Kulu- (ja juhtimis)arvestus (0)

Kulude arvestus

Üldteave, kulude liigid, objektid jne.

Juhtimisraamatupidamise eksam

Kuluarvestus

Kuluarvestus I, II Ülesanned koos lahendusega

Kuluarvestus

Kulude arvestuse põhimõisted Majandusorganisatsiooni edukust mõõdetakse eelkõige võime järgi genereerida kasumit ja täiendavat vaba raha. Traditsiooniliselt hinnatakse ettevõtte juhi ja juhtkonna edukust eelkõige lühiajalise eesmärgi, aruandeperioodi kasumi teenimise alusel. Kasum aga teatatavasti on kahe elemendi: tulude ja kulude vahe. Tavaliselt tulude arvestusega ei teki probleeme, kuid kulude arvestus ning kulude analüüs ning kulude juhtimine (optimeerimine) on iga ettevõtte juhtkonna ees seisev küllalt keeruline ülesanne. Veelgi keerulisemaks teeb kulude arvestuse ja analüüsi asjaolu, et erinevatel eesmärkidel on vaja organisatsioonis tekkivaid kulusid liigitada ja analüüsis kasutada erinevalt. Sageli kuluarvestuse meetodid, mis on kasutuses finantsaruandluse tarvis, ei sobi juhtimisotsustes kasutamiseks. Et aru saada, kuidas oleks võimalik kulusid optimeerida, peab olema kursis kulude tekkemehhanismiga ja arvestusega ning siitkaudu mõjutamisvõimalustega. Järgnevalt peatume lühidalt olulisematel kululiikidel ning käsitleme kulude käitumist ning seoseid majandusprotsessidega. Kuluinfo kogumisel on tavaliselt kolm üksteisest küllalt palju erinevat eesmärki:  Kaubavarude hindamine, mida tehakse eelkõige finantsaruannete (raamatupidamise aastaaruande tarvis) jaoks.  Üksikute kulude mõõtmine, et vastu võtta otsuseid erinevates ärisituatsioonides  Tegevuskontroll, et teostada operatiivse juhtimise ja kontrolli ülesandeid. Kulu (cost)– ressursside loovutamine eesmärgi saavutamiseks. Kulu objekt (cost object)– midagi, mille kohta saab või tahetakse teada kulude suurust. Näit. Toode, teenus, projekt, klient, brändi kategooria, mingi tegevus, osakond. Kulude kogumine ja kulude jaotamine. Kulude kogumine (cost accumulation) – kuluandmete kogumine mingil organiseeritud viisil kasutades raamatupidamise süsteemi. Tüüpiliselt toimub kulude kogumine: 1. Kululiikide kaupa ja 2. Kuluobjektide kaupa Kuluobjekt – see, mille kohta tahetakse teada kulude hulka Kululiikide arvestus – Millised kulud tekkisid ettevõttes Kulukohtade arvestus – millistes ettevõtte osades tekkisid kulud Kulukandjate arvestus – Millele ja kui palju kulutati Järgnevalt on toodud ülevaatlik tabel kulude liigitamise võimaluste kohta lähtudes kuluarvestusele seatud erinevatest ülesannetest..

Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused

1.Suundumused kuluarvestuses2.Kulud ja kulude juhtimine3.Kuluarvestussüsteemi olemus ja eesmärgid4.Kuluarvestuse 3 komponenti5.Kulukäitur ja kulukäituri valik6.Kulude paigutamine ja jaotamine kuluobjektidele7.Protsessikuluarvestus8.Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse olemus ja erinevused9.Täiskuluarvestuse ja osakaaluarvestuse olemus ja erinevused10.Täiskuluarvestus ja omahinna kujunemine11.Kulukohtade üldkulude jaotamine12.Jääktuluarvestus 13.Jääktulupõhine kasumiaruanne14.Vastutuspõhise arvestuse kontseptsioon ja rakendamise eeltingimused jneKokku 30 küsimust

Uue toote tasuvuse analüüs - lõputöö

Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada uue toote omahind ja hinnata selle tasuvust. Eesmärgi saavutamiseks selgitati välja missugused kulud mõjutavad omahinda, arvutati tänavavalgustuspostide omahind kasutades täiskulu- ja osakuluarvestuse meetodeid, leiti uue toote tasuvuspunkt ning optimaalne tegevusmaht. Autor tutvus ettevõtte kuludokumentidega ja viis läbi poolstruktueeritud intervjuu, et selgitada välja kulud, mis on vajalikud uue toote omahinna arvutamiseks.

KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING

Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines

Juhtimisraamatupidamise eksam

Küsimused + vastused