10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lotatimmu
Õppematerjali autor
Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu
finantsolukorrale, kas siis regulaarne või mitteregulaarne 1.2)Audiitorkontroll - Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine Audiitortegevuse seadusest lähtudes. 2) Juhtimisarvestus - Juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise; mõõtmise; kogumise; analüüsimise; ja vahetamisega, ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks 3) Kuluarvestus - Protsess, mis seisneb; 1) eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele; 2) tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. Juurutamise protsess (läbiva harjutuse põhjal) Eesmärkide püstitamine Ettevõtte kuluarvestussüsteemid peavad täitma kolme eesmärki: – hindama varusid ning mõõtma realiseeritud toodangu kulusid finantsaruannete tarvis; – mõõtma tegevuste, toodete, teenuste ja klientide kulusid;
Traditsiooniline kuluarvestussüsteem on kuluarvestussüsteem, mille abil jaotatakse kõik üldkulud tootele/ teenusele, kasutades traditsioonilisi mahupõhiseid kulukäitureid. (Karu, 2008, lk 87) Traditsiooniline kuluarvestusmeetodite puhul kasutatakse üldkulude jaotuseks tavaliselt töötundide, masintunde või põhitööliste töötasu (Haldma & Karu, 1999, lk 116). Tegevuspõhine kuluarvestus on kulude arvestus meetod, mille abil arvestatakse kulud kuluobjektile (tootele, teenusele), lähtuvalt nende kulude seosest ühe või teise tegevusega, kasutades tegevuspõhiseid kulukäitured (Karu, 2008, lk 250). Ressursid seostatakse tegevusega ja tegevused omakorda kulukandjatega lähtudes oluliste tegevuste kasutamisest. Tegevuspõhine kuluarvestus lähtub kulukäiturite põhjuslikusest tegevuste suhtes. (Glad & Becker, 1997, lk 26) Üks tegevuspõhise
Tegevuspõhises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Tegevuspõhise kuluarvestuse käigus seostatakse ressursside kulud tegevustega, sama tegevusega seotud ressursside kulud paigutatakse ja/või jaotatakse ressursi kulukäiturite abil vastava tegevuse kulukogumisse ning pärast seda jaotatakse erinevatesse kulukogumitesse kogutud kulud tegevuse kulukäiturite abil kuluobjektidele.Tegevuspõhine kuluarvestus loob eeldused kasutamata ressursside mõõtmiseks, analüüsimiseks, loomiseks ja juhtimiseks. Tegevuspõhise kuluarvestuse eelised: Tootmises otseste kulude osatähtsuse vähenemine ning kaudsete kulude osatähtsuse suurenemine Toodete ja teenuste valik on muutunud laialdasemaks Võimaldab leida täpsemalt ja informatiivsemalt toote kulusid Võimaldab täpsemalt mõõta tegevuste mõju kulude kujunemisele Võimaldab juhtidel lihtsamalt hinnata olulisi kulusid
Samuti peab nimetatud eri- või ainuõigust omav ettevõtja eraldama ettevõttesiseselt struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega. 3. Majandusarvestuse liigid, eeskätt: a. finantsarvestus b. juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. c. kuluarvestus - protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. 4. Finantsarvestus a. Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud b. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid: majandusüksuse printsiip jätkuvuse printsiip arusaadavuse printsiip olulisuse printsiip
analüüs.............................................................................................................14 2.3. Kulukohtade arvestus ......................................................................................21 2.4. Kulukandjate arvestus .....................................................................................30 2.4.1. Kulukandjate arvestuse olemus ja eesmärgid........................................... 30 2.4.2. Tegevuspõhine kuluarvestus..................................................................... 31 2.4.3. Tootmislike üldkulude kalkuleerimine..................................................... 32 2.5. Ettevõttesisese aruandlussüsteemi üldkontseptsioon ......................................... 41 3. KULUDE JUHTIMISE METOODIKA ................................................................ 43 3.1. Kulude juhtimise üldpõhimõtted .......................................................................
ja kogumist; 2) majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; 3) ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. b. juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. c. kuluarvestus - protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. 4. Finantsarvestus a. Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud b. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid: – majandusüksuse printsiip – jätkuvuse printsiip – arusaadavuse printsiip – olulisuse printsiip
erinevate ettevõtete ja nende osade vahel teha tõepäraseid kuluvõrdlusi; Professionaalne ekspertiis sageli kaasatakse kuluarvestuse süsteemide väljatöötamisse konsultante või tippspetsialiste, mis tagab kuluarvestuse süsteemide kõrge kvaliteeditaseme ja optimaalsed investeeringud, eriti väikeettevõtete jaoks; Alus andmetöötluseks ühtne kuluarvestus teeb erinevate ettevõtete arvestussüsteemi juurutamise kergemaks. Erinevate kulude jaotused ja aruannete vormid vähendavad märgatavalt kuluarvestuse süsteemide juurutamise efektiivsust; Personalikulud ja personali paindlikkus sarnased kuluarvestuse süsteemid võimaldavad madalamatel juhtimistasanditel kasutada madalama tasemega personali, vähendades personalikulusid ja suurendada personali asendusvõimalusi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid