Kunstiajaloo konspekt 10. klass (0)

Etruski kunst
Etruski kultuur levis 8.-3.saj eKr.
Kujutati igapäevaelu – söömisest spordini. Etruskidelt on võetud välvide ladumise tehnika. Nende templid sarnanesid Kreeka omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid , millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid teoseid on ,, Kapitooliumi emahunt’’.
sarkofaag terrakotast
Kapitooliumi emahunt
Rooma kunst
753 eKr Rooma linna loomine.
Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur . Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased hakkasid seda väga osavalt kasutama. Kasutati ka siduvat mörti (lubja,kruusa ja vulkaanilise liiva segu). Iseloomulikud on pilastrid ehk poolsambad ja nelinurkne fassaad. Võeti eeskuju kreekast( skulptuur ) ja ehitati tellisest ning hiljem ka marmorist. Tähelepanuväärsed on Roomaaegsed sillad, dermid, amfiteatrid, akvaduktid, triumfi kaared , sambad, colusseum ja foorumid. Tuntuim Rooma ehituskunsti saavutus on Miletose turuväravad.
Rooma maal ja skulptuur ei ilustanud inimesi vaid kujutas neid realistlikult, nagu nad olid. Tähtis oli portree ja tehti seinamaale ning põrandamosaiike. Kujutati stseene elust enesest. Tehti ka tahvelmaale (värvmuld valati kuuma vaha sisse).
Colosseum
Sellised nägid välja saunad e dermid. Kasutusel olid akvaduktid.
Vana-Kreeka kunst
Vana-Kreeka kunsti märkimisväärsed saavutused olid arhitektuuris, skulptuuride ehitamises ja vaasimaalides. Kreeka kunst oli tihedalt seotud religiooniga. Vana-Kreeka aeg jagunes kolme perioodi:

• Arhailine
  
• Klassikaline
  
• Hellenismi periood
  

Templi ehitus oli kunstialaselt kõige tähtsam. Iseloomulik oli kaksik e topeltantidega tempel(sammastega eesruum mõlemas otsas) Sammaste arvu kohta kehtis reegel: Pikiküljel oli sambaid kaks korda rohkem kui lühemal küljel +1.
Kreeka arhitektuuris esines kolme erinevat stiili sambaid:

• Dooria (vanim,lihtsaim)
  
• Joonia(vohuudid)
  
• Korintos (korintose vääna lehed)
  

Kreeka iseloomulikud mustrid olid: Meander , munavööt ja lainevööt.
Meander
Munavööt
Lainevööt
Poseidoni auks ehitatud tempel
Topelt antidega tempel
Vasakult:dooria sammas, ioonia sammas, korintose sammas.
Vana- Mesopotaamia kunst
Vana-Mesopotaamiat loetakse Euroopa kultuuri hälliks. Mesopotaamia asub Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Meopotaamia elanikele, sumeritele, oli iseloomulik must habe, suur nina ja suured silmad.
Sumerid rajasid esimesed templid. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid kasutati neid enamasti väravate ja keldrite ehitamisel . Templel ei olnud ainult pühamu vaid ka tööde juhtimise ja arvepidamise keskus. Ehitise tähtsaim osa oli tsikuraat , mille ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Kõige paremini säilinud tsikuraat asub sumerite linnas Uris.
Eanna tsikuraat Uri linnas
Kujutatavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur – reljeefid ja kujud. Reljeefi kunst oli hästi arenenud. Igal sumeri linnriigil oli oma jumal, keda peeti linna valitsejaks. Tehti jumala figuure kivist, jumalaid kujutati mõniukord inimestena. Iseloomulikud olid habe ja tähelepanu tõmbavad suured ja hingestatud silmad. Inimkehade proportsioonid olid skulptuurides tihtipeale ebaloomulikud, kuid mõjuvad elavalt ja hoogsalt. Sumeri,akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud ka keraamikat. Vanimatel nõudel on keerukas geomeetriline ornament, mis tõenäoliselt omas maagilist või maailmavaatelist tähendust.
Silmapaistvad on ka Babüloonia Ishtari väravad ja Paabeli torn .
Paabeli torn
Ishtari väravad




Egeuse e Kreeta -Mükeene kunst
Ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid ( Knossos, Phaistos , Hagia Triada ). Lossid koosnesid erineva suurusega eriilmelistest ruumidest ja keskel oli siseõu. Losside seinad olid kivist, laed puust. Lossidele olid omapärased allapoole kitsenevad sambad. Egeuse kunst oli rõõmus ja värviküllane kunst, kus kasutati türkiissinist, punas ja kollast. Losside sissekäigus polnud küll nii suured ja uhked nagu Idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumidele anti elu ja toredust vormide mänguga ja värviküllusega. Knossose palees on silmapaistvad seinamaalingud, freskod.
Akrobaadid sõnniga. Fresko Knossose paleest.
Kujutati argielu(sportmänge) ja kõike elust, nt mereelu. Arhitektuuri silmapaistvamaid teoseid on Mükeene lõvivärav.
Mükeene Lõvivärav. U 1300 e.Kr
Kreeta kujutatavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika . Sellele on omane värvirõõm ja dekoratiivsus. Egeuse kunstis loodi ka terrakottast kujukesi . Kujutati jumalannasi madudega (pilt,skulptuur), mis sümboliseerisid kodukaitsjaid. Kreeta kunsti üks silmapaistvamaid keraamika leide on kaheksajalavaas. Mükeene kujutatavas kunstis oli tähtis tarbekunst (kulassepatöö, keraamika)
jumalanna madudega. U 1600 e.Kr.
Kaheksajala vaas Kreeta saarelt. U 1500 eKr

Romaani stiili tarbekunst
Bayeuxi vaip on Romaani stiili tarbekunsti kuulsaim näide.70 meetrit pikk ja 1 meeter lai vaip, mis on linasest kangast ja millele on peale tikitud . Arvatavasti valmis 11.saj lõpus või 12. Saj alguses.Hetkel on see Bauyeuxi linnas muuseumis .
Kunagi näidati seda ainult kirikupühadel inimestele. Vaibal on kujutatud 58 stseeni, mis räägivad inglismaa vallutustest Normandia hertsogi poolt.Vaibal on umbes 1500 figuuri ja lisaks kujutatakse seal veel laevu, hobuseid ja losse .Kuulsaim on lahingustseen, kus Normanda vallutab Inglismaa.
Baueux vaipa loetakse väga tähtsaks ajaloo dokumendiks.
Bayeux vaip


Romaani stiili arhitektuuri süteem ja ehitusmälestised
Romaani stiil on esimene keskaegne kunsti stiil. Sai valitsevaks endise Frangi riigi alaedel, tänapäeva prantsusmaal. Juhtiv stiil oli arhitektuur. Tehti palju sakraal arhitektuuri(sakraal- kirikud ja kloostrid, profaan - linnused , kindlused ) romaani stiili arhitektuuri põhitunnusteks on ümarkaar ja silindervõlv. Kirikud mõjuvad raskepäraselt, madal, ümarate kaartega, paksude seintega ja väikeste akendega. Kasutati ka kindlustena. Iseloomulik oli ka perspektiiv portaal, mis on fasaadi uks e pea sissekäik, mis oli kivist välja taotud. Põhiliseks kirikutüübiks oli basiilika - Basiilika kirik on Rooma päritolu ja oli Lääne-Euroopas levinuim. Esines ka ühelöövilisi kirikuid.
Kuulus on eriti suur ja uhke Cluny kirik prantsusmaal ja Notre-Dame-la- Grande kirik. Itaalias on silmapaistvad Pisa toomkirik , ristimiskabel ja viltune kellatorn . Samuti on märkimisväärne ka Püha Markuse katedraal Veneetsias.
Romaani skulptuur esines kirikutes reljeefidena, ta oli ka piltjutustus. Inimesi kujutati kohmakatena,abitutena. Süzee oli ähvardav ja õpetlik.
Püha Markuse katedraal
Kirkuehituse algus
Jeesus Kristuse sümboliks on tavaliselt kala või hea karjalane.
Esimeste kirikute ehitamisel oli eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu-ja koosolekuhoonete tüüpi basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn löövi.
Transept – kiriku pikiteljega risti asetsev lööv, mille poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid .Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirkud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil); enamasti oli see hiljem ehitatud. Varakristliku basiilikate läänefassaadi ees oli sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu ehk aatrium .
Basiilika sisekujunduse muutsid pidulikumaks ja hakati kasutama seinamaalinguid ja mosaiike.Kõik figuurid oli rikkalikult rõivastatud.Pühakuid kujutati tardunud poosides.
Basiilika kirik
Vana-Egiptuse kunst
Egiptuse kultuur arenes enamjaolt omaette , nii et Egiptuse kultuur on rohkem andja kui võtja.
Egiptuse arhitekstuuri parimad näited on püramiidid, mis olid pühad kohad. Alguses ehitati astmikpüramiide ja hiljem ehitati tavalisi püramiide. Hea näide on hiiglaslikud Giza püramiidid, nende kolmik on ainus seitsmest vanaaja imest, mis on säilinud ka tänapäeval. Püramiide ehitati valitsejate auks, kuhu hiljem tulid vaaraode hauakambrid . Giza püramiidide väljal seisab ka tähelepanuväärne Sfinks .
Ehitati ka templeid. Hiljem tekkisid vaaraode hauakamprid ka temblitesse. Temblite sissekäigu juures olid jumalate skulptuurid , kes olid seal valvuritena. Silmapäisev on Ramses Teise matusetempel. Templitel ei puudunud ka sambad.
Giza püramiid
Sfinks Gisa püramiidide väljal
Egiptuse kujutav kunst oli suures osas seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega. Hauakambrites oli palju seinamaalinguid ja reljeefe. Egiptuse kunst oli väga religioosne ja kujutati jumalaid nn egiptuse poosis . Kujutatav kunst pidi andma jumalatele keha ja taotlema nende kultust piltjutustustega.
Seinamaaling Egiptuse poosis seisvatest jumalatest
Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda. Oli teoseid, mis kujutasid jumalusi ja Vaaraosi. Need olid eriti ragned, suursugused ja mõnikord olid sellised swkulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega.
jumalate skulptuurid templi juures
Reljeefid olid enamasti madalreljeefid ja sageli olid jujutise kontuurid kivisse süvendatud. Reljeefid olid tihti eredalt värvilised ja inimese ning looma figuuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Omaette kunst olid ka sarkofaagid, mis olid suured ja kullatud . Tehti ka skulptuure kivist, mis kujutasid valitsejat. Kuulus on Nofretete pea.
Vasakult: Ehnaton ja kuulus Nofretete pea. Nofretete oli Vaarao Ehnatoni naine, peetakse üheks iluideaaliks
Tutanhaamoni sarkofaag




Varakristlik kunst
1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks ongi katakombides leiduvad seina- ja laemaalid. Tagakiusamise tõttu hakkas kristlaste arhitektuur arenema alles 4. sajandil.
Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Pikka aega ei suudetud otsustada, kas kujutada ka Jumalat ehk Isa, või oleks tegu ebajumala kummardamisega.
SKULPTUUR
Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist.
ARHITEKTUUR
Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika.
Bütsantsi kunst
Bütsantsi kunsti tähtsaim aines oli kristlus . Kujutatavad zestid ja värvid said täpse tähenduse. Bütsantsis kasutati rohkesti muna emaili, mis oli püsiv ja tehtud ikoonid on alles tänapäevani. Seda müüdi ka teistesse maadesse.
Bütsantsi kunsti varaseimate näidete hulgas on Itaalias Ravennas asuva San Vitale kiriku mosaiigid .
Kirikus oli peamiseks kujundiks altari kohal Kristus ja tema kõrval inglid ning annetajad. Kirikud olid väga säravad, palju kasutati kulda ja tehti mosaiike.


Karolingide kunst
Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Riba vahele sobitati ka inimesi ja loomi, need olid aga peaaegu tundmatuseni ümber kujundatud, lihtsustatud, n.ö stiliseeritud. Heaks näiteks on Book of Kells.
Siiski jäljendati tollal ka antiikse Rooma kunsti, sest vaatamata suurele hävitustööle oli ometi säilinud palju antiikkunsti teoseid. Niisugust kunsti tellis põhiliselt ristiusu kirik. Kunst oli usuline ja seda harrastati kloostrites. Ei tule ka unustada, et barbaririikide naabruses asus tugev kunstimaa Bütsants, kellega barbaritel oli peale sõjaliste suhete ilmselt ka muid kokkupuuteid. Erilisel kohal oli raamatumaal . Kloostrites tegelesid mungad piibli ja teiste usulise sisuga raamatute ümberkirjutamisega. Need kirjutati pärgamendile – eriliselt töödeldud loomanahale. Ühe raamatu peale võis kuluda isegi terve kirjutaja eluaeg . Selliseid raamatuid - manuskripte peeti suureks varanduseks, neid hoiti hoolega kloostrite varakambrites ning tänu sellele on neid meie ajani küllalt palju säilinud. Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks. Merovingide ajal olid inimesed ja loomad raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi miniatuurmaale loodi Iirimaal – tookordse euroopa ühes kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning kaunistatud suured algustähed- initsiaalid .
Romaani stiil
Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil . See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris.
Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist.
Reljeefidel ja skulptuuridel kujutati tihti õpetlikke stseene, et tekitada inimestes aukartust
Kiriku uue võimu peegeldamiseks ehitati taotuslikult uhkeid kirikuid. Need olid euroopas seninägematult suured.
Üldised iseloomulikud tunnused olid: tohutud tunnelvõlvid, paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad.
Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti , nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum . Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt.
Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale.
Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega : võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve.
Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati.
Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides

ROMAANI SKULPTUUR
Romaani skulptuur on seotud arhitektuuriga. Skulptuurid on koondatud eelkõige fassaadidele, portaalidele, kapiteelidele. Domineeriv on reljeef. Materjalidena kasutati pronksi ja kivi, puud. Kivi- ja puuskulptuur olid värvitud, mis tänaseks on täielikult hävinud.
Romaani skulptuuri tellijaks oli kirik. Rahvale oli vaja pühakirja piltlikult selgeks teha, sest jumalateenistusi peeti ladina keeles ja rahvas ei mõistnud seda. Sellest tuleneb ka romaani skulptuuride religioosne sisu ja seepärast nimetatakse kirkute skulpturaalseid kaunistusi "vaeste Piibliks". Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist. Kõige populaarsem oli Viimse kohtupäeva stseen , mille keskel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused aga põrgusse. Ei kujutatud tavalist, igapäevast elu. Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga, mida kutsutakse krutsifiksiks.
Proportsioonid olid väga ebaloomulikud, tavaliselt kujutati inimfiguuri väikese peaga ja ülearu pikkade jalgadega . Sageli kasutati kujude äratuntavaks tegemiseks tingmärke. Nii kujutati Peetrust võtmega, Püha Barbarat torniga, kust ta ristiusu legendi järgi olevat alla heidetud, Püha Jüri aga mõõgaga lohet tapmas.
Hoolimata religioonist elasid romaani kunstis edasi ka rahvalikud jooned. Sageli kasutasid kiviraidurid kirikute kaunistamisel fantastilisi loomi, millel polnud midagi ühist ristiusu dogmadega. Kirik suhtus rahavakunsti vaenulikult , nähes selles paganausu kajastust . Sama arvati ka antiikskulptuuri kohta.
ROMAANI MAALIKUNST
Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga. Ka siin ei leia me ümbritseva elu kujutamist. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Maalikunsti peamisteks teemadeks on mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente.
Endiselt õitses miniatuurmaal . Vanematele koolkondadele lisandusid juurde uued. Raamatumaalides valitses üldjoontes dekoratiivne , lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi kui varasematel aegadel .
Gooti stiil
Gooti stiili sünnimaaks on prantsusmaa. Sõna ’’gooti’’ tähistab peamiselt Põhja-Euroopa arhitektuuris valitsenud stiili aastatel 1100 – 1500. Samuti hõlmab see tollase perioodi dekoratiivkunsti, kus kasutati palju realistlike detailidega ornamente. Puudus igasugune üldine esindamisplaan. Hilisematel aastatel muutus gooti kunst aina dekoratiivsemaks ja elegantsemaks. Kasutusele tulid keerukad mustrid ja rütmid.
Gooti stiili alguseks võib lugeda 12. Sajandit. Itaalias aga 15. Sajandit. Eristatakse kolme perioodi:
Varagootika 12 – 13 sajand
Kõrggootika 13 – 14 sajand
Hilisgootika 15 – 16 sajand
Juhtivaks kunstistiiliks sai arhitektuur. Arhitektuuri põhi tunnusteks on terav kaar ja taevasse pürgiv ilme. Kasutusele võeti ka palju erinevaid detaile näiteks roosaken, kuningagalerii , mis asetseb selle kohal ja seal on rida skulptuure. Huvitavaks detailiks on kaa fiaalid , mis tekitasvad pitsilist ilmet ja nende tipus on ristlillik.
roosaken
Kuningate galerii
Gooti eesmärk oli hoone, mille üksikosade numbrites väljendatavad vahekorrad oleksid niisama hormoonilised nagu universum, mida täidaks imepärane valgus, mis muudaks aine ainetuks.
Tallinnas on gooti stiilis Niguliste ja Oleviste kirik
Niguliste kirki
Oleviste kirik
Gooti stiilis sakraalehitised
Saint – Denisi kirik´. Ehitatud gootika algusajastul
amiensi katedraalReimsi katedraal varagootika näiteks Pariisis Jumalaema kirik ehk Notre – Dame.
Chartresi katedraal. Sisenemine läänefasaadilt. Peaportaali kohal on näha roosakent. Sainte – Chapelle Mont – Saint – Micheli klooster Normandias, Roueni linnas.

Keskaegne sakraalarhitekstuur Eestis - Niguliste, Oleviste, Pühavaimu ja Toompea kirikud.
Tallinna kolme suurema kiriku – Toomkiriku , Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. 15. Saj. muudeti nad kõik basiilikaks.
Niguliste kirikus asub Bern Notke altar ja „ Surmatants “.
Püha vaimu kirikus on säilinud kahelööviline pikihoone, mis annab talle 14 sajandi ilme

Tallinna kõrgeim kirik on Oleviste. Oleviste kesklöövi kõrgus on 31 m., torni kiviosa ulatub 57 m kõrgusele ja torni tipp on 123 m. Oleviste üldilme on lihtne ja kaine . Oleviste kirikus näeb ära ka kaupmees Hans Pawelsi, kiriku eestseisja ja Maarja kabeli ehituse algataja genotaafi (tühja hauda).
Toomkirik, piiskopkonna peakirik, ehitati 13-16 saj. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga,
mille säilinud alumine osa mõjub praegugi monumentaalselt. Kirik põles 17. Sajandil ja 19. Sajandi alguses ehitati kooriruumi varemetesse ülikooli raamatukogu


Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine .Kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud , palestikufiguurid, konsoolid , kapiteelid jne.
Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Siiski jäi gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks. Rõivad reeglina ulatuvad maani ja katavad keha endiselt täiesti kinni. Riidevoldid mõjuvad väga loomulikuna, kuid nende vormid, suund ja rütm sõltuvad vähe nende all olevast kehast. Seda parem aga oli kasutada riietust skulptuuri ja arhitektuuri sidujana. Ka skulptuuri temaatikas toimus suur muutus. Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule.
Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi :
1. 13. sajand, nn klassikaline ajajärk, millal valmisid kuulsaimate Prantsusmaa katedraalide (Reims, Chartres , Amiens jt) skulpturaalsed kaunistused, samuti mitmed teosed Saksamaal. Prantsuse 13. sajandi plastikas peetakse kõige kaunimaks Reimsi katedraali portaalidel paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi peaportaali palestiku "Külastusgruppi ". Sageli lõi kiviraidur religioossed tegelased oma kaaskodanike näo järgi, seetõttu näeme gooti skulptuuris eelkõige keskaegset inimset. Selle perioodi plastika on eriti suursugune , pidulik ja pühalik ning selles mõttes võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri ilmestamiseks.
2. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega. Usuliste motiivide hulgas hakkavad sagenema sellised, kus räägitakse kannatusest, surmast ja piinadest. Eriti innukalt viljeleti Kristuse kannatusloo stseene. Süvenes ka Neitsi Maarja kultus . Kõige levinumateks skulptuurigruppideks saavad Maarja Kristuse surnukehaga nn (Pieta). Kunstis vähenes mõistusliku jutustuse osa ja tugevnes tunnete väljendus. 14. sajandi plastika oli üldiselt väiksemamõõtmeline ja arhitektuurist palju vähem sõltuv kui eelmise perioodi oma.
3. 15. sajandil tugevnesid uuesti realistlikud tendentsid. Itaalias oli sel ajal keskaja kunst juba kadunud või kadumas. Usulise motiivi sisuline tähtsus vähenes. 14. sajandi laad jõudis oma äärmuslikumate avalusteni. Seda perioodi iseloomustab pessimistlik ja meeleheitlik põhitoon. Kannatuste ja piinade kujutamisel jõuti naturalismini, nii et mõni Pieta mõjub lausa võikalt. Eelistati motiive , mis rõhutavad inimese surelikkust ja kaduvikumeeleolusid - sageli kohtame pooleldi lagunenud laipade või skelettide kujutisi.
12.-14. sajandil domineeris kiviplastika, aga 15. sajandist hakkas juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal.
Maalikunstis olid valitsevateks vitraazkunst ja tahvelmaal
Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Seda tunti juba ammu , kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile . Klaaside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline , lausa ebamaine valgus. Kujutised, mida me akendel näeme, on juba tehnikast tingituna lihtsad ja monumentaalsed. Arvestati ainult dekoratiivset üldmuljet. Siiski polnud vitraaþakende peaülesanne mitte kirikute kaunistamine, vaid neid oli võimalik "lugeda" nagu religioosseid jutustusi. Hilisgootika päevil püüti värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi detailirohkemaks, kuid sellised taotlused olid vastuolus klaasimaali eripäraga. Sealt algaski klaasimaali langus, mis kestis küllalt pikka aega.
Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. Võimaldas ju tahvelmaal edasi anda elu mitmekesisust ja peeni nüansse. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne komositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud.