Kunst Esimese maailmasõja ajal, dada ja metafüüsiline kunst (0)

            12.B
Kunst Esimese maailmasõja ajal 
Kunsti inimeste pettumine ühiskonnas ja selle väärtustes.
Anarhistlike, mässumeelsete vaadetega kunstnik rühmituste 
kujunemine nagu Voltaire´i  kabaree  .
Eeldused uute kunstivoolude tekkeks: dada ja metafüüsiline 
kunst.
Ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalidega, üle-üldiste 
kodanike väärtuste naeruvääristamine.
Kunsti eesmärk inimest šokeerida, rabada, püüe  sundida  
inimesi  tajuma  ja mõtlema teisiti, kunst kui ühiskonna vastane 
mäss.
Püüe kujutada väljaspool igapäevaelu kogemust, igavikku ehk 
siis ajatuse loomine.
Dadaism
On modernistlik kirjandus- ja  kunstivool .
Tekkis Šveitsis aastatatel 1916.-1922.
Dadaismi algajateks peetakse nii kirjanikke kui ka 
maalikunstnike. (Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel  Janco , Hans 
Richter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Marcel 
Duchamp , Max Ernst ja Kurt Schwitters.)
Dadaiste on mõjutanud Esimene maailmasõda.
Leides, et kogu läänekultuur on suremas.
Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob 
ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. 
Dadaiste ühendas viha sõja vastu.
Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt - dada suubus 
sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana.
Dadaismi tunnused
mängulisus, mõnitamine ja pilkamine
agressivne suhtlemine publikuga
provokatsioonid
luule visuaalse külje tähtsustamine
kõlaefektidele rajatud luuletused
automaatkirjutamise rakendamine
dogmade, loogilise mõtlemise eitamine
Laenavad teistelt kunsti suundatelt -kubistidelt 
kollaažitehnika, futuristidelt tüpograafilised  trikid , 
ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema 
spontaansuse ja keele foneetilisuse poole.
“Don Quixote ja Sancho Panche” Marcel Janco