Dadaism Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kes plaanisid ühiskonna tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Nimi " dada " leiti juhuslikult. 1) Lapselalin 2) Tristan Tzara ja Marcel Janco dialoog, kus kordus sõna da (jah) 3) aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem. Peale Tzara ja Janco kuulusid rühmituse tuumikusse sakslased Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. Voltaire'i kabaree
Kunst I maailmasõja ajal: Dada ja metafüüsiline kunst Anneli Vaaks Risto Paalonen Dadaism Modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 1922. Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Loobuti ühtsest stiilist, prooviti rabada uudsega. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Tunnused: mänguline, pilkav, provokatseeriv.
Sageli on nihestatud perspektiivi. Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. DADAISM (Zürichis Sveitsis valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 1922.) nimi"DADA" leiti juhuslikult (lapse lalisemine, Tzara&Marcel kõne, aafir.h) Nii kirjanikud kui ka maalikunstnikud alustasid: Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Samalaadne liikumine NY, selle eesotsas old Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Esimese maailmasõja mõjud, Ei olnud kunstistiil, eesmärk ei olnud uue kunsti loomine, Läänekultuuri surevus, elu on kaduv, hetkeline, mõistmatu, VIHA sõja vastu, Kunsti enda tähenduse ja eesmärgi puudumine, Dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. Voltaire'i kabaree. 1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus.
keele foneetilisuse poole. Tuntumad dadaistid: · Hans (Jean) Harp (1887-1966) eelistas kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtusteta materjalidest. Nt: ,, Enne minu sündi" · Marcel Duchamp (1887-1968) nt: ,,Trepist alla tulev akt" · Kurt Schwitters (1887-1948) - lõi kommertstrükistest kollaaze, mida ta nimetas Merzbild 'ideks. Nt: ,,Merzbild nr. 29a" · John Heartfieldi (1891-1968) nt: ,,Adolf supermees" Dada jäi suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks. Paljud dadaistid liitusid sürrealistidega. Kuid dada ühiskonnavastane mässumeelsus mõjutas mitmeid hilisemaid kunstivoole, eriti 1960- ndate aastate neodadaismi ja popkunsti. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis
Dadaism on modernistlik kirjandus ja kunstivool, mis tekkis I ms ajal neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 1922. Dadaismi algatajateks loetakse kunstnike rühma, kes asutasid nn Voltaire'i kabaree. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas
Modernism Sõna tuleb prantsusekeelest ,,moderna" mis tähendab uudset ja on 19. ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Tänapäeval eristatakse modernismis 2-t suuremat perioodi: 1. periood 19. saj lõpu uus romantism ja 2. periood 20. saj esimese kümnendi lõpu avangardism. Modernism avaldus eelkõige luules ja proosa lühivormides, kuid 20. saj esimesel poolel kujunes välja ka nn mod romaan, mis erines traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Mod romaan erineb ka selle poolest et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogidega. Mod romaanis kujutatakse inimese sisemaailma. Meeleolult on mod enamasti pessimistlik, peategelast saadab seletamatu hirm, äng, hingeline
futuristidelt tüpograafilised trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole. Tuntuim dadaistlik luuletaja on Tristan Tzara, kes arendas välja väga kaootilise, segase, metsiku keele ja kelle eesmärk oli lõhkuda kunsti pühadust. Mõned tema tekstidest on saanud dada meelelaadi klassikalisteks väljendusteks. Tema tekstid on nii kaootilised ja segased, et neid võib nimetada verbaalseks deliiriumiks. Kuid Tzara leidis, et dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma. Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt - dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana. Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis.
Konstruktivism väljendus peale kujutava kunsti ka arhitektuuris, disainis ja moes. Konstruktivistid · Aleksandr Rodchenko · Ella BermannMichel (18961971) · Norman Carlberg (1928) · Avgust Cernigoj (18981985) · John Ernest (19221994) NAIVISM Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Naivistlik loodusekujutus muutus modernistlikele kunstnikele eriti huvitavaks siis, kui nende oma looming hakkas loobuma nähtava maailma jäljendamisest. Naivistlik kunst võib olla ka väga sarnane lastekunstile, kuid navistide teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon, mis lastekunstis on ebatavaline. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Kuulsaimad naivistid · Ivan Generalic · Niko Pirosmanasvili · Henri Rousseau · Paul Kondas DADAISM (19161924) Dadaism tekkis Zürichis ja selle loojateks olid Tristan Tzara, Hans Arp,
Kõik kommentaarid