Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks
saartel iseseisev kultuur ja tsivilisatsioon *Religioonist suurt ei teata (ilmselt sõnna ja maokultus) · Minoiline kultuur(arhitektuur) *Loosid (Knossos) kindlustamata, labürindid, sambad allapoole peenenevad, seintel maalingud, värvid punane, must, kollane · skulptuur *Väikesed jumalanna kujud madudega *Seinamaal *akrobaadid sõnnidega, loomad MINOILINE KULTUUR--TULEB SÕNAST MINOTAUR(VANIM KULTTUR KREEKA AJALOOS) MÜKEENE KUNST *Ahhailased võtsid 2 aastatuhande keskel üle Kreeta kultuuri (suurim keskus Mükeene) *Linnad kaitstud müüridega (suured kivid) *Arenenud oli tarbekunst (kullasepatöö, keraamika) *mükeene linna avastas saksa arheoloog Heinrich Schliemann VANAKREEKA KUNST *1200 saabuvad doorlased *(Ühtset riiki ei kujune, tekivad linnriigid polised. 9 saj. e.m.a algas ka kolonisatsioon Musta mere rannikul. Lõuna-itaalias. jm. Kuid ühtne kultuur ja religioon) *Jumala inimeste sarnased, vigadega
Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist on tarbeesemetega,millel on kunstiline tähendus) keraamika (savist esemed), metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil, puitehistöö. * 20 sajandil - disain, foto, film, video, arvuti, grafiti jne. * Kunstiteos on kavatsuse teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. 2. Kunsti tekkimine koopamaalid, megaliitilised ehitised. Koopamaalid - Altamira Hispaanias, ~ 15 000 a. tagasi, Lascaux Prantsusmaal, ~ 15 000 a. tagasi (paleoliitikumist). Kujutleti loomi,nende küttimist; peamised värvid must,valge,kollane, punane. Kivist- ( Willendorfi Venus ~30-25 000 a.eKr ) ja luust kujukesed (mammutiluust hobusekujuke ~28 000 a.eKr) Värviti peenestatud mineraalidega värvimullad,mis segati vee või rasvaga
Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhenge Inglismaal, Carnaci Prantsusmaal. 13.Vanim skulptuur- Willendorfi Veenus, üle 25 000 aasta vana Mesopotaamia kunst. 1.Mesopotaamia-tõlkes Kahejõemaa (Tigris ja Eufrat). Asus tänapäeva Iraagi territooriumil. 2.Kolm tähtsamat rahvast-sumerid, babüloonlased, assüürlased.Vanimad-sumerid, rajasid tsivilisatsiooni. 3.Suurim tehniline leiutis - ratas, samuti vanker. 5.Tsikuraat-suur astmeline torn, ülemisel tasandil asus tempel. 6.Tellis-Mesopotaamias ei olnud looduslikku kivi ega metsa, leidus palju savi. 7.Madalreljeef e. Bareljeef-kujutised eenduvad pinnast väga vähe, kõrgreljeef-
9. Paabeli torn oli tsikuraat, mis ehitati umbes 3500 aastat tagasi. See pidi olema tee taevasse. 10. Babüloonlaste ehitistest pole eriti mälestisi säilinud, kuna nad ei tundnud tellistepõletamist. 11. Mina arvan, et jõgedevahelise maa templid ja lossid rajati kõrgetele alustele esiteks võib-olla sellepärast, et kuna seal oli niiske pinnas, siis, et ei laguneks hoone kokku ja teiseks ka uskumuste pärast, et olla jumalatele lähemal. 12. Mesopotaamia kunsti paigutaks ürgaja kunsti ja egiptuse kunsti vahele (5000 aastat eKr- 6 saj. eKr.). 13. Uusbabülooniale tegi kiire lõpu pärslaste võimas kallaletung. 14. Istari väravate rekonstruktsiooni võib näha Berliini muuseumis. ( Biiklikud muuseumid). 15. Istari värav oli sinine, looma piltidega kaunistatud (külg piltidega) ja nagu ka kõik muu, oli see savist. Väravakaunistused olid ülisuured kaslased. Egiptuse kunst 1
vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega
vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega
Egiptuse kunst Ühtne riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seepärast püüti ülikute kehasid säilitada, need palsameeriti ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik. Kõige vanemad haudehitised on mastabad. Neile järgnesid astmikpüramiidid. Mastaba Astmikpüramiid Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest
Kõik kommentaarid