Facebook Like

Kunstiajalugu mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Mõisted
Madlääni kultuur- 15 000 aastat tagasi Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks .
Tsikuraat - Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat. Kõrge massiivne torn, mis ahanes astangutena üles poole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni ei viinud sirge trepp , vaid sakmeliste käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki tempeli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk.
Marduki tsikuraat Babülonis.
Püramiidid- Haudehitised vaaraodele. Püramiide ehitati kivi plokkidest. On olemas ka astmikpüramiidid (nt. Vaarao Džoseri püramiid Sakkaras). Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis: algselt 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest tipp on hävinud.
Kiviplokid paigaldati ülitäpselt, raske on nende vahelt leida pisematki tühikut. Küljed orienteeriti põhiilmakaarte suunas, kusjuures aluse suurim kõrvalekalle põhjasuunast on vähem kui kümnendik nurgakraadi. Püramiidi küljed kaeti tugevate ja ilusate plaatidega. Nende jaoks murti kive Gizast umbes 30 km kaugusel asuvatest Niiluse paremkalda lubjakivikarjääridest. Pärast paigaldamist lihviti plaadid siledaks. Vaaraode ajal valged püramiidid sädelesid päikesekiirtes, ja kui uskuda mõningaid allkaid, siis nende lehtkullast kattega tippude sära pimestas silmi. Tänapäeval pole püramiididel kullast jälgegi, minema on veetud valged kividki. XIV sajandi rändurid on kirjutanud püramiidil sipelgatena tegutsevatest ja poleeritud plaate alla laskvatest inimestest. Kairosse püstitati nendest ilusatest plaatidest mitu paleed.
Vaade Cheopsi püramiidile kirdest
Hufu püramiid
Obelisk - Nelinurkne ülespoole ahenev sammas, mille püramiidias tipp kaeti elektroniga. ( Elektron - kulla ja hõbeda segu) Tavaliselt tehti pülooni ette 2 obeliski . Obeliske tehti tavaliselt graniidist ja ühest tükist.
Karnak obelisk,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kunstiajalugu mõisted #1 Kunstiajalugu mõisted #2 Kunstiajalugu mõisted #3 Kunstiajalugu mõisted #4 Kunstiajalugu mõisted #5 Kunstiajalugu mõisted #6 Kunstiajalugu mõisted #7 Kunstiajalugu mõisted #8 Kunstiajalugu mõisted #9 Kunstiajalugu mõisted #10 Kunstiajalugu mõisted #11 Kunstiajalugu mõisted #12 Kunstiajalugu mõisted #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor thisismex3 Õppematerjali autor
Kontrollitud
Lae alla .doc
HTTP/1.1 200 OK<-https://anaalabi.fra1.digitaloceanspaces.com/doc/13864314668993.pdf PDF <-/mnt/lisa_perse/docstxt/13864314668993.txt

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

11
odt
Kunstiajaloo misted
4
doc
Kunstiajaloo mõisteid
8
rtf
Kunstiajaloo mõisted 10kl
18
doc
Kunstiajalugu 10 kl
23
docx
Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte
14
doc
Kunstiajaloo I kursus
9
docx
Kunstiajalugu 10-klass
19
docx
Kunstiajalugu 10-klass



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun