Kuluarvestus (0)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Majandus - Kuluarvestus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuhu kadus kasum?
Kuhu kadus kasum?
Kui tuleb 300 osalejat?
Kui suur on selle töökoha maksumus mingis perioodis ?
Millise perioodi kohta määrata kulumäär?
Millised ettevõttes tekkivad kulud jagada toodetele ja milliseid mitte?
Millist jaotusalust kasutada iga kulukogumi puhul?
Kuidas kindlaks määrata teenindavate osakondade järjestus?
Milliseid tooteid peaks perioodi jooksul tootma?
Millist hinda peaks Kibe Käsi OÜ rakendama?
Miks on need samad või erinevad?

Lõik failist

Kuluarvestus ( OMAHINNA ARVESTUS)
FJ-011
Cost accounting
Loengukonspekt
Koostanud Ülle Pärl, MA
Tartu 2010

http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html

http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html 1
2
Kulude arvestuse põhimõisted 3
Kulude kogumine ja kulude jaotamine. 3
Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver )ja kulude juhtimine (cost management ) 6
Kulude käitumine: muutuvad kulud ja püsikulud 7
Ühiku kulu ( omahind ) ( unit cost) 8
Toodete/teenuse omahinna arvutamise võimalused ja selle kasutamine otsustamisel ehk kuhu kadus kasum? (vt ka artiklit aripaev.ee-s) 8
Kuluinformatsiooni kasutusvõimalused organisatsiooni efektiivsuse juhtimisel 13
Siht-omahinna saavutamine 13
(nimetatakse ka: sihtkuluarvestus või eesmärgijärgne kuluarvestus) 13
Kaizeni meetodiga väärtusprotsessi juhtimine 13
(omahinnaanalüüs, kuluarvestus) 13
Elutsükli omahinna ( full costs ) analüüs, keskkonna kulude analüüs 14
Kuluterminoloogia finantsaruannetes 15
Tootmisettevõttes kasutatav tootmiskulude jaotus ( finantsarvestuse tarvis): 15
Tellimuse põhine omahinna leidmine e. tellimuspõhine kuluarvestus 15
Arvutatud ja tegelike üldkulude vahe kajastamisvõimalused. 18
Kulude jaotamine 20
Kulude jagamise eesmärgid 20
Kaudkulude kulukogumid ja kulude jaotamine 21
Kulude jaotamine ühelt osakonnalt teisele. 22
Üksikmäära või kahese määra kasutamine 22
Eelarvestatud või tegelik määr 24
Eelarvestatud või tegelikud kasutusmahud 25
Toetavate osakondade kulude jaotamine 25
Otsemeetod 27
Astmeliselt alanev meetod 27
Kulude liigitamisest lähtuvad praktilised rakendused 29
Kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs. 29
Kulude analüüs otsustamisel. 31
Olulised ja mitteolulised kulud. 31
Otse- ja kaudkulud . Osa eemaldamine 32
Otsustused limiteeriva faktori korral 33
Kuludel põhinev müügihinna määramine. 34
Kulude analüüs lähtuvalt jääktulupõhisest skeemist 35

Kulude arvestuse põhimõisted

Majandusorganisatsiooni edukust mõõdetakse eelkõige võime järgi genereerida kasumit ja täiendavat vaba raha. Traditsiooniliselt hinnatakse ettevõtte juhi ja juhtkonna edukust eelkõige lühiajalise eesmärgi, aruandeperioodi kasumi teenimise alusel. Kasum aga teatatavasti on kahe elemendi: tulude ja kulude vahe. Tavaliselt tulude arvestusega ei teki probleeme, kuid kulude arvestus ning kulude analüüs ning kulude juhtimine ( optimeerimine ) on iga ettevõtte juhtkonna ees seisev küllalt keeruline ülesanne. Veelgi keerulisemaks teeb kulude arvestuse ja analüüsi asjaolu, et

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

189 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sv12 Õppematerjali autor

Kulude arvestuse põhimõisted
Majandusorganisatsiooni edukust mõõdetakse eelkõige võime järgi genereerida kasumit ja täiendavat vaba raha. Traditsiooniliselt hinnatakse ettevõtte juhi ja juhtkonna edukust eelkõige lühiajalise eesmärgi, aruandeperioodi kasumi teenimise alusel. Kasum aga teatatavasti on kahe elemendi: tulude ja kulude vahe. Tavaliselt tulude arvestusega ei teki probleeme, kuid kulude arvestus ning kulude analüüs ning kulude juhtimine (optimeerimine) on iga ettevõtte juhtkonna ees seisev küllalt keeruline ülesanne. Veelgi keerulisemaks teeb kulude arvestuse ja analüüsi asjaolu, et erinevatel eesmärkidel on vaja organisatsioonis tekkivaid kulusid liigitada ja analüüsis kasutada erinevalt. Sageli kuluarvestuse meetodid, mis on kasutuses finantsaruandluse tarvis, ei sobi juhtimisotsustes kasutamiseks.
Et aru saada, kuidas oleks võimalik kulusid optimeerida, peab olema kursis kulude tekkemehhanismiga ja arvestusega ning siitkaudu mõjutamisvõimalustega.
Järgnevalt peatume lühidalt olulisematel kululiikidel ning käsitleme kulude käitumist ning seoseid majandusprotsessidega.
Kuluinfo kogumisel on tavaliselt kolm üksteisest küllalt palju erinevat eesmärki:
 Kaubavarude hindamine, mida tehakse eelkõige finantsaruannete (raamatupidamise aastaaruande tarvis) jaoks.
 Üksikute kulude mõõtmine, et vastu võtta otsuseid erinevates ärisituatsioonides
 Tegevuskontroll, et teostada operatiivse juhtimise ja kontrolli ülesandeid.

Kulu (cost)– ressursside loovutamine eesmärgi saavutamiseks.
Kulu objekt (cost object)– midagi, mille kohta saab või tahetakse teada kulude suurust. Näit. Toode, teenus, projekt, klient, brändi kategooria, mingi tegevus, osakond.
Kulude kogumine ja kulude jaotamine.
Kulude kogumine (cost accumulation) – kuluandmete kogumine mingil organiseeritud viisil kasutades raamatupidamise süsteemi.
Tüüpiliselt toimub kulude kogumine:
1. Kululiikide kaupa ja
2. Kuluobjektide kaupa

Kuluobjekt – see, mille kohta tahetakse teada kulude hulka
Kululiikide arvestus – Millised kulud tekkisid ettevõttes
Kulukohtade arvestus – millistes ettevõtte osades tekkisid kulud
Kulukandjate arvestus – Millele ja kui palju kulutati
Järgnevalt on toodud ülevaatlik tabel kulude liigitamise võimaluste kohta lähtudes kuluarvestusele seatud erinevatest ülesannetest..

Kuluarvestus osakond üldkulu kuluarvestus eelarvestatud omahind üldkulud püsikulu kulumäär tootmiskulud püsikulud kaudkulu kulukäitur organisatsioon kaudkulud

Sarnased õppematerjalid

118

pptx

Kulu- (ja juhtimis)arvestus

Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu

Juhtimine

docx

Juhtimisraamatupidamise eksam

Tegevuspõhises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Tegevuspõhise kuluarvestuse käigus seostatakse ressursside kulud tegevustega, sama tegevusega seotud ressursside kulud paigutatakse ja/või jaotatakse ressursi kulukäiturite abil vastava tegevuse kulukogumisse ning pärast seda jaotatakse erinevatesse kulukogumitesse kogutud kulud tegevuse kulukäiturite abil kuluobjektidele.Tegevuspõhine kuluarvestus loob eeldused kasutamata ressursside mõõtmiseks, analüüsimiseks, loomiseks ja juhtimiseks. Tegevuspõhise kuluarvestuse eelised: Tootmises otseste kulude osatähtsuse vähenemine ning kaudsete kulude osatähtsuse suurenemine Toodete ja teenuste valik on muutunud laialdasemaks Võimaldab leida täpsemalt ja informatiivsemalt toote kulusid Võimaldab täpsemalt mõõta tegevuste mõju kulude kujunemisele Võimaldab juhtidel lihtsamalt hinnata olulisi kulusid

Juhtimisraamatupidamine

194

pdf

KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING

analüüs.............................................................................................................14 2.3. Kulukohtade arvestus ......................................................................................21 2.4. Kulukandjate arvestus .....................................................................................30 2.4.1. Kulukandjate arvestuse olemus ja eesmärgid........................................... 30 2.4.2. Tegevuspõhine kuluarvestus..................................................................... 31 2.4.3. Tootmislike üldkulude kalkuleerimine..................................................... 32 2.5. Ettevõttesisese aruandlussüsteemi üldkontseptsioon ......................................... 41 3. KULUDE JUHTIMISE METOODIKA ................................................................ 43 3.1. Kulude juhtimise üldpõhimõtted .......................................................................

Finantsjuhtimine

doc

Juhtimisraamatupidamise eksam

8)mõlemad toetuvad raamatupidamise informatsioonisüsteemile.9)mõlemad toetuvad vastutuse ja aruandluse kontseptsioonidele.finantsarvestuse aruandlus hõlmab kogu ettevõtet, juhtimisarvestus ettevõtte üksikuid osi. KULUARVESTUSE EESMÄRGI PÜSTITAMINE:Kuluarvestuse käigus on võimalik jälgida kulude kajastamist majandusüksuse finantsarvestuse protsessis, samuti kulude analüüsi ja selle rakendusi juhtimisarvestuse protsessis. Kuluarvestus on majandustegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrollija analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine

Juhtimisraamatupidamine

docx

Uue toote tasuvuse analüüs - lõputöö

Traditsiooniline kuluarvestussüsteem on kuluarvestussüsteem, mille abil jaotatakse kõik üldkulud tootele/ teenusele, kasutades traditsioonilisi mahupõhiseid kulukäitureid. (Karu, 2008, lk 87) Traditsiooniline kuluarvestusmeetodite puhul kasutatakse üldkulude jaotuseks tavaliselt töötundide, masintunde või põhitööliste töötasu (Haldma & Karu, 1999, lk 116). Tegevuspõhine kuluarvestus on kulude arvestus meetod, mille abil arvestatakse kulud kuluobjektile (tootele, teenusele), lähtuvalt nende kulude seosest ühe või teise tegevusega, kasutades tegevuspõhiseid kulukäitured (Karu, 2008, lk 250). Ressursid seostatakse tegevusega ja tegevused omakorda kulukandjatega lähtudes oluliste tegevuste kasutamisest. Tegevuspõhine kuluarvestus lähtub kulukäiturite põhjuslikusest tegevuste suhtes. (Glad & Becker, 1997, lk 26) Üks tegevuspõhise

Omahinna arvestus

docx

Kuluarvestus

Müügitulu (2100x250) 525000 Muutuvad kulud: Otsekulud (2100x150) 315000 Muutuvad kulud kokku 315000 Jääktulu 210000 Püsikulud: Tootmise üldkulud 40000 Ettevõtte üldkulud 30000 Püsikulud kokku 70000 Ärikasum 140000 5 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 7 Eelarvestatud üldkulumäära ja tellimuse üldkulu leidmine Aktsiaseltsi eelarvestatud üldkulu aastaks 2019 oli 180 000.- ja prognoositud otsesed tööjõukulud 90 000.-. Kasutatakse normkulude arvestust ja kulukäituriks on otsesed tööjõukulud. Maikuus olid tellimuse "K" tegelikud otsesed tööjõukulud 7 000.- Leida: 1

Kuluarvestus

docx

Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused

7. Protsessikuluarvestus Protsessikuluarvestuse süsteem on toote kuluarvestussüsteem, kus kuluobjektiks on tootmisprotsessid või allküksused. Kuluarevestuse protsessi, mida kasutatakse protsessikuluarvestuse süsteemis nimetatakse protsessikuluarvestuseks (protsessijärgseks kuluarvestuseks, pidevprotsesside kuluarvestuseks). Eesmärgiks on leida üksiku protsessi kulutused lähtuvalt protsessikuluarvestuse üldistest põhimõtetest. Partii kuluarvestus kasutatakse nii töökuluarvestuses kui ka protsessikuluarvestuses lähtuvalt sellest, kas partii valmib üksikute tehtud tööde või protsessis tehtud tööde tulemusena. Eesmärgiks on leida partii täitmiseks tehtud kulud. Partii kuluarvestust kasutatakse siis, kui identsete artiklite arv on suur ja neid toodetakse koos ühe partiina. Kulude arvestamisel lisatakse partiile igas protsessis või allüksuses tehtud kulud. Viimase protsessi väljundkulu on partii kuluks.

Juhtimisraamatupidamine

docx

Kulude arvestus

vastutusala põhiselt, ja mitte kontrollitavad, vastutustasandite põhiselt, need mis ei kuulu minu tasandile, et saa mina kontrollida. 9) Alternatiivkulud ehk loobumiskulud, kulu, mida oleks võinud teha teises situatsioonis, teine võimalus; täiendkulu ehk lisakulu, kulu, mis tekib täiendavast tootmisest, muutuvkulud ja pöördumatud kulud, juba tehtud kulud, MOODLEST- Mainori- ettevõtlus instituut- kuluarvestus, parool kulu13. Ülesanne 5 lk 2 paberilt 1)muutuvkulu- materjalikulu 300 /tk, tööjõukulu, 350 /tk, komisjonitasu (konsignatsioonikaubad) 200/tk 2) püsikulu- amortisatsioon 2000 aastas ehk 167 kuus, reklaamikulu 1000, seadmete rent 2000 3) müügikulu-komisjonitasu 200 /tk, reklaam 1000 4) tootmiskulu- materjalikulu 300 /tk, tööjõukulu, 350 /tk, seadmete rent 2000, amortisatsioon 167 kuus 5) tootmise üldkulud- seadmete rent 2000, amortisatsioon 167 kuus

Majandus

Rohkem sarnaseid