Kunstiteose analüüs: Roy Lichtenstein „Look Mickey“ (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millise meeleolu ja tunded teos loob?
Kuidas millises kompositsioonis kunstnik teost esitab?

Lõik failist

1. Faktiline materjal:

Autor Roy Lichtenstein
Valmimisaasta 1961
Valitud teose pealkiri Look Mickey / Vaata, Miki, millise puraka ma püüdsin
Tehnika, materjal lõuend, õlivärvid , Ben-Day dots
Suurus 121.9 x 175,3 cm
Asukoht National Gallery of Art, Washington DC
Vool popkunst (pop-art)
Kunstiliik graafika-maal (ben-day dots)
Žanr portree

2. Sisuline analüüs:

Teose sisu –Tegelasteks on Bov Granti ja Bob Totteni koomiksitest tuntud Mickey Mouse ja Donald Duck . Mickey Mouse on üllatunud ja naerab Donald Duck-i üle, sest too on oma arvates saanud suure kala kätte (Look Mickey, I´ve hooked a big one!!), kuid tegelikult on ta haakinud oma õnge külge iseennast . Tegevus toimub sillal, vee peal. Esiplaanil on mõlemad tegelased samas suuruses, sest mõlema tegelase ilmed, olek ja hoiak on tähtsad. Donald Duck on paigutatud silla äärde, justkui nii nagu hakkaks ta maha kukkuma. Mickey Mouse justkui nagu naeraks, sest tal on piinlik Donald Ducki käitumise pärast. Teos on realistlik -moonutatud, sest taust on realistlik, kuid tegelastel ning värvigammal ei ole päriselus võimalik eksisteerida. Teose kõige tähtsam osa on õng ja selle konks ning kuhu ta on ennast haakinud.

Tausta ja figuuride omavaheline suhe- Taust ja figuurid on proportsionaalselt enam-vähem realistlikult kujundatud, sest tegelikult ju selliseid tegelasi päriselus ei eksisteeri ning ma ei tea, kui suured nad olla võivad. Tegelased on ühe suurused ning see näitab, et nad on mõlemad tähtsad teose sisu edasi andmises. Tegelaste värvid on samad ehk samuti näitab, et kunstnik ei taha rõhutada ühte-ega teist, vaid mõlemaid tegelasi Mickey Mouse ja Donald Duck-i korraga. Samuti tekstis on rõhutatud Boldiga sõnu „Look“ ja „Big“, et saaks tuua välja rohkem teoste mõtet ning suunda.

Teose idee - Minu arvates annab kunstnik edasi mõtet, et inimesed tarbivad liiga palju ning ostavad asju kokku, mida neil tegelikult vaja ei lähe. Maailma tarbimine ning ületootmine suureneb ning Roy Lichtenstein tahabki avada inimeste silmad ning näidata, et see ei ole normaalne ning kõrvalt vaadatuna imelikult naljakas ja piinlik. Lisaks toob ta oma teoses ka välja asjaolu, et mis võiks juhtuda kui see võtab liiga suured mõõtmed- ehk siis võib nn. rongilt maha kukkuda (Donal Duck-i vette kukkumine )
Millise meeleolu ja tunded teos loob? -Teos on esmapilgul lõbus ja huvitav, elujaatav kuid kui rohkem süveneda tausta ja figuuride ning nende hoiakusse, arvan, et see on veidi ründav oma sõnumi poolest, et inimesed vaadake millega te hakkama saate ning ka hoiatav, et mis võib tulevikus juhtuda, kui elu nii edasi läheb. See pilt justkui jutustab loo ületarbimisest, kuidas nad proovivad suurustamisega teistest üle trumbata ning mis võib juhtuda, kui enda piire ei teata. Ta soovib samuti selle teosega heita pilgu massikunstile ning tuua välja kui lihtsalt saab seda luua.

3. Kuidas, millises kompositsioonis kunstnik teost esitab?
Kompositsiooni loovad elemendid:

Formaat – Horisontaalne, sest nii saab kujutada rohkem tausta ning laiemat pilti.
Värv –Teosel on kasutatud viit värvi- punane, sinine, valge, must ja kollane. Üldine koloriit on suhteliselt ere, sest on kasutatud erksaid ning puhtaid värve ning külm, sest värve ei ole hajutatud ning on kindlad piirjooned. Teoses on kasutatud kollast värvi kõige rohkem, kuid ma ei ütleks, et see on põhivärv , sest teisi värve on ka suhteliselt palju kasutatud.
Joon –Jooni on kasutatud tegelaste ning tausta kontuurideks, need on suhteliselt robustsed kuid siiski lainjad, sest kõike on kujutatud realistlikult- nt Donald Ducki nina ja Mickey Mouse kõrvad on ümarad kuid sulla lauad on siiski sirgjoonelised. Musta värvi on kasutatud piirjoontena, et rõhutada igat objekti omal moel.
Vormid –Taoline vormivalik on seetõttu, et teha seda realistlikuks nii nagu on kujutatud Walt Disney koomiksites Donald Duck-i ja Mickey Mouse-i. Lisaks ma arvan, et see vorm on seetõttu lihtne, et mitte ajada pilti liiga kirjuks, sest muidu pildi vaataja hakkaks keskenduma muudele pisidetailidele mitte pildi sisule ning mõttele. Vorm on mahuline , reeglipärane.
Tekstuur –Tekstuur on sile, sest see on maal.
Kompositsiooni ülesehitus - Kompositsioon on üles ehitatud nii, et välja tuua keskel tegelased ning nende tegevus. Tegelased Mickey Mouse ja Donald Duck on mõlemad tähtsat teose sisu edasi andmises ning seetõttu nende vahekord on sama. Paigutus on tsentraalne , sest oluline paikneb keskel ning taust on vaid selle pildi ilmestamiseks. Sellise ülesehituse eelistus on seeõttu, et pilt annaks edasi mõtet.

Rütmi (korduse) esinemine? –

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Kunstiteose analüüs-Roy Lichtenstein-Look Mickey #1

Kunstiteose analüüs-Roy Lichtenstein-Look Mickey #2

Kunstiteose analüüs-Roy Lichtenstein-Look Mickey #3

Kunstiteose analüüs-Roy Lichtenstein-Look Mickey #4

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Teose sisu –Tegelasteks on Bov Granti ja Bob Totteni koomiksitest tuntud Mickey Mouse ja Donald Duck. Mickey Mouse on üllatunud ja naerab Donald Duck-i üle, sest too on oma arvates saanud suure kala kätte (Look Mickey, I´ve hooked a big one!!), kuid tegelikult on ta haakinud oma õnge külge iseennast.

mickey donald donald duck Roy Lichtenstein „Look Mickey“

Sarnased õppematerjalid

pptx

20 sajandi II poole kunstivoolud

lõi eeldused popkusti arenguks Ameerikas. On oma teostes kasutanud rikkalikult reaalseid esemeid, neid jõuliselt õlivärvidega täiendades. Kuulsaks on saanud Rauschenbergi konstruktsioon kolmest Coca-Cola pudelist, mis on õlivärviga mõõdukalt kokku mätsitud. Teost raamiv risttahukas on seejuures pronksist realistlike linnutiibadega varustatud. Robert Rauschenberg “Retroactive I” “Coca Cola plan”  Roy Lichtenstein Oli USA maalikunstnik, skulptor ja graafik, popkunsti esindaja. Loonud reklaamist ja koomiksist inspireeritud kollaažtehnikas ja sõeltrükis teoseid. Kasutas oma maalidel, kollaažidel, siiditrükis piltidel ja ka keraamikas tarbimisühiskonna temaatikat. Lichtensteini firmamärgiks said koomiksite pildid ja nende rasterdatud pind. Roy Lichtenstein “MoMa” "Vaata, Miki, millise puraka ma püüdsin” Installatsioon

Kunst

120

docx

20.-21. sajandi kunst

PUHTUS (purity) kui kõrgete standardite ja sõltumatuse garantii. “Kunsti progress” suundub üha suurema puhtuse poole. Tsitaat “Laokoonist”: “Puristid esitavad kunsti kohta ekstravagantseid ütlusi, sest nemad hindavad tavaliselt kunsti rohkem, kui üldse keegi teine.” SUBLIIMSUS, ülevus (sublime). Kanti üleva-käsitlus: vaimne kannatus ja valu koos naudingu ja rõõmuga üheaegselt MAITSE (Kanti “faculty of Taste”). Greenberg määrab kunstiteose headuse kindlaks maitse-kategooria alusel. Greenberg kui ekspert ütleb, meie peame uskuma. Igal hetkel on ainult üks “õige” kunst. TASAPINNALISUS (flatness). Maal ei tohi luua 3-mõõtmelise ruumi illusiooni, ta peab tegelema oma spetsiifikaga, tasapinnaga VÄRV on “optiline” ja kuulub tasapinnalise maali juurde. Aga skulptuur, mis on värviline, pole tähtis samm kunsti progressi teel DEKORATIIVSUS, st värvi-pinna-vormi porbleemid kui spetsiifilised maalikunsti probleemid

Kunstiajalugu

docx

OP KUNST. 1950-60ndad aastad

filminäitlejad, autod, bensiinijaamad, hotellid, vannitoad jne, jne. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu atribuute, ent ka "keskmise inimese" iidoleid hakati kujutama üldiselt õlimaalidel (õilis maalitehnika!) ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilistena. Richard Hamilton Just what is it that makes today's homes so different, so appealing? (1956) . Kriitikute arvates üks esimesi popkunsti teoseid. Roy Lichtenstein Koomiksist inspireeritud maalid, mustad piirjooned kujutise ümber, lõuendid ja skulptuurid, mille peal olid täpikesed (nagu fotoraster). TEOS - Whaam! 1963 a. Erinevad teosed James Rosenquist. Vastvalitud president (1960– 61) James Rosenquist. No-no! (1996). Tom Wesselmann. Vaikelu #20 (1962) Vaikelu Liz Tayloriga (1992). Tom Wesselmann. Great American Nude #58 (1965) . Vaikelu nr. 15 (1962) kollaazh . Robert Indiana. Love (1973) Robert Indiana

Kunstiajalugu

docx

OP KUNST. 1950-60 ndad aastad.

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo Eksami küsimused

lisaks hakati ka uusi teoseid seeriatena paljundama nagu seda pakenditega tehakse. Sellisest kunstist sai äärmiselt kaasaegne ja väljaspool kunstimuuseume seisev nähtus. Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaz, assamblaaz, ready-made, installatsioon. Richard Hamilton Mis teeb tänapäeva kodud nii eriliseks, nii meeldivaks? Pildil domineerivad sel ajal massikaubaks muutunud objektid. Roy Lichtenstein sai kuulsaks suuremõõtmeliste tahvelmaalidega, mille aine oli võetud kommertstrükistest, plakatitest, eriti koomiksitest. Tema maal säilitab koomiksipildile omase primitiivselt tingliku joonistuse ja koloriidi, väljarebituna koomiksirea kontekstist, kus tal oli kindel süzeeline tähendus, kaob täielikult. Eriti iseloomulik tema teostel oli korrapärane punktistik, mis jäljendab trükipilti. Ta jäljendas samas punktiirimaneeris ja labastatud koloriidiga ka moodsa kunsti klassikute E

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalookonspekt

1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11.

Ajalugu

rtf

Erinevad kunstiliigid

Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaz, assamblaaz, readymade, installatsioon Eestis olid tuntuimad popkunsti viljelejad Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts. Popkunstnikud Inglismaa popkunstnikud · Richard Hamilton · Peter Blake · Edouardo Paolozzi · Peter Phillips · Ronald B. Kitaj · David Hockney · Allen Jones USA popkunstnikud · Jim Dine · Andy Warhol · Roy Lichtenstein · Tom Wesselmann · James Rosenquist · Claes Oldenburg · Richard Lindner · Mel Ramos · Marisol Escobar · Edward Kienholz · George Segal · Robert Indiana OPKUNST (1950ndate lõpp 1960ndad) Opkunst, ka optiline kunst on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USAs ja LääneEuroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate

Kunstiajalugu

doc

Kunsti liigid ja kunstnikud

Mondrian lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav maailm on tegeliku, seaduspärasuste maailma juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus. Seda, ideede maailma ta oma töödes kujutada püüdiski. Mondrianil oli mitmeid mõttekaaslasi, kes koondusid rühmituseks "De Stijl" (Stiil). Sellesse kuulus nii kunstnikke, arhitekte kui disainereid keda ühendas veendumus, et lihtsuses peitub ilu saladus. Nende ideed on tugevasti mõjutanud modernistlikku arhitektuuri ja disaini. Kuna kunstiteose loomine Mondriani stiilis meenutab hoone või seadme konstrueerimist, nimetatakse sedalaadi kunstisuunda konstruktivismiks . Samlaadselt mõtlesid ka Edouard Jeanneret (1887-1968, rohkem tuntud kui Le Corbusier ) ja Amedee Ozenfant (1886- 1966), kes avaldasid purismi (ladina keeles 'purus' - puhas) manifesti (1921). Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid