50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 78 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
95 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
treiberg
Õppematerjali autor
and adapt themselves to their environment. 6 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 2) Kultuur kui õppimine Kultuur tähendab õpitud käitumist, kultuur omandatakse õppides. Clark Wissler 1916. Psychological and Historical Interpretations of Culture. Kultuuriliste fenomenide hulka kuuluvad kõik inimese poolt õppimise teel omandatud tegevused... Kultuurilisi fenomene võib seetõttu defineerida kui omandatud tegevuste komplekse teatud inimgrupis. Cultural phenomena are conceived of as including all the activities of man acquired by learning... Cultural phenomena may, therefore, be defined as the acquired activity complexes of human groups. Ameerika antropoloog Ruth Benedict 1947. Race, Science, and Politics.
pidulike toimingutega. Reguleeritud praktikate hulk, tähendusloome praktika. Tegevus on protsessuaalne dünaamiline tähendusloome, kus kogemusi vahendatakse ja reegleid kehtestatakse. Enamasti kaldutakse kultuuri uurides lähtuda ühest või teisest käsitlusest. Filosoofilistes, semiootilistes uurimustes on peamine rõhuasetus süsteemsel käsitlusel. Ajaloost lähtuvad distsipliinid lähtuvad protsessidest ja tegevustest. Eristus on aga tinglik - kõik kultuurilised praktikad on seotud süsteemse struktuuriga ja vastupidi. 4. Mil määral vastanduvad kultuur ja loodus? [Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 24–26] Prantsuse antropoloog Claude Levi-Strauss tõmbas piiri kultuuri defineerimisel selle olemuses loodusest, 1950ndatel. Looduses kehtivad universaalsed seaduspärasused, kultuuris aga suhtelisus ja kokkuleppelisus. Looduse ja kultuuri vastandust on vaidlustanud prantsuse sotsiloog ja antropoloog Bruno
Kontekts: Tähendus (taas)luuakse (või teisisõnu, aktualiseeritakse üks potentsiaalsetest tähendustest, mis enamasti välistab teised) koodi (st laiemas mõttes keele) ja konteksti koostoimes, kusjuures kontekst ei ole midagi fikseeritut, vaid valitakse tähenduse (taas)loomise käigus. ("Kontekst", "ko-tekst", "kaastekst" eri autoritel ja eri distsipliinides erineva tähendusega. Keeleteaduses "ko-tekst" tekst sõna/fraasi/lause ümber, "kontekst" laiema tähendusega kõik ümbritsev niihästi inimese peas kui tema ümber mida oluliseks peatakse. Semiootikas (nt Umberto Eco) "kontekst" seotud keelelise koodiga (st lingvistika mõistes "ko-tekst"), "kaastekst" kultuurilise koodiga (st keeleteaduse mõttes "kontekst")) Inimeste "peades" on palju ühist (siit ka rahvamudeli ning sellel põhineva kodeerimis/dekodeerimismudeli elujõulisus). Samas pole kahte täpselt ühesugust inimest. Isegi sama keel on igaühel veidi erisugune,
Võime näha majanduslikes suhetes võimusuhete peegeldust * Riik kaitseb vaid konkreetsete võimulolijate huve * kogu see torn kokku on tootmisviis, mis on igal ühiskonnatüübil erinev * kui tehnoloogilise arengu eelnevad tootmissuhted kasutuks muudavad, järgneb klassivõitlus ja tootmissuhted muutuvad * näiteks kapitalismist järgmise süsteemina nägi Marx sotsialismi, mida juhib proletariaadi diktatuur see viib omakorda klassideta kommunismini, kus kõik on kõigi oma. * Inimkonna produktiivsuse kasvuga kaasneb tööjaotuse ja eraomandi suurenemine ning mõned hakkavad kasutama teiste tööjõudu. * Tootmissuhted peegelduvad domineeriva (tootmisvahendeid omava) ja allasurutud (nendest ilma oleva) klassi suhetes. * kogu ajalugu on klassikonflikti ajalugu. * see kõik on Marxi jaoks sotsiaalne protsess üleminek ühelt ühiskonnakorralduselt teisele samuti eneseteadvustamise protsess.
Moraali rikkumine on kultuuriüleselt problemaatiline teema, eriti arvestades, et mis kvalifitseerub moraalinormide rikkumisena on kultuuriti erinev. Kolm lähenemist moraaliteemaliste kultuuriliste erinevuste klassifitseerimiseks: S O P H . 0 0 . 3 0 9 C r o s s - C u l t u r a l P s y c h o l o g y | 12 Universalism. Perspektiiv, mille kohaselt on nähtavad kultuurilised erinevused pinnapealsed ja sisuliselt on kõik kultuurid suuresti ühesugused. Nt keeled. Noam Chomsky universaalne grammatika. Ka pidžin (pidgin) ja kreooli (creole) keeled, [Kreoolkeeleks nimetatakse kahe või enama erineva keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mida vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena. Kreoolkeele eelastmeks on pidžinkeel, mis on samuti kahest või enamast keelest pärit sõnavara sisaldav segakeel, aga seda ei omandata emakeelena.]
üksteisest sõltuvuse kasvava tööjaotuse tingimustes pole indiviidil või pisikesel grupil enam võimalik ühiskonnata hakkama saada. Sellist, erinevusest tingitud, kuid vastastikusel sõltuvusel põhinevat solidaarsust 4 nimetab Durkheim "orgaaniliseks solidaarsuseks", mis justkui osutaks elavale organismile, kus kõik osad sõltuvad üksteisest. · Kultuur osutub selle vaate kohaselt ühiskonna stabiilsuse ja sidususe funktsiooniks ehk siis aidata seda sidusust ja solidaarsust taas luua. Teises oma tähtsamas teoses "Religioosse elu elementaarvormid", mis ilmus 1915 räägib ta religioonist kui ühiskonna elu olulisest sidustavast faktorist. Vastukaaluks 19. sajandi evolutsionistlik-psühholoogilistele religioonikäsitlustele, kus
inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme, laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. 2. Loeng - Sotsioloogia kui teadus(ptk 1,2) Mis on teadus? Teaduse “ametlik” definitsioon – teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on - loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha
Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles : Subkultuurid on loodud teoreetikute poolt- see ei tähenda, et subkultuurid autentsed oldnu ei oeks, vaid otsutab pigem sellele, et tänu sellele, et keegi nendega isiklikult rääkima ei läinud ja nende igapäevases keskonnas aega ei veetnud, oli võimalik neid autentsete teoretiseerida. • • • Erinevad juhiteooriaid (Bryman 1996). Need kõik teooriad panevad rõhuasetuse erinevatele asjadele: • Juhi iseloom (The Trait Approach aka isiksuseomaduste teooria) Nii füüsilised omadused: pikkus, välimus, kehaehitus kui mittefüüsilised omadused: intelligentsus, ladus kõne, isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. • juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähel.epanu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid