Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal) (1)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Kunstiliigid . Kirjeldus. Näited.

    Sakraalarhitektuur – kirikud, kabelid, kloosrtid, mošeed, templid(vaimulik)
    Profaanarhitektuur – lossid, linnused , paleed, raekojad, elamud(ilmalik)

    Reljeefid – kõrgreljeef, madalreljeef , süvendreljeef
    Ümarplastika – 3D
    Skulptuur jaguneb ka:
    Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika

    Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas)
    Tahvelmaal – algselt kokkulöödud laudadele
    Raamatu- e. Miniatuurmaal – ilmestavad pildid teksti juures
    Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest
    Klaasimaal e. Vitraažikunst – klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga
    • GRAAFIKA

    Kõrgtrükk – nagu tempel
    Sügavtrükk – paberile jääb lakitud , söövitatud ja uuesti lakitud, et jääks kujund
    Lametrükk e. Litograafia e. Kivitrükk – kivile maalitud ja siis trükitud
    Kõigil neist on veel palju alaliike!

    Keraamikasavist esemed
    Metallehistöö
    Klaasikunst
    Nahkehistöö
    Tekstiil
    Puitehistöö
    Disain – et muuta tooteid praktilisemaks ja ilusamaks, 20.saj
    Moekunst
    Fotograafia
    Arvutikunst
    Videokunst
  • Kunsti tekkimine- koopamaalid , megaliitilised ehitised.
    Arvatakse, et esimesed kujutised mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja ( paleoliitikumi ) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Enne seda oli toimunud inimese eellaste hiigelpikk areng, aga nooremas kiviajas elasid juba meietaolised inimesed, kelle ajutegevus ja keelekasutus olid sarnased meieomaga.
    Visuaalseid kujundeid hakati looma koos sümboolse mõtlemise arenguga. Juba neandertaallastel oli sümboolse mõtlemise algeid, kuid visuaalsete kujundite loomine hakkab kromanjoolastega.
    Esimesed kokkupuuted paleoliitikumi kunstiga toimusid 19.sajandi lõpus, kui arheoloog Santuola avastas Põhja- Hispaania Altamira koopas seinamaalid. Algselt ei tahetud uskuda , et tegemist on paleoliitikumiaegse kunstiga, kuna maalid olid mitmevärvilised ja meisterlikult realistlikud . Arheoloogia areng hiljem aga on kinnitanud et koopamaalid on valminud päris paleoliitikumi ja jääaja aegadel .Varasemast kunstist on enamasti näha loomakujutisi ja inimesi kujutati harva. Loomadest kujutati mammuteid, põtrasid, hirvi , piisoneid, metshobuseid. Ilmekalt on edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Suurusvahekorda pole aga arvestatud. Pole üritatud kujutada loomi ümbritsevat ruumi. Üks varasemaid ja kuulsamaid on kivist naisekujuke Willendorfi Veenus U. 30 000-25 000 e.Kr ja see leiti Austriast.
    Koopa ja kaljumaalide tehnika oli mitmekesine . Kõige lihtsamad on loodud ainult kontuuride abil. Mõnikord on kontuur täidetud värviga. Pehmele seinale on joonistatud sõrme või pulgaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. Värvid saagi peeneks hõõrutud mineraalidest – eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane.
    Paleoliitikumi kunstnik ei joonistanud näituste jaoks nagu tänapäeva inimesed.Maalid olid tihti koopasügavustes, mida võis näha ainult tule valgel. See näitab, et ilmselt oli kujutamine seotud inimeste kõige olulisemate mõtete ja tunnetega. Ilmselt püüti kujutiste abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Tihti joonistati ka seda mida teati, mitte ainult mida nähti, näiteks siseelundeid. Kujutistega püüti liita suguharu liikmeid. Nii tekkis kunst inimeste ühendamiseks ja selle väljendamiseks mis on inimestele oluline.
    Maskid on troopikavööndi põlluharijate visuaalse kunsti huvitavaim osa. Nende loomine näitab kujutlusvõimet ja materjalide töötlemise oskust.
    Ornament tähendab kaunistamist. Ornament koosneb tavaliselt korduvatest elementidest. Need võivad väljendada looduse vorme, aga olla ka mittekujutavad nt. Geomeetrilised . Loodusrahvad kastuasid ormanente elamutes , tarbeesemetel, või tätoveeringutena. Ürgne ornameetika ja maskid pole meieni säilinud, kõige rohkem on säilinud põletatud savist esemeid. Alates IV aastatuhandest e.Kr hakati kasutama potiketra, mis andis anumale korrapärase vormi.
    Megaliitilised ehitised tähendavad kreeka keeles suurt kivi. Neid leidub Loode-Euroopas, Prantsusmaal ja Lõuna-Inglismaal. Need polnud hooned, vaid usulised monumendid. Kuulsaim on Stonehenge ’is kromlehh Inglismaal. Kromlehh koosneb ringikujuliselt paigutatud, inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. Need ehitised arvestavad taevakehade liikumist, nt üks suund on orienteeritud punkti poole, kust päike tõuseb aasta pikimail päeval. Aastaaegade vaheldumine on elutähtis põlluharijaile ja karjakasvatajataile ja see oli uskumuste olulime teema.
    Kultustliku tähendusega olid algselt kõrged püstised kivirahnud menhrid, mille nimi tähendab keldi keeles pikka kivi. Vahel asuvad teist tüüpi megaliitiliste ehitiste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhrid välja Prantsusmaal Cranacis. Menhireid leidus Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias ja väljaspool Euroopat.
    Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat kannab nime dolmen , mis tähendab kivilauda. Dolmenid olid kivikalmed , kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Leidub ka Aafrikas ja Aasias.
    3.Egiptuse arhitektuur- püramiidid, hauatemplid.
    Egiptlaste arhitektuur ja skulptuur oli enamasti valmistatud kivist. Tänu sellele on nii palju kunsti ka meieni säilinud. Ülikud säilitasid oma muumiaid mastabades. Need koosnesid maa- alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Tavaliselt oli seal 1 ruum, hiljem ka rohkem, mida kasutati rituaalideks. Vaaraode haudehitised pidid olema muidugi oluliselt suuremad ja võimsamad kui ühelgi tema alamal. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, aga kõrgusesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema. Tõenäoliselt jõuti nii algselt astmikpüramiidini. Sellise püstitas endale vaarao Džoser. IV dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on Cheopsile (140m kõrgune, rohkem kui 2 miljonit korrapärast kivipanka, igaüks mitu tonni raske), Chefrenile ja Mykerinosele püstitatud püramiidid Giza väljal. Giza püramiidid on hiiglaslikud ja nende kolmik on ainust seitsmest vajaaja maailmaimest, mis on säilinud tänaseni. Püramiidid pole lihtsalt kivimassid, vaid neis on käigud, mis viisid hauakambrisse, pärast matust need suleti. Püramiidide pealispind kaeti lihtsate kiviplaatidega. Püramiidide püstitamiseks kasutati abivahendeid – kange ja rulle. Püramiidid moodustasid kokku ’’surnute’’ linna. Vaaraode haudehitiste läheduses olid tema sugulaste ja teiste ülikute mastabad või väikesed püramiidid. Püramiidides võib näha inimese võitu aine üle. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaarao surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee ülemise e. Hauatempli juurde. Chefreni oruemplis võib näha kõige lihtsamat aga täiuslikku kiviehituse tehnikat . Siledatest kivitahukatest on moodustunud vertikaalsed postid ja neile toetuvad horisontaalsed talad.
    Kui püramiide enam ei ehitatud, leiti uusi ehitusvorme. Kiviplokkidest ehitati torne, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt. Hiljem hakati päikesejumala auks püstitama ühest nelinurksest kiviplokist sihvakaid teravatipulisi obeliske. Kõrgus oli umbes 10-32m. Asetati paarikaupa templite juurde.
    Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne ja kõrge müüriga. Väravaehitist nim. Pülooniks ja see asus templi kitsal küljel. Püloon koosnes kahest ahenevast kiviplokist. Selle juurde viis pidulik tee, mida võis ääristada sfinkside allee (inimese pea, ja lõvi kehaga inimesed) Pülooni ees lehvisid lipud. Püloonid, sambad ja müürid olid värviküllased ja neid katsid hieroglüüfilised märgid. Templi peaosaks oli õu, mida ümbritses katuseda sammaskäik. Õue taga oli sammassaal ja edasi hämarad ruumid. Seal paiknes ka jumalakuju. Peasissekäigu juurest viis sirge tee kõige pühama paiga suunas. Selle tee ääres, sammassaalis, olid sambad kõige jämedamad ja kõrgemad ja katus kõrgemal kui teiste sammaste kohal. Kapiteelid meenutasid taimi nt. Papüürust. Templiarhitektuuris arenes püstise samba ja rõhtsa talastiku kasutamine peaiseks ehitustehniliseks võtteks. Suurimad templid asuvad Teeba linna lähedal Karnakis ja Luksoris. Seal piirkonnas on ka Ramses II matusetempel ja esimese naisvaarao Hatšepsuti matusetempel. Viimane on osaliselt raiutud kaljuseina, mille vormid moodustavad kontastse tausta geomeetriliste vormidega. Ramses II laskis ehitada Abu Simbeli kaljutempli, mis oleks vee alla jäänud. Selle vältimiseks saeti kalju koos templi ja selle ukse ees istuvate Ramsese hiigelkujudega tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku.
    Uue Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. Teebast vaadates on Niiluse vastaskalda kõrbes Kuningate org, mille kaljuseintesse raiuti paljusid hauakambreid . Need koosnevad pikkadest käikudest mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinadel on värviküllased maalinud ja tekstid. Vaaraode kirstud – sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused on kadunud, säilinud on Tutanhamoni haud.
    4.Egiptuse pinnakunst ja skulptuur.
    Egiptuse kunst arenes üsna omaette , aga kindlasti aitasid kaasta Mesopotaamia mõjud. Arvatavasti said egipltased sumerite kiilkirjast innustust oma hieroglüüfkirja loomisele, õppisid ka telliseid valmistama. Hiljem oli egiptuse kultuur andja, kui võtja. Egiptuses olid väga tugevad traditsioonid ja kunstis säilisid kaua vormid ja teemad. Kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi, mille valmistamist lahutab rohkem, kui kaks ja pool tuhat aastat. Mõlema teemaks on Egiptuse ülistamine. Esimene kujutab vaarao Narmeri võitu, teisel kroonivad alam ja ülem Egiptust ühendavad 2 jumalannat Ptolemaios VI’t.Mõlemad on inimesed kujutatud kuulsas egiptuse poosis . See poos on anatoomiliselt võimatu, kuid ilmekas. Jalad on külgvaates, torsovorm on otsevaates, nägu on külgvaates, välja arvatud silm mis on kujutatud otsevaates. Egiptuse kunstnik ei taotlenud inimeste näitamist tegevuses. Kunst oli seotud religiooniga, egiptuses austati paljusid jumalaid. Kunstis kujutati neid loomadena või inimese keha ja looma pea. Egiptlased maalisid hauakambrite seintele , et luua surnule meeldivat keskkonda.
    Skulptuurikunstis võib eristada kindlalt kahte suunda. Teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalaid – ranged, suursugused, üldistatud. Selline on ka sfinks, Giza püramiidide juures. Vaaraode täisfiguurid on tardunud poosis, käed rusikas, vahel üks kästi rinnal. Pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusesse ja nende nägudel mängleb võimukas naeratus. Egiptuse skulptuurid olid mõeldud eest vaatamiseks.Egiptuse skulptorid valdasid inimkeha looduslähedast kujutamist ja figuuride proportsioonid on neil täiesti loomulikud. Ei toodud välja üksikasju. Sarnanevad mesopotaamia skulptuuridega, aga egiptlane lähtus kivitahukas, mille külgedele ta joonistas kavandatud kuju vaated. See aitas saavutada selge, kindla vormi. Ei kujutata riidevolte, juuste lehvimist jne. Inimeste kujutamisel kujunes välja kindel kaanon mis kasutas kaugust küünarnukist pöidla tipuni. Erinevad vaaraode omadest, sest on elavamad, väiksemad, vahel puidust ja värvilised.
    Vahepeal on ka reljeefkunst, mis oli enamasti madalreljeef, sageli ka süvendreljeef. Mõjuvad valguse ja varju vahekorrad, värvilised. Inimese-ja loomafiguuride vahele tehti hieroglüüfe, mis selgitasid kujutatut. Levis ka seinamaal, mis erines eelmisest vähe. Neid mõlemat nimetatakse vanaegiptuse pinnakunstiks. Pinnakunstis levis samasugune üldistamine ja stiliseerimine ja vabafiguurides. Tähelepanelikult jälgiti eri tahvuste rasiilisi tunnuseid ja eripära. Egiptuse poosi kasutamine polnud tingitud oskamatusest, vaid soovist rõhutada erinevaid väärtusi. Vähemtähtsaid inimesi kujutati õigemini. Värvid ei olnud täpsed, aga kaunid . Inimfiguuride ümbrust märgiti mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad tegelased paigutati lihtsalt eespoolsete peade kohale. Kunsti tehti nii, et inimesed selle ära tunneks.
    5. Kreeta -Mükeene kunst.
    Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peolpennesose poolsaare asulates, Mükeene linnas. Sellepärase räägitakse Kreeta-Mükeene kunstist. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid. Knossos, Phaistos ja Hagia Triada ! 20.sajandil kaevati need välja ja konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossides palju väikseid ruume , paiknesid korrapäratult ümber siseõue. Keerukas põhiplaan on teikitanud müüdi labürindist. Eritasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa tuume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudes, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Samad olid ka puust, mis allapoole peenenesid. Sambaid värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud paraadilikke sissekäike, aga välisilme oli toretsev . Siseruumid olid krohviga kaetud ja sinna peale maalitud.
    Kreeta kujutavas kunsti püüti vabalt kujutada hetkelisi muljeid . Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Domineerib mänglev, elav, maaliline laad . Populaarne oon viljakust kehastav sõnn.
    Kreeta hiilgavaim osa on keraamika. Selle arengus on mitu etappi ja igalühele on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane. Kujutatakse nt. Mereloomi. Põhiliseks sisuks on elurõõm, kergus ja kiidulaul ilule ning loodusele . Kreeta saare omapärase kunsti hävitasid ahhailased. Kreeta saare kunsti nimetatakse minoiliseks kunstiks. Saare kunstistiil ulatus ka mandrile, Peolpennesose poolsaarelt põhja poole. Seal on ehitusmälestistest lossid ja linnamüürid, Tirynsi linnus. Siseruumide paigutus korrapärasem, iseloomulik suur- keskne pearuum – megaron e. Meestesaal. Eeskujuks hilisematele templite põhiplaanidele. Mükeene linnamüür on laotud suurtest kivipankadest nagu Tirynisi linnuski. Kivide mõõtmed on nii suured, et kreeklaste arvates käis see inimesele üle jõu ja arvati et need on ehitanud kükloobid – kükloopide müürid. Maailmakuulus on Mükeene lõvivärav, mis koosneb kolmest kivirahnust ja nende toetuvast kiviplaadist. Mükeene ümbrusest on leitud ka maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad aimu ehitustehnika edenemisest. Mükeene kujutav kunst ei olnud nii olmapärane kui arhitektuur , vaid jäi põhilist sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel oli sealne tarbekunst nt. Kullassepatöö, keraamika. Eriti ei ole surmajärgset kultust. Kungate ringhaud – Kreetal pole, Mükeenel on. Terrakota – põletatud savist skulptuurid. Kreetalased on osavamad maalijad .
    6. Kreeka arhitektuur.
    Jumalad Kreekalastega väga sarnased. Naistel polnud sõnaõigust.Kreeklaste teater – vaatajate pingiread – theatron – olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast ja piirased ümmargust väljakut – orkestrat. Orkestri taga oli skeene , kust ilmusid näitlejad.
    Hiljem arenes skeene sammastega ehitiseks ja näitlejate esinemine koondus selle eenduva osa katusele. Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 e.Kr ja edasi järgnes 3 perioodi.
    • Arhailine 600-400 e.Kr
    • Klassikaline e. Õitseaeg 480-323 e.Kr
    • Hellenistlik e. Hiline 323 e.Kr – 30 p.Kr

    Arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel on ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas Tirynsist tuntud megaroni. Materjalideks savi ja puu, hiljem ka kivi. Eriti marmor. Kivide sidumiseks ei kasutatud mörti vaid metallist klambreid. Templil on välisvaates 3 põhiosa. Seisab alusel, mis on maapinnast 2-3 astme võrra kõrgemal, et jumal oleks lähemal. Viimasel astmel oli lohk . Alus kannab nime krepidoma . Ülemist astet nim. Stülobaadiks. Sellelt kerkib sammastik, millele toetub talastik koos katusega . Sambad ümbritsevad templit igast küljest tiheda reana. Sammaste
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #1 Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #2 Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #3 Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #4 Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #5 Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #6 Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #7 Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #8 Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #9 Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #10 Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #11 Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #12 Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #13 Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #14 Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #15 Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #16 Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #17 Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #18 Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #19 Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gressu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kunsti tekkimine- koopamaalid
    Arvatakse, et esimesed kujutised mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Enne seda oli toimunud inimese eellaste hiigelpikk areng, aga nooremas kiviajas elasid juba meietaolised inimesed, kelle ajutegevus ja keelekasutus olid sarnased meie omaga.
    Visuaalseid kujundeid hakati looma koos sümboolse mõtlemise arenguga. Juba neandertaallastel oli sümboolse mõtlemise algeid, kuid visuaalsete kujundite loomine hakkab kromanjoolastega.
    Esimesed kokkupuuted paleoliitikumi kunstiga toimusid 19.sajandi lõpus, kui arheoloog Santuola avastas Põhja-Hispaania Altamira koopas seinamaalid. Algselt ei tahetud uskuda, et tegemist on paleoliitikumiaegse kunstiga, kuna maalid olid mitmevärvilised ja meisterlikult realistlikud. Arheoloogia areng hiljem aga on kinnitanud et koopamaalid on valminud päris paleoliitikumi ja jääaja aegadel.Varasemast kunstist on enamasti näha loomakujutisi ja inimesi kujutati harva. Loomadest kujutati mammuteid, põtrasid, hirvi, piisoneid, metshobuseid. Ilmekalt on edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Suurusvahekorda pole aga arvestatud. Pole üritatud kujutada loomi ümbritsevat ruumi. Üks varasemaid ja kuulsamaid on kivist naisekujuke Willendorfi Veenus U. 30 000-25 000 e.Kr ja see leiti Austriast.
    Koopa ja kaljumaalide tehnika oli mitmekesine. Kõige lihtsamad on loodud ainult kontuuride abil. Mõnikord on kontuur täidetud värviga. Pehmele seinale on joonistatud sõrme või pulgaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. Värvid saagi peeneks hõõrutud mineraalidest – eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane.
    Paleoliitikumi kunstnik ei joonistanud näituste jaoks nagu tänapäeva inimesed.Maalid olid tihti koopasügavustes, mida võis näha ainult tule valgel. See näitab, et ilmselt oli kujutamine seotud inimeste kõige olulisemate mõtete ja tunnetega. Ilmselt püüti kujutiste abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Tihti joonistati ka seda mida teati, mitte ainult mida nähti, näiteks siseelundeid. Kujutistega püüti liita suguharu liikmeid. Nii tekkis kunst inimeste ühendamiseks ja selle väljendamiseks mis on inimestele oluline.

    kunstiliigid , kirjeldus , näited , kunsti tekkimine- koopamaalid , megaliitilised ehitised , egiptuse arhitektuur- püramiidid , hauatemplid , egiptuse pinnakunst ja skulptuur , kreeta-mükeene kunst , kreeka arhitektuur , kreeka skulptuur , kreeka vaasimaal , 7 maailmaime , etruski kunst , rooma arhitektuur , rooma skulptuur , rooma maalikunst , varakristlik kunst , bütsantsi arhitektuur , bütsantsi maalikunst- ikoonimaal , vana-vene arhitektuur , vana-vene maalikunst , merovingide kunst , karolingide kunst , romaani arhitektuur , romaani skulptuur , romaani kujutav kunst , gooti arhitektuur , gooti kujutav kunst , keskaegne sakraalarhitektuur eestis , keskaegne profaanarhitektuur eestis , keskaegne kujutav kunst eestis

    Mõisted

    varasemast kunstist, ilmekalt, 30 000, pehmele seinale, mineraalidest, maskid, ornament, egiptuse arhitektuur, giza püramiidid, väravaehitist, seal piirkonnas, teebast vaadates, seinadel, vaaraode kirstud, mõlema teemaks, vaaraode täisfiguurid, vahepeal, keerukas põhiplaan, ornamentika, põhiliseks sisuks, iseloomulik suur, mükeene linnamüür, kivide mõõtmed, maailmakuulus, mükeene ümbrusest, kungate ringhaud, pingiread, templil, ülemist astet, tavalisemad arvud, kolmeks põhioskas, painutus, triglüüfid, joonia stiil, templiarhitektuuris, apolloni tempel, kreeka skulptruurist, kouroseid, keha vormid, figuurid, arhailistel vaasidel, hauakambrid, seinamaalidel, apolloni kuju, loomade kujud, rooma kunst, neljandal korrusel, keisriaegses roomas, ilmekalt, panus kunstiajalukku, rooma maalikunsti, pompejis, pind mosaiikidel, seintele, temaatika, kunstivaramu, katakombides, varakristlikud maalid, valitsevad värvid, figuurid, sisearhitektuuris, pildieitajad, sisaldavad teosed, kultusobjektiks, inimesekujutamine, figuurid, figiuurid, antiikaegsest, müürid, kreekast, maalide üldmulje, eeskujus, sellised tunnused, keldi, romaani stiil, kogu kunst, kristlaste hulk, lääne prantsusmaal, o vara, o lõuna, o lääne, o ida, citeaux, o põhja, o itaalia, pisa toomkirik, o veneetsia, figuurid, usulised pildid, riietuse voldid, verine sündmus, fassaadid, stiilis kirikud, tornikesed, lätile, o lääne, saha kabelis, saj ilme, oleviste kirik, monumentaalsed varemed, väärtuslikum ehitis, o neemiklinnus, o tornlinnus, o kastell, ainsana, tallinna vanalinnas, vanalinnas, skemaatiline, taimeornamentikat, suurejoonelised

    Kommentaarid (1)

    kitten profiilipilt
    kitten: Aitäh, on abiks vaasimaali puhul
    09:28 19-03-2013


    Sarnased materjalid

    25
    docx
    Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
    23
    docx
    Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte
    32
    doc
    Kordamine kunstiajaloo eksamiks
    22
    doc
    Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
    48
    doc
    Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
    22
    doc
    Kunstiajalugu 10-Klass põhjalik kokkuvõte
    12
    doc
    10-klassi konspekt
    23
    doc
    Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun