Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kummi-viigipuu e. Kummipuu (1)

1 HALB
Punktid
Kummi-viigipuu e-Kummipuu #1 Kummi-viigipuu e-Kummipuu #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristi arike Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
ppt

Kautšukipuu ehk kummipuu (presentatsioon)

· Puu nõuab palju vihma · Kasvatatakse peamiselt KaguAasias, aga ka Indias, Hiinas ja KeskAafrikas · Vanemad puud annavad rohkem saaki kui nooremad puud Mis on kumm ? · Kumm on kõrgelastne marerjal, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Rakendused · Veekindlad riided ja jalanõud · Kummikindad · Elektrijuhtmete isolatsioon · Kustutuskumm Kummipuu seemned Ajalugu · Kummipuu kasvas esialgu Amazonases. · 1873 taheti istutada kummipuud väljaspoole Brasiiliasse · Teine riik kuhu nad seemned külvasid oli India

Geograafia
thumbnail
13
ppt

Hüatsint-siniaara ja Kummi-viigipuu referaat

Levib Põhja- ja Kesk- Brasiilias, Loode- Paraguias ja Ida-Boliivias Pesitsemine Pesitsusaeg algab juulis ja lõpeb detsembris Pesa asub tavaliselt mõnes puuõõnes Mune 2-3 haudumine 27-30 päeva Kasvatavad ainult üles 1 poja Kohastumused Võimas ja tugev nokk, et puuvilju süüa Kummiviigipuu e. Kummipuu Ficus elastica Pildid Iseloomulikud omadused 20-25 m kõrge Pikergused suured tumedad nahkjad läikivad lehed Tema piimmahl sisaldab 18-20% kautsukit Lehed on 10-35 cm pikad ja 5-15 cm laiad Levila India rannikualade dzungleis Viljumine Kahekojaline taim Annab saaki 3 korda aastas: kevadel, suvel ja sügisel Viigimarja valmimiseni kulub50-90 päeva Kohastumused Lehed on kaetud vahakihiga, et hoida vett Kasutatud kirjandus

maailma loodusgeograafia ja...
thumbnail
10
doc

Botaanika eksam

1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded . Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded. TAIMERAKU EHITUS. Taimerakku ümbritseb rakumembraan, mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest. See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid, mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses. Raku sees paikneb rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid ­ õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahl

Botaanika
thumbnail
18
odt

Mäed ja nende loomad.

Mis on mäestik? Mäestik koosneb paljudest mäeahelikest, nendevahelisest orgudest ja nõgudest. Mäeahelik moodustub kahest või enamast üksteisega liitunud mägede reast. Mäetipud asuvad üksteisest eemal. Kõige pikemaid ja kõrgemaid mäestikke, nagu Andid, Kaljumäestik ja Himaalaja, nimetatakse mõnikord mäestikusüsteemiks. Mäestike teke Maakera pindmist, kivimitest kihti nimetatakse maakooreks. Maakoor on pragunenud hiiglasuurteks osadeks ehk laamadeks. Laamad hõõrduvad üksteise vastu, põhjustades seetõttu maavärinaid. Laamade servad kummuvad ja pragunevad. Kuigi laamad liiguvad aastas ainult mõne sendimeetri, kasvab miljonide aastate jooksul surve kivimitele sedavõrd suureks, et need kuhjavad kõrgeteks mäestikeks. Everest Kaua peeti kõrgemaiks mäeks Lõuna-Ameerikas Andides asuvat kustunud vulkaani Chimborazot (6310 m). Aastal 1818 selgus, et Himaalajas kerkib Dhaulagriri mägi 8585 meetrit üle merepinna,1848.aastal av

Geograafia
thumbnail
4
doc

Kalandus. Metsandus

sellega tagatakse, et mets saab raieküpseks 20 aastat varem. Riigid, kes ostavad ja müüvad puitu ja puidutooteid: maailma suurimad metsatööstusettevõtted paiknevad USA-s, Kanadas, Soomes, Rootsis ning neile suudavad konkurentsi pakkuda vaid paar Jaapani firmat. Puidu hindamine : 1) väärispuit - punane puu, eebeni puu, mahagon 2) kõvad lehtpuud - kirss, tamm, pöök, saar 3) tarbepuu - mänd, kuusk, lehis, tsuuga, nulg 4) erikasutusega puit - hevea e kummipuu, eukalüpt, datlid, õunapuu Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid: Ilma metsata kaoksid kõik sellega kaasnevad posit mõjud. kaob palju rohkem kui vaid puit, kaovad lugematud liigid, kelle kogumõju Maa keskkonnale ei osata veel täiel määral hinnata. vesi erodeerib kaitsva metsata mägistes piirkondades suuri maa-alasid ja muudab need kasutuskõlbmatuks. + jõgedesse satub palju setteid, mis ummistab suudmeid ja voolusänge ning põhjustavad üleujutusi

Geograafia
thumbnail
7
docx

Geograafia, põllumajandus, vesi ja sellega seotud probleemid, metsandus, energiamajandus

 Sojauba – valgurikas, mõõdukas soojuses, Lanka tähtis loomakasvatusvaestes piirkondades Õlipal Aafrika Kagu-Aasia Lisaks mõned taimed: m (Guinea  Arahhis e. maapähkel e. hiina pähkel –  Looduslik kautšuk – heevea e. kummipuu. vihmametsad) kaunad mullas, kasvab Aafrikas Toorkummit saab. Pärit Lõuna-Ameerika Kohvip Aafrika Ladina-  Õlipalm – 30m puu, tähtis toiduaine- ja vihmametsadest. Kasv Malaisias, uu (Etioopia) Ameerika kosmeetikatööstuses, taimeõlide toodangus Indoneesias, Tais, Hiinas, Indias soja järel 2. kohal. Biodiisel.  Datlipalm –

Geograafia
thumbnail
1
pdf

Toalillede nimekiri eksamiks

6. romblehine tsissus - Cissus rhombifolia 7. tups-rohtliilia - Chlorophytum comosum 8. portulak-turdleht - Crassula ovata 9. vahemere alpikann - Cyclamen persicum 10. lõhnav draakonipuu - Dracaena fragrans 11. ääris-draakonipuu ­ Dracaena marginata 12. kuld-nõelköis - Epipremnum aureum 13. sulgas nõelköis - Epipremnum pinnatum 14. jõulutäht sün. kaunis piimalill - Euphorbia pulcherrima 15. bensoe-viigipuu - Ficus benjamina 16. harilik viigipuu - Ficus carica 17. kummipuu sün. kummi-viigipuu - Ficus elastica 18. harilik luuderohi - Hedera helix 19. roos-hibisk - Hibiscus rosa-sinensis 20. vöödiline ratsuritäht - Hippeastrum vittatum 21. harilik vahalill - Hoya carnosa 22. Blossfeldi kalanhoe - Kalanchoe blossfeldiana 23. õrn näsakaktus ­ Mammillaria gracilis 24. kõrge nefroleep - Nephrolepis exaltata 25. õilis kuuking - Phalaenopsis amabilis 26. Simsi rododendron sün. Simsi asalea - Rhododendron simsii 27

Aiandus
thumbnail
1
docx

Hüdrofoobsus, fraktsioneeriv destillatsioon, kautšuk

Kautsukid on pehmed, elastsed ja plastilinised ained, mis lahustuvad hästi orgaanilisetes lahustites ja reageerivad põhiahelas olevate kaksiksidemete arvel mitmesuguste reagentidega. Kautsukeid, nii nagu polüetüleenigi võib käsitleda kui kõrgmolekulaarseid süsivesinikke. Erinevus on selles, et kautsukites esinevad kordsed sidemed. (-CH2-CH=CH-CH2-)n Kummi on kautsuki vulkaniseerimisel saadav sitke elastne materjal. Algselt toodeti seda mõne taime, nt kummipuu piimmahlast. Vähese väävli toimel, kui tekib vähe põiksidemeid, saadakse elastne kummi.

Keemia



Lisainfo

Lühikokkuvõte Kummi-viigipuust

Meedia

Kommentaarid (1)

merli1991 profiilipilt
merli1991: Väga hea :).
19:29 13-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun