapärane, ajalugu ulatub Egiptusesse, seal pandi sarkofaagi kaasa üks portree, hiljem kreeklastel, veel hiljem õigeusklikud tegid ikoone(palju säilinud, Bütsantsi omasid polegi väga säilinud, ühed varaseimad), ikoone maaliti temperavärvidega, nagu õlimaal, aga õhuke ja kumab läbi, varem segati munavalgega, mis kuivades läikima hakkas ning jättis õlimaaliga sarnase mulje, kuid hakkab pragunema, raske tehnika, seetõttu ei kasutata enam väga. Kasutatakse pintslit, guašil ja õlivärvil kõva ja lapik pintsel , akvarellil pehme;
    • Vanim värv on guaššvärv(mineraalvärvid, katavad hästi).
  • Graafika
    • Sai alguse, kui leiutati trükipress, kuid kõigepealt hakati pilte trükkima( ikoonid ja mängukaardid), enne seda kõik käsikirjad või muu käsitsi ümber;
    • Sügavtrükk – metallplaadiga, jooned on ära trükitud;
    • Kõrgtrükk – suuremad vaod , trükivärv ei lähe vagudesse, jääb peale;
    • Lametrükk – plaadile maalitakse jne.
  • Antiikajast 15.sajandini ei tehtud skulptuure, sest ristiusk ei lubanud jumala loodut kujutada, peale seda hakati ka ainult kirikusse lubama;


Vana- Mesopotaamia kunst
  • Perioodid
    • Sumeri Akadi kunst (4000 – 1830 e.Kr.)
    • Vana-Babüloonia kunst (1830 – 1518 e.Kr.)
    • Assüüria kunst (1500 – 605 e.Kr.)
    • Uus-Babüloonia kunst (625 – 539 e.Kr.)
  • Teadused Mesopotaamias - astronoomia , meditsiin, matemaatika ;
  • Arhitektuur
    • Seal ei leidu kivi, ei saa seega kivist midagi teha, kuid teevad savist telliseid , algul põletamata savist, kuid juba sumerid hakkavad põletama, saadi väga tugev materjal, savi põletamiseks 600-1000, glasuuriga rohkem, seda tunti juba siis, kuid sideainet ei tundnud, uste ja akende jaoks ostsid kivi, hiljem võlvid, mis seisid ilma sideaineta(?!?!?!), roomlased võtsid selle tehnika hiljem üle;
    • Tsikuraat torntempel – ehitati põletatud tellistest torntempleid, mille terrassid olid omavahel treppidega ühendatud, hakati kaunistama, säilinud on palju pitsatkive ja silinderpitsateid, neid valmistati marmorist ja vääriskividest, mille pinda süvendati negatiivne kujutis, savisse vajutades tekkis reljeefne kujutis, niimoodi süvendasid kivisse ka kiilkirja ja kirjutati savitahvlitele, mis põletati, babüloonlastelt ka kirjanduslik pärand, neilt ka esimene eepos – Gilgameš;
    • Assüüria kultuuri ajal ehitati kõige rohkem losse , kasutati võlvkonstruktsiooni, väliselt sarnanesid lossid kindlustega, aknaid polnud, valgus sisseõuest usteavade kaudu, õuede ja ruumide paigutus oli ebasümmeetriline, lossikompleksi võis kuuluda ka tempel või mitu, suurem osa ruumidest olid eluruumid , laod ja majapidamisruumid, losside seinad ja ruumid on kaetud reljeefide ja seinamaalidega, millel kujutati põhiliselt sõja- ja jahistseene, jumalust väravavalvur – inimese pea ja härja keha(nagu egiptuse Sfinks ), tiivuline, kõrgreljeefis tavaliselt, pidid kaitsma lossielanikke kurjade vaimude ja õnnetuste eest;
    • Loomi kujutati väga tõetruult;
    • Uus-Babülooni keskus oli Babüloni linn, Ištari värav, millest hakkas Protsessiooni tänav, mis viis jumal Marduki templini, mida peetakse Paabeli torniks, mida on ka Piiblis mainitud , lossid olid terrassidega ja sinna pandi taimed kasvama, sest muud moodi ei saanud kasvatada, seda peetakse üheks maailmaimeks(ripp-aiad);
  • Kogu Mesopotaamia kunstist – roomlased võtsid eeskuju.

Egiptuse kunst
  • Ajastud
    • Vana Riigi ajastu kunst (3000 – 2263 e.Kr.)
    • Keskmise Riigi ajastu kunst (2040 – 1730 e.Kr.)
    • Uue Riigi ajastu kunst (1562 – 1085 e.Kr.)
    • Hilis -Egiptuse ajastu kunst (1085 – 332 e.Kr.)
  • Uskusid hauatagusesse ellu, väga populaarne oli sureva ja taaselustuva jumala Osirise kujutis;
  • Usundi järgi oli inimesel kaitsevaim, tema teisik Ka, kes elas pärast inimese keha surma edasi hauakambris(sellest ka kogu jama), Ka-le tuli luua surnu eluajal valitsenud elamistingimused.

11.01.2008
Egiptuse arhitektuur
  • Sambad(õpik lk 33):
    • Osad – baas, tüvis, kapiteel ;
    • Inimene oli ainult samba aluse kõrgune;
    • Kapiteel on põhiline ja nime panemise alus;
    • Prototooria sammas – tavaline, nime saanud…? , tüvisel on sees vaod ehk kannelüürid;
    • Lootossammas ;
    • Papüürussammas;
    • Palmkapiteeliga sammas.
  • Templid(põhiplaan lehel, õpik lk 32):
    • Osad – väravaehitis ehk püloon, lahtine sammasõu, põiksaal, pühamu, preestrite ruumid ja kõrvalruumid;
    • Templi arhitektuur on suurejooneline ja monumentaalne, templi juurde viivat teed palistasid sfinksid, mis sümboliseerisid kuninga võimu ja kaitsesid, peasissekäik asus templi kitsamal küljel ning kulges läbi väravaehitise pülooni, püloon koosnes längus seintega müüriplokkidest, nendevahelisest portaalist ning obeliskidest, kui need olid ees, siis oli päikesele pühendatud, pülooni ees lehvisid kõrgete mastide otsas lipud, pahade vaimude eemale peletamiseks, pülooni ees paiknesid kolossaalsed vaarao figuurid, väravapostide vahelt tohtisid siseneda ainult vabad inimesed ehk siis orjad ei tohtinud, tehti kaljutempleid, raiuti kivist välja;
    • Haudehitis – vaaraodel ja ülikutel, tähtsamad on hauakambrid ,
      • Mastabad – esialgsed, koosnesid maaalusest hauakambrist, kus asus kirst balsameeritud surnukehaga ja massiivsest maapealsest ehitisest(trapetsi kujuga), idaküljele tehti ukselaadne asi, Kaa-le, sinna toodi ohvriande, ohverdati seal, seinade ja katusega sissekäigulaadne asi ;
      • Astmikpüramiidid – tähtsal kohal Egiptuse arhitektuuris, sellest järgmine kohe püramiid, millel oli lihtsalt igale astmele üks kiviplokk lisatud ja plaatidega kaetud;
      • Püramiid – kujunes välja juba Vana Riigi ajal, suurimad säilinud Giza väljal( vist ka esimesed, ei kuulnud =)), neid peetakse ka maailmaimeks, keeruliste käikude süsteemiga, ehitati väga kaua;
      • Kaljuhaud – Keskmise Riigi tähtsaimad ehitised, sarnanevad ruumide paigutuselt mastabadega, sissekäigud kujundati kuningliku fassaadiga, hiljem hakati ka kaljuhaude peitma ja arvatavasti ei ole paljusid leitud;
  • obelisk – kõrge neljakandiline terava tipuga sammas;

Egiptuse skulptuur ja maal
  • Vanemate mälestiste hulka kuuluvad Narmeri palett , mis on kõrge, mõlemalt poolt reljeefidega kaetud kiviplaat, kujutab stseene Lõunariigi võitlust Põhjariigi üle, Lõunariigi valitseja tapab Põhjariigi sõdureid, kroon on suusamütsi moodi, millega hiljem kujutati Osirist, sellel on näha kompositsioonilisi võtteid, mis olid iseloomulikud egiptuse reljeefkunstile, stseenid paiknevad vöötidena üksteise peal, igal pildil kuningas suurem kui ametnikud ning viimased omakorda suuremad lihtinimestest, nii elutu ja tardunud poosi põhjuseks on nn egiptuse poos, kus inimese jalad ja pea on kujutatud profiilis, ülakeha ja silm otsevaates,
  • Egiptuses on palju skulptuure ja maale säilinud;
  • Egiptuse reljeef on madal, kujutise kontuurid on süvendatud plaati , reljeefid olid suurema ilmekuse saavutamiseks värvitud
  • Osirist kujutatakse valges, kuid tumedana(nahavärvilt), aga neeger ei ole, see tähendab, et oli allmaa jumal, surnud vaaraode jumal;
  • Perspektiivi ei kasutatud, ei tuntud isegi;
  • Portree kõige suurejoonelisem , uskumuse kohaselt elas kaitsevaim Kaa nii kaua, kuni säilis inimese portreekujutis, seepärast püüti portreed teha võimalikult massiivsed ja monumentaalsed, vaaraode omad olid eiti suured ja monumentaalsed, maaliti ka, kuid rohkem tehti kivist, maalitud portree peideti surnukeha sidemete vahele;
  • Osirise silm juhib tähelepanelikkusele.

17.01.2008
  • Sfinks – inimese pea ja lõvikehaga skulptuur, suurim ja vanim Giza püramiidide juures valvamas, 20 meetrit kõrge;

Egeuse kultuur
Vasakule Paremale
Kunstivaldkonnad-vanaaja kunst #1 Kunstivaldkonnad-vanaaja kunst #2 Kunstivaldkonnad-vanaaja kunst #3 Kunstivaldkonnad-vanaaja kunst #4 Kunstivaldkonnad-vanaaja kunst #5 Kunstivaldkonnad-vanaaja kunst #6 Kunstivaldkonnad-vanaaja kunst #7 Kunstivaldkonnad-vanaaja kunst #8 Kunstivaldkonnad-vanaaja kunst #9 Kunstivaldkonnad-vanaaja kunst #10 Kunstivaldkonnad-vanaaja kunst #11 Kunstivaldkonnad-vanaaja kunst #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KollasedJuuksed Õppematerjali autor
Vana-Mesopotaamia, Egiptuse, Egeuse, Kreeka, Etruski, Rooma, Varakristlik kultuur ja kunst

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
doc

Mahukas konspekt

3) miniatuurmaal ­ köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. ­ 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia ­ pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 ­ st. Mesopotaamia kultuur Üks vanimaid kultuure. 1. Sumeri, akkadi kunst ­ 4000 ­ 1830 eKr 2. Vana ­ Babüloonia kunst ­ 1830 ­ 1518 eKr 3. Assüüria kunst ­ 1500 ­ 605 eKr 4. Uus ­ Babüloonia ­ 625 -539 eKr Mesopotaamias polnud kivi ja nad pidid ehitama savitellistest. Alguses ei põletatud neid. Ehitavad kultushooneid, templeid ­ tsikuraat. (joonis vihikus) Savi muutub põletades kiviks. Õpitakse võlvima (joonis vihikus). Tuntakse juba klaasi. Tundsid glasuure. Telliseid põletatakse, siis glasuuritakse ja siis uuesti põletatakse

Kunst
thumbnail
11
doc

Vanavene kunst, merovingide kunst, vana egiptus jne

Skulptuur on kas plastika või raidkunst Relieef on nagu pilt, mida saab vaadata, vaid ühest küljest. Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal Graafika- piltide trükkimine Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa. sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib. Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu Lametrükk ­ plaat ja siis peal on värv, öö ok Võltsing Võlvivad:D Mesopotaamia kultuur: Sumeri-akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.(surev ja uuesti sündinud jumal) Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr. Assüüria kunst 1500-605 eKr. Uur-Babüloonia kunst 625-539 eKr. Sumeri-akadi kultuuris tegeldi põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Tähtede kultusega on seotud seitsme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.

Kunstiajalugu
thumbnail
7
doc

Kunsti ajalugu

3) miniatuurmaal ­ köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. ­ 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia ­ pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 ­ st. Mesopotaamia kultuur Üks vanimaid kultuure. 1. Sumeri, akkadi kunst ­ 4000 ­ 1830 eKr 2. Vana ­ Babüloonia kunst ­ 1830 ­ 1518 eKr 3. Assüüria kunst ­ 1500 ­ 605 eKr 4. Uus ­ Babüloonia ­ 625 -539 eKr Mesopotaamias polnud kivi ja nad pidid ehitama savitellistest. Alguses ei põletatud neid. Ehitavad kultushooneid, templeid ­ tsikuraat. (joonis vihikus) Savi muutub põletades kiviks. Õpitakse võlvima (joonis vihikus). Tuntakse juba klaasi. Tundsid glasuure. Telliseid põletatakse, siis glasuuritakse ja siis uuesti põletatakse

Kunstiajalugu
thumbnail
18
doc

Kunstiajalugu 10 kl

moodi, kavandite järgi a) Keraamika - Savist esemed, 10 000 aastat vana, vanimad Jaapanist. b) Metallehistöö ­ jaguneb materjali järgi c) Klaasikunst d) Nahkehistöö - kasutati loomanahka, vööd, pandlad, köited, rahakotid e) Tekstiil - kanga valmistamine ja värvimine, kunstiline kujundamine, moekunst f) Puitehistöö - esemed ei säili eriti, väiksemad puidust esemed, tisleri amet 2. Paleoliitikumi kunst (konspekt) 3. Mesoliitikumi ja paleoliitikumi kunst (konspekt) Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (10000 eKr - VII või VI saj. eKr.), mis lõppeb põllu harimise ja karja kasvatuse kasutusele võtmisega neoliitikum e. Uuskiviaeg, algas savinõude kasutusele võtuga ja lõppeb metallide kasutusele võtuga. Neoliitiline revulutsioon on põllu harimise ja karja kasvatamise kasutusele võtt.

Kunstiajalugu
thumbnail
8
docx

Kunstiajalugu - Rooma, Egiptus, Kreeka

· Tekstiil ­ riidel · Puitehistöö · Keraamika · Klaasikunst ­ värviline klaasi hinnas(värv klaasi sees, mitte pinnal - punane klaasi kalleim) Mesopotaamia ­ kahe jõe vaheline ala. Sumerid elasid algselt seal. Sumerid kiri on vanim maailmas. Kirjutati savi tahvlitele. Nende kirja osatakse tõlkida tänapäeval, kuid ei osata hääldada. 1. SUMERI AKADI 4000-1830 a. e.Kr 2. VANA BABÜLOONIA 1830-1518 a. e.Kr 3. ASSÜÜRIA KUNST 1500-605 a. e.Kr 4. UUS BABÜLOONIA 625-539 a. e.Kr · Asub Tigrise ja Eufrati jõe orus. Seal leidus ohtralt savi ja pilliroogu, aga liiva oli vähe · Tegeldi põllumajandusega peamiselt · Astronoomia oli arenenud ­ Jumalaid hakati seostama taevatähtedega · Puudus usk hauatagusesse ellu · Peale astronoomia tegeldi veel meditsiini, matemaatikaga. · Sealt on pärit maailma vanim eepos ,,Gilgames"

Ajalugu
thumbnail
27
doc

Kunsti arvestus

· seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama

Kunstiajalugu
thumbnail
22
docx

Kunstiajaloo 10.klassi konspekt.

Inimese tekkimine: ahvist, Jumala looming, eksperiment (TULNUKAD ON SIRTSUTANUD ????) 5-7 milj. Homo Sapiens =100 000 aastat tagasi Kunst tekkis u. 30-40 000 aastat tagasi, mil toimusid inimkonnas suured muudatused:  Tekkisid sugukonnad (nii lähemad kui kaugemad sugulased elavad ning töötavad koos = ühistöö sugulaste vahel)  Tekkisid rassid: must, kollane (indiaanlane), valge  Tekkisid religioonid 1. religioon =Loodususk (alimism)  Tekkis kunst Inimesel oli arenenud abstraktne mõtlemine (mõisteline n: lein=kurbus) Inimkonna ajalugu: Muinasaeg (lõp: 13. Sajand, mil kujunesid tsivilisatsioonid ehk riigid: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg VAATA VIHIKUST!!!!!!!! EGIPTUSE KUNST Egpitus on üks vanimatest tsivilisatsioonidest. Egiptlased arvestasid oma aega iga kord uuest vaaraost peale. Vana Riigi periood=3-6 dünastia (valitsev perekond) u. 2650-2130 eKr

Kunstiajalugu
thumbnail
9
docx

Vana Kreeka kunst

Vana Kreeka kunst (12.saj eKr) Kreeklased olid väga egoistlikud, sest pidasid jumalaid endaga sarnaseks. Väljaspool Kreekat elasid barbarid (madalama kultuuritasemega inimesed). Kreeka ajalugu ja kunst jagatakse kolmeks Arhailine 600-480 eKr Klassikaline 480.-323. eKr Hellenism lõpeb 30.eKr Kreeka kunstis valitseb kord ja mõistusepärasus, loogika. Arhidektuur- templite tähtsaimaks osaks olid sambad. Põhiplaan on ristkülik, selle peale on ehitatud kivist tempel, ei kasutatud siduainet. Kokku pandud nagu lego või metallklambritega. Templit ümbritsevad sambad, need on täpselt paika pandud, kui lühemas otsa on nt 6 sammast, ss pikemas osas on 6x2+1 ehk 13. Sammaste

Kunsti ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun