Kunstiteose "Püha Peetruse ristilöömine" analüüs (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Carravagio "Peetruse ristilöömine"

Kunstiteose analüüs Caravaggio ,,Peetruse ristilöömine" Autor: Caravaggio Pealkiri: ,,Peetruse ristilöömine" Aasta: 1600 Tehnika: Õli lõuendil Mõõtmed: 230 x 175 Asukoht: Santa Maria del Popolo, Ceraci Chapel, Rooma Kirjeldus: Caravaggio maalil kujutatakse Peetruse ristilöömist. Peetrust peetakse Rooma kristliku koguduse ehk kiriku rajajaks ning selle linna esimeseks piiskopiks, seega siis paavstiks ­ Kristuse asemikuks maa peal. Ta suri märtrisurma ja löödi risti pea alaspidi keiser Nero ajal. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus (tõenäoliselt unes) Kristusega. Peetrus küsis: ,,Domine, quo vadis?" (ladina k. Issand, kuhu sa lähed

Kunst

16

doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

tunnete edastamist.BRUNELLECHI-näitas kuidas perspektiivi saab taapinal skemaatiliselt edastada.(meie pildigalriis LINEAARPERSPEKTIIV L.B.Alberti järgi 1435/36) Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu,seal kujutatud hooned või maastikud edasi antud teravate joontega.Kasutatakse puhtaid värvitoone,figuurid on tihti paigutatud ridamisi.Esimeseks vararenessanssi kunstnikuks peetakse MASACIOT 1401-1428,-Neitsi Püha Annaga 15 saj .Komainsus,fresko 15 saj Pearaha maksmine,fresko 15 saj. Skultuuris uuendulik arhiektuurist sõltumatu raidkunst,kujusid paigutati ruumide keskele,õuedess ja väljakutele,kus need olid igast küljest vaadeldavad.Eelistati kujutada julgeid ja tublisid inimesi,ka piiblist valiti selliseid inimesi nt.Püha Jüri,Taavaet.Kõik skulptorid kujutasud Taavetit.Hakati jälle kujutama rõivastamata keha. DONATELLO 1386-1466 Taavet 1430(kübara-kaabuga kuju) 4

Kunstiajalugu

14

doc

Renessanss - periodiseering, maalid ja kunstnikud

Areneb ruumiline laad. Oluliseks sai kunstniku isikupära. Loodi nii freskosid, kui ka tahvelmaale. Algselt oli suur osa maale usulise sisuga, hiljem tulid moodi antiikmütoloogia teemad. Uuema aja maalikunsti isaks peetakse noorelt surnud Masacciot(1401 - 1428). Tema puhul oli uudne ruumi ja kehade loomutruu kujutamine ning valguse kasutamine ­ valdas joonperspektiivi. Töid: Aadama ja Eeva paradiisist väljaajamine Püha Kolmainsus Pearaha(3 etappi) Fra Angelico(1387 - 1455). "Kuulutus Maarjale" Oli leebe munk, konservatiiv. Tema töödes on puhtad, säravad värvid. Kasutab palju kulda. Maalib saledaid, hapraid, kauneid madonnasid. Sandro Botticelli(1444 - 1510) "La Primavera ehk Kevad" Botticelli töötas Medicite perele. Kevades kasutab mütoloogilisi tegelasi. Medicitele kuulus kaua võim Firenze linnas. S. Botticelli maalis mahedaid madonnasid ja mütoloogilisi maale.

Kunstiajalugu

38

docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

vahel rakse pilidi piiblilist ainest näha ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism pahandused (õigustas, et kunstnik pea olema omapärane) * “Veneetsia triumf” * Doodžide palees maalid * “Pidusöök Levi majas” hiiglaslik (13 x 5.5m), veneetisa kloostri söögisaali jaoks, algselt Püha õhtusöömaaeg, aga ta lisas muid tegelasi (purjus sõdurid, koerad, narr jne) ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism inkvisitsioon käskis ümber teha, kuna püha teema ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism andis maalile ls uue nime madalmaade renessanss kunst 15 saj lk 86-92 ✱ Euroopa II kõige arenenum paik (suured manufaktuurid ja sadamalinnad) ✱ skulptuuris ja arhitektuuris jätkus hilisgootika, ei levinud uuestisünni

Kategoriseerimata

9

doc

Renessans-Barokk

Kuhu avanesid lahtised kaarkojad- loggiad. Nt. Palazzo Medici, Palazzo Strozzi. Palazzo Pitti jt. Tsentraalehitis oli renessansi aja arhitektidele midagi lummavat-seda peeti antiiktemplite põhikujuks, millele omistati seost jumalikkuse, täiuse ja algühtsusega. Ainsa võimaluse ehitada kirikule esitatavaid funktsionaalseid nõudeid eiravaid kristlikke vasteid paganlikele antiiktemplitele, andsid ristiusus märtritele püstitatud mälestuspühamud. Donato Bramante kavandatud Püha Peetruse märtrisurma tähistav Rooma San Pietro kloostri kabel (3. pilt). Püüd leida lihtsat, harmoonilist kompositsiooni eristab Bramante loomingut vararenessansile iseloomulikust antiikarhitektuuri elementide piinliktäpsest jäljendamisest. Kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus on Peetri kirik Roomas. Bramante planeeris kiriku monumentaalse peakupliga tsentraalehitisena, milles täielikult domineeris kupli mõju. Hoone 1

Kunstiajalugu

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Täpsete kontuuride asemel pehme üleminek, tähelepanu õhu ja valguse kujutamisel. Itaalia skulptuur Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Võitis konkursi Firenze toomkiriku ristimiskabeli uste kaunistamiseks 1401. aasta. Valmistas 28 kullatud pronksist reljeefi (vanal uksepaaril). Temaatika: Vana ja Uue testamendi sündmused. Reljeefe ümbritseb gootipärane neliksiiru meenutav ehisraam. Hiljem veel 10 reljeefi: nn Paradiisiväravad. Donatello (1386-1466)1417. elusuuruses Püha Jüri. Paigutati nišši, kuigi oli esimene eraldiseisev skulptuur pärast antiiki, vabafiguur. Kasutas kontraposti ehk nõjajalga. Valmistatud marmorist. 1430. valmis pronksist “Taavet”, mis tähistab firenzelaste võitu Milano üle. Esimene vabaltseisev aktifiguur pärast antiiki. Gattamelata ratsakuju Padovas – palgasõdurite pealikule, esimene ratsamonument pärast antiiki. Andrea del Verrocchio (1435-1488)15. saj. II poole tähtsaim skulptor. “Taavet” – pronks

Kultuuriajalugu

41

doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

mõttemaailm on jäänud meile tundmatuks. Kreeta materiaalsed kultuurimälestised on seevastu mitmekesised ja rikkalikud. Kreeta mahajäetud linnad on ladestuste kihi all säilinud paremini kui palju hilisemad mälestised. Kreetlased elasid suurte sugukondadena või ühe valitseja võimu all. Nende losside ja majadel puudusid nii kõrged müürid kui kindlustatud sissekäigud. Kreetlased jumaldasid püha paika ja korraldasid tema auks pidustusi, kuid eeskätt austasid nad merd, et kindlustada endale meresõitudel tema heatahtlik suhtumine. Nende vaimne looming pidi olema omalaadne ja isegi vastandlik Idamaade omale. Nende religioon on palju liberaalsem, maisem ja elulähedasem kui mujal, on tähelepanuväärne, et saarel puudusid tempelehitised ja preestrite seisus. Sünge fantastika asemel oli siin esiplaanil viljakus- ja sigivusjumalate kultus

Kunstiajalugu

62

txt

Kunst raekojas

Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id o

Eesti kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (1)