Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kunstiteose analüüs: Paris street, rainy day Caillebotte (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kunstiteose analüüs-Paris street-rainy day Caillebotte #1 Kunstiteose analüüs-Paris street-rainy day Caillebotte #2 Kunstiteose analüüs-Paris street-rainy day Caillebotte #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Isssver Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

KUNSTITEOSE ANALÜÜS: Giorgio de Chirico.

MAALI ANALÜÜS 1) Maali autor: Giorgio de Chirico. 2) Maali pealkiri: „Tänava salapära ja nukrus.“ 3) Millist kunstivoolu töö esindab? Metafüüsiline maal. 4) Millal töö valmis? (kui on teada, võib ka umbkaudu) Kahjuks ei leidnud omal käel vastavat infot selle maali valmimise kohta. 5) Maali kirjeldus (st mida maalil näha on, ära veel lisa enda arvamust): Maalil on kujutatud perspektiivi ja ruumi sügavust. Ruum näib lõputu ning silmapiir on kõrge. 6) Iseloomusta maali kompositsiooni (märksõnad: tasakaalustatud, läbimõeldud, sümmeetriline/ebasümmeetriline, juhuslik vms) Maali kompositsioon on silmnähtavalt läbimõeldud ja sümmeetriline. 7) Iseloomusta maali koloriiti (märksõnad: külm, soe, hele, tume, mõni värvitoon vms )! Maali koloriit on tõeliselt kontrastne. Pikad teravad varjud. Värvide osas mängib suurt rolli roheline, kollane, pruunikas-hall ja valge. 8) Isel

Kunstiajalugu
thumbnail
119
doc

20 SAJANDI KUNST

sest looduses leidub ranget sümmeetriat harva. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas keerulisi kauneid ornamente. Juugendi printsiip oli kõige elava ühtsuse rõhutamine, seepärast näeb piltidel, kuidas taimed muutuvad oma looklevas joontemängus sujuvalt naiste kleitideks, juuksed merelaineteks jne. Kõige elava ühtsuse idee seondub elu ja kunsti ühtsuse ideega ­ kunstnikud tegid oma elust kunstiteose. Nii pöörati erilist tähelepanu riietusele, käitumisele, kõnemaneerile jne.; kõik harmoneerus peeneks kaasaja eluviisiks, millest ei puudunud magus dekadents. Kultiveeriti peent, elitaarset ilu, mis andis Oscar Wilde`ile põhjust mänglevaks paradoksiks: loodus jäljendab kunsti. Elu ja kunsti ühtsuse ideega seondub omakorda kõigi kunstide ühtsuse idee. Juugendkunstnike teoseid hakati iseloomustama muusika termineid kasutades: ,,rütmiline joon", ,,meloodiline joonistu" jne

Kunstiajalugu
thumbnail
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R

Kunstiajalugu
thumbnail
88
docx

Kunstiajalookonspekt

1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11.

Ajalugu
thumbnail
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

See sootuks keerulisem tööjaotus lubab rääkida uuest staadiumist rezissuuri arengus. Kui varem täitis trupi direktor ühtlasi ka lavastaja funktsiooni, siis nüüd kujutab lavastamine endast juba iseseisvat tegevusala. Lavastaja elukutse tekkimine aga ei tähendanud veel lavastajateatri tekkimist. Truppi juhtis endiselt direktsioon, kes palkas lavastaja vaid proove läbi viima. Lavastajateater on selline teater, mille lavastaja kui kunstiteose ainuisikuline autor loob enda ümber kindlatel ja selgelt sõnastatud esteetilistel eesmärkidel (Stanislavsi ja Nemirovitsi Moskva Kunstiteater). Kunstiteatri kokkupõrkel Tsehhoviga ja tema ,,Kajakaga" sai alguse teater, millist polnud veel kunagi nähtud. 2) Naturalism ­ kogu see suund oli teoorias. Lavastused, mis pidid seda teooriat illustreerima, rõhusid uudsuse efektile. Uudsuse moment oli, seda polnud ennem teatris tehtud. Teatris säilib

Üldine teatriajalugu
thumbnail
120
docx

20.-21. sajandi kunst

PUHTUS (purity) kui kõrgete standardite ja sõltumatuse garantii. “Kunsti progress” suundub üha suurema puhtuse poole. Tsitaat “Laokoonist”: “Puristid esitavad kunsti kohta ekstravagantseid ütlusi, sest nemad hindavad tavaliselt kunsti rohkem, kui üldse keegi teine.” SUBLIIMSUS, ülevus (sublime). Kanti üleva-käsitlus: vaimne kannatus ja valu koos naudingu ja rõõmuga üheaegselt MAITSE (Kanti “faculty of Taste”). Greenberg määrab kunstiteose headuse kindlaks maitse-kategooria alusel. Greenberg kui ekspert ütleb, meie peame uskuma. Igal hetkel on ainult üks “õige” kunst. TASAPINNALISUS (flatness). Maal ei tohi luua 3-mõõtmelise ruumi illusiooni, ta peab tegelema oma spetsiifikaga, tasapinnaga VÄRV on “optiline” ja kuulub tasapinnalise maali juurde. Aga skulptuur, mis on värviline, pole tähtis samm kunsti progressi teel DEKORATIIVSUS, st värvi-pinna-vormi porbleemid kui spetsiifilised maalikunsti probleemid

Kunstiajalugu
thumbnail
42
docx

Moodsa kunsti voolud 20 saj.

Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autorite nimetamiseks ja üksikteoste

Kunstiajalugu
thumbnail
31
docx

ESTEETIKA

üleloomulikku sfääri mõistmiseni ­ meelelise taju väärtustamine. Mõte oli oma ajast ees ja mõjutas erilist keskaegset kunsti. · Keskaegne kristlik iluideaal leiab kõige ehedama väljenduse gooti stiilis (12.-16. Saj), mille eesmärk on luua visuaalne vaste kristlikule ideedemaailmale; olulised on sümboolika ja allegooria · Katedraalid kui terviklikud kunstiteosed ­ arhitektuur, skulptuur, vitraaz · Kunstiteose didaktiline defineerimine. Kunst aitab meenutada kunagi toimunud asju. ,,memoria rerum gestarum" Sakraalkunstil on oma lemmikmotiivid, mida uuesti esitatakse: Maarja ehk Madonnapildid jeesuslapsega ja ka ilma; püha kolmainsus; ristilöödud Kristus. Kunst seletas piiblit ka neile, kes lugeda ei osanud. · Sakraalkunsti kõrval väärib tähelepanu ka keskaegsete valitsejate paleede ja losside toredus. Uusaeg ­ renessansist valgustuseni Renessanss (14.-17

Kunstiajalugu



Lisainfo

Üpris põhjalik analüüs Caillebotte teosele Paris street, rainy day. Kompositsiooni loovad elemendid, iknograafia, väline analüüs

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun