Kultuuriteooria kõik materjalid (0)

5 Hindamata
 
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest
1
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest
Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid.
ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu
jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni.
· kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega
· mida on võimalik nende meetoditega teada saada?
· mis on kultuur?
Mis on ,,kultuur"?
Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"?
Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt
(mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud
arusaama.
Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad
elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt
justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus.
Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema
staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur -
itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud nö olem, mida mingi inimrühm omab
ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi
liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu ,,kultuurikandja", siis
võikski öelda, et kultuur on midagi, mida selle esindaja kujuteldava pagasina
justkui endaga kaasas kannab
KÜSIMUS: Väljaspool atropoloogiat võrdsustatakse kultuur sageli
rahvuskultuuriga. (nt raamatud kultuuridevahelistest erinevustest).
Kui paljud teist defineerisid kultuuri kui rahvuskultuuri? Miks?
Rahvuskultuur kui abstraktsioon (rahvus-etniline grupp, riiklinn/
küla/maakond).
Wikipedia (www.wikipedia.org):
Kultuur viitab üldiselt inimtegevuse mustritele ja sümbolilistele struktuuridele,
mis annavad sellele tegevusele tähenduse. Erinevad mõiste ,,kultuur"
definitsioonid peegeldavad erinevaid teoreetilise mõistmise viise või
inimtegevuse hindamise erinevaid kriteeriume. Teatud konteksides tähistab
mõiste kultuur artefakte [teoseid] muusikas, kirjanduses, maalikunstis, teatris ja
filmis.
Culture generally refers to patterns of human activity and the symbolic
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest
2
structures that give such activity significance. Different definitions of "culture"
reflect different theoretical bases for understanding, or criteria for evaluating,
human activity. In some contexts, a frequent usage of the term culture is to
indicate artifacts in music, literature, painting and sculpture, theater and film.
Encyclopaedia Britannica (2003):
"Inimesele e. Homo sapiens'ile eriomane käitumine, mille moodustavad ühtlasi
materiaalsed objektid kui lahutamatu osa sellest käitumisest. Kultuur koosneb
keelest, ideedest, uskumustest, kommetest, koodidest, institutsioonidest,
tööriistadest, tehnikatest, kunstiteostest, rituaalidest, tseremooniatest ja teistest
elementidest."
99% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kultuuriteooria kõik materjalid #1 Kultuuriteooria kõik materjalid #2 Kultuuriteooria kõik materjalid #3 Kultuuriteooria kõik materjalid #4 Kultuuriteooria kõik materjalid #5 Kultuuriteooria kõik materjalid #6 Kultuuriteooria kõik materjalid #7 Kultuuriteooria kõik materjalid #8 Kultuuriteooria kõik materjalid #9 Kultuuriteooria kõik materjalid #10 Kultuuriteooria kõik materjalid #11 Kultuuriteooria kõik materjalid #12 Kultuuriteooria kõik materjalid #13 Kultuuriteooria kõik materjalid #14 Kultuuriteooria kõik materjalid #15 Kultuuriteooria kõik materjalid #16 Kultuuriteooria kõik materjalid #17 Kultuuriteooria kõik materjalid #18 Kultuuriteooria kõik materjalid #19 Kultuuriteooria kõik materjalid #20 Kultuuriteooria kõik materjalid #21 Kultuuriteooria kõik materjalid #22 Kultuuriteooria kõik materjalid #23 Kultuuriteooria kõik materjalid #24 Kultuuriteooria kõik materjalid #25 Kultuuriteooria kõik materjalid #26 Kultuuriteooria kõik materjalid #27 Kultuuriteooria kõik materjalid #28 Kultuuriteooria kõik materjalid #29 Kultuuriteooria kõik materjalid #30 Kultuuriteooria kõik materjalid #31 Kultuuriteooria kõik materjalid #32 Kultuuriteooria kõik materjalid #33 Kultuuriteooria kõik materjalid #34 Kultuuriteooria kõik materjalid #35 Kultuuriteooria kõik materjalid #36 Kultuuriteooria kõik materjalid #37 Kultuuriteooria kõik materjalid #38 Kultuuriteooria kõik materjalid #39 Kultuuriteooria kõik materjalid #40 Kultuuriteooria kõik materjalid #41 Kultuuriteooria kõik materjalid #42 Kultuuriteooria kõik materjalid #43 Kultuuriteooria kõik materjalid #44 Kultuuriteooria kõik materjalid #45 Kultuuriteooria kõik materjalid #46 Kultuuriteooria kõik materjalid #47 Kultuuriteooria kõik materjalid #48 Kultuuriteooria kõik materjalid #49 Kultuuriteooria kõik materjalid #50 Kultuuriteooria kõik materjalid #51 Kultuuriteooria kõik materjalid #52 Kultuuriteooria kõik materjalid #53 Kultuuriteooria kõik materjalid #54 Kultuuriteooria kõik materjalid #55 Kultuuriteooria kõik materjalid #56 Kultuuriteooria kõik materjalid #57 Kultuuriteooria kõik materjalid #58 Kultuuriteooria kõik materjalid #59 Kultuuriteooria kõik materjalid #60 Kultuuriteooria kõik materjalid #61 Kultuuriteooria kõik materjalid #62 Kultuuriteooria kõik materjalid #63 Kultuuriteooria kõik materjalid #64 Kultuuriteooria kõik materjalid #65 Kultuuriteooria kõik materjalid #66 Kultuuriteooria kõik materjalid #67 Kultuuriteooria kõik materjalid #68 Kultuuriteooria kõik materjalid #69 Kultuuriteooria kõik materjalid #70 Kultuuriteooria kõik materjalid #71 Kultuuriteooria kõik materjalid #72 Kultuuriteooria kõik materjalid #73 Kultuuriteooria kõik materjalid #74 Kultuuriteooria kõik materjalid #75 Kultuuriteooria kõik materjalid #76 Kultuuriteooria kõik materjalid #77 Kultuuriteooria kõik materjalid #78
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 78 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
treiberg Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

def, kerkivad, subjekt, kultuuriteoorias, filosoofia seevastu, kursuse raames, maailmamõistmine, maailmamõistmine, eelpool, kultuuri maailm, herderi jt, tähendusi, rahvuskarakter, puhas mõistus, 2 keele, geistwiss, keskse tähtsusega, kultuurilisi tegevusi, sarnane kulturoloogiaga, theoretishce grundlagen, ajalooline mõõde, sümboliseerimisvõime, cassireri eripära, homo sapiens, kulturwissenschaftile, marksismi mõjud, karnevalikultuuri mõiste, kultuuri defineerimisega, surmadaatum, teaduslikkuse probleem, väljendus, intellektuaalidest, ringiga, struktuurid, ideoloogia kaudu, lõhenemine, agency, agency, küsimus agency, agency, üksikindiviid, goffmani teooriat, minakäsitlus, agency, peamine oht, teoreetilis, habitus, habitus, majanduslik kapital, välju, protsessi sotsioloogia, eliase teoorias, tsiviliseerumiosptrotsess seisneb, mikro, psühhoanalüüsi tekkelugu, ratsionalism, marksism, irratsionalism, evolutsiooniteooria, fülogeneesi lühivarianti, tähtsusest, descartest alates, eelteadvus, amoraalne, seksuaalsus, seksuaalsus, erootilistele tendentsidele, ühtesulamine massihingega, erinevusõpetus, arhetüübid, persona, varju teadvustamiseks, ego, loomulikulkt, hiina kultuuri, potentsiaalse androgüünsuse, seksuaalsuhetes, hasso krull, lacani iha, iha tähendus, agency, teoreetiline tähendus, nagu teatriski, semiootiline tegevus, napib kultuuri, hüpoteesideks, fookuses, reaalsus, refleksiivne sotsioloogia, habitus, vastastikune sõltuvus, tsiviliseerumiosprotsess seisneb, mikro, mõistmiseks, psühholoogia, kultuuripsühholoogial, intra, saamist, fookuses, viib x, kultuuride täiskasvanud, sõnakasutus, lumises keskkonnas, sapir, tajumine, optilised illusioonid, kultuuridevaheline psühholoogia, keerulisem võimalus, kultuurilis, internalisatsiooni mõiste, võgotski lähenemises, kõigis kultuurides, kultuuriantopoloogias, kultuurimustrid, kollektiivsed representatsioonid, kollektiivsed representatsioonid, sotsiaalsed representatsioonid, representatsioonid, kultuurimudelid, cross

Sisukord

  • Centre for Contemporary Cultural Studies
  • Sotsioloogilist vaatenurka

Teemad

  • loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest
  • Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid
  • Mis on „kultuur“?
  • Mida mõeldakse kui öeldakse „kultuur“?
  • Wikipedia (www.wikipedia.org)
  • Kultuur
  • kultuur
  • Culture
  • culture
  • Encyclopaedia Britannica (2003)
  • Homo sapiens
  • Kust tuleb sõna “kultuur“?
  • colere
  • paideia
  • Keywords
  • Kultuuridefinitsioonide tüpoloogiast
  • Culture: A Critical Review of Concepts and Definitions
  • Deskriptiivsed definitsioonid
  • Edward
  • Primitive Culture
  • Encyclopedia of the Social Sciences
  • A Scientific Theory of Culture
  • Ajaloolised definitsioonid
  • Introduction to the Science of
  • Sociology
  • racial temperament
  • Americal Journal of
  • Sociology
  • Essays in Sociological Theory
  • Resources of Hope
  • Normatiivsed definitsioonid
  • Clark Wissler 1920. Opportunities for Coordination in Anthropological
  • Americal Anthropologist
  • Primitive Behavior
  • Psühholoogilised definitsioonid
  • The Science of Society
  • An Introduction to Social Anthropology
  • Psychological and Historical Interpretations of Culture
  • Race, Science, and Politics
  • George Peter Murdock 1941. Anthropology and Human Relations.
  • Sociometry
  • The Riddle of the Sphinx: Or Human Origins
  • Strukturaalsed definitsioonid
  • The Ways of Men: Introduction to Anthropology
  • Geneetilised definitsioonid
  • Culture and Human Behavior
  • Ingalik Material Culture
  • The Science of Culture
  • Kokkuvõtteks
  • Culture: A critical review of
  • concepts and definitions
  • Kokkuvõtteks
  • Millised on olnud kultuuri uurimise traditsioonid 20 saj?
  • Kulturwisshenschaft
  • cultural studies
  • National cultures and corporate cultures
  • kollektiivne programmeerimine
  • Preparing for peace: Conflict transformation
  • across cultures
  • skeemid
  • Kultuuri ei ole võimalik üheselt defineerida
  • Cultural Studies: Theory and
  • Practice
  • Mis on üldise kultuuriteooria e kulturoloogia väljundid? (näited)
  • Kultuurirelativism ja universalism
  • Maailmakultuur
  • Kultuurisemiootika ja teksti mõiste
  • Kolm keskset vastandust
  • kultuur-loodus, kultuur-tsivilisatsioon, kultuur-ühiskond, kultuurindiviid
  • KULTUUR vs LOODUS
  • homo sapiens
  • KULTUUR vs TSIVILISATSIOON
  • civis
  • ühiskond koos oma
  • ainelise ja vaimse kultuuriga)
  • ühiskondlik süsteem
  • KULTUUR vs ÜHISKOND
  • societas
  • A.L. Kroeber (1948) Anthropology. New York: Harcourt, Brace
  • socius
  • Roger Keesing (1976) Cultural Anthropology. New York: Holt, Rinehart and
  • Winston
  • Raymond Scupin (1992) Cultural Anthropology: A Global Perspective
  • Englewood Cliffs, NJ: Prentice Hall
  • sotsiokultuuriline
  • KULTUUR JA ÜKSIKINDIVIID
  • Kulturwisshenschaft
  • Kulturoloogia
  • Kultuurifilosoofia
  • Kulturwissenshaft
  • Sissejuhatus
  • Maailmamõistmine ja selle kandjad
  • üks maailmamõistmise
  • viisidest
  • Mõistmine kujutab esmases lähenemises endast üksikut mõistmisakti, mis on
  • suunatud mõnele üksiknähtusele ja sellega toimesaamisele
  • asjad mida me mõistame
  • ei seisa mitte teistest asjadest eraldi ja isoleeritult, vaid on nendega mitmekesistes
  • seostes
  • Meie tegevus ei saa olla
  • otstarbekas, kui me ei suuda paigutada omi eraldiseisvaid tegusid nende
  • nähtuste tervikusse, millest nad on tingitud. See tervik ongi nähtus, mida antud
  • kursuse raames nimetatakse maailmaks. Maailm on kõige selle tervik, mis
  • inimesse puutuvalt kunagi on
  • üleindividuaalseid
  • Maailmamõistmise ajaloolised vormid
  • ajaloolise
  • maailmamõistmise ajaloolistest vormidest
  • Kultuurifilosoofia. Kultuuri mõistmine ja saksa filosoofia
  • Giambattista Vico
  • Scienza nuova
  • kõigis kultuurides
  • universaalsed arenguprintsiibid v seaduspärasused
  • religiooni ja rituaale
  • saksa filosoofid tundsid elavat huvi inimkonna ajaloo vastu
  • Georg Wilhelm Friedrich Hegel
  • ajaloolise kujunemise olulisust, ajaloolisi
  • seaduspärasid ja hariduse rolli kultuuri omandamisel
  • Ajaloo seaduspärad
  • Kultuurilugu kui vaimu ajalugu
  • Johann Gottfried von Herder
  • Herder oli
  • esimene, kes asetas kultuuri inimese maailmanägemuse keskmesse
  • Toetudes looduse progressi mõistele, arendas ta ajaloo progressi ideed
  • kultuur väljub looduse rüpest ja iseseisvub
  • Herder lükkas tagasi väite, et inimene on ainult mõistuse abil võimeline tõde
  • avastama. Vastupidi, inimene teab ainult seda, mida talle meelte kaudu on
  • edastatud
  • Vom Erkennen und Empfinden der menschlichen Seele
  • Kõikidest tunnetest saab
  • apertseptsioon1, mõte; hing tunnetab, et tunneb, aga ainult seda, mis talle
  • meeltega vahendatud on
  • Abhandlung über den Ursprung der Sprache
  • Lautsprache
  • inneres Wort
  • logos
  • mõistusekeskne
  • lineaarsele protsessile, mille püsivaks
  • elemendiks oli muutumatu inimloomus
  • Ajaloost sai moraalse juhatuse vahend
  • Volks- und
  • lihtsalt eest, vaid suutis selle avastada traditsioonide
  • kommete, keeleliste erinevuste, rahvuslike eelarvamuste, poliitilistest tingimuste
  • ja arvamuste mitmekesisusest
  • oma aja
  • Herderi järgi seevastu toetub
  • tulevik mineviku teadmisele ning teadvustamisele
  • Wilhelm
  • Dilthey
  • Geistwissenschaften - Naturwissenschaften
  • verstehen
  • idealistlik
  • traditsioon
  • materialistlik traditsioon
  • Kulturwissenschaft
  • Hegel + Kant ja idealism – Dilthey hermeneutika (Geistwiss. – Naturwiss.)
  • Kulturwissenschaft 20. saj
  • Eds. Ansgar & Vera Nünning 2003. Konzepte der Kulturwissenschaften
  • Theoretishce Grundlagen-Ansätze-Perspektiven. Stuttgart, Weimar
  • Verlag J.B. Metzler
  • kultuurisotsioloogiat
  • kultuuriantropoloogiat, kultuurisemiootikat, kui ka kultuuriajalugu
  • Max Weber
  • Ernst Cassirer (1874-1945)
  • meelelisuse vormid on inimtunnetuse
  • vältimatuks tingimusesks konstitueerides inimese maailmakogemuse
  • animal symbolicum
  • ühelt poolt säilitavad ja teisalt loovad jõud
  • sümbolsüsteemiks
  • dimensioonis
  • Kultuurilugu ja kultuuriajalugu
  • Varane kultuuriajalugu: Toynbee, Spengler, Huizinga
  • Pessimistlikud kultuurifilosoofid. Tsivilisatsioonide mandumise ja huku
  • ideed
  • Arnold Toynbee (1889-1975)
  • Oswald Spengler (1880-1936)
  • Spengler
  • Spengleri 4 kultuurkonda
  • Kevad
  • Sügis
  • Johan Huizinga (1872-1945)
  • Mängiv inimene
  • homo sapiens – homo ludens
  • kultuuri mustreid
  • Keskaja sügis
  • Peter Burke 2004. What is Cultural History?. Polity Press
  • Jeans: A Cultural History of an American Icon
  • Aroma: The
  • Cultural History of Smell
  • Kulturoloogia: idee holistlikust kultuuriteadusest ja tänapäeva
  • Venemaa vaste kultuuriuuringutele
  • Leslie A. White
  • Kultorologie
  • Mis on ’kulturoloogia’ sisu ja eesmärgid
  • Tartu-Moskva kultuurisemiootika erinevus vene
  • kulturoloogiatraditsioonist. Mihhail Bahtin. Juri Lotman
  • Mihhail Bahtini (1895-1975)
  • Juri Lotmani
  • Marxism ja postmarxism
  • SISSEJUHATUS
  • järjepideva
  • ühisuse enda ehk siis kultuuri
  • põhjus asub kultuurist väljaspool või liigendub kultuur
  • oma sisemiste seaduste abil
  • kui suur peab olema see ühisala, mida jagatakse
  • kas ja kuidas transformeeruvad mingi määratletud ühisosa
  • nt mingi rahvuslikukultuuri-sisesed seaduspärad
  • eesti ärkamiseaja 19 sajandil
  • Herderi kultuurikontseptsioonist
  • panhistoritsismist
  • pankulturalismist
  • pankulturalism ja panhistoritsism kultuuridimensiooni autonoomsust ja
  • sõltumatust rahvusest
  • Forbenius
  • kultuuri hingeks
  • ei ole kultuur kunagi rahvuslik nähtus, vaid alati
  • transnatsionaalne või rahvusest ülem
  • ibid
  • Marxi ajaloo-käsitlust, mis
  • on selgelt panhistoristlik, kuid erineb oluliselt Spenglerist
  • Millega tegeleb siis sotsioloogia?
  • huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu
  • rõhk inimkäitumise kontekstil, so välistel jõududel, mis kujundavad ja
  • suunavad indiviidi otsuseid
  • tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni
  • tulemusena
  • Emile Durkheim (1858-1917)
  • Ühiskonna erinevate tasandite olemasolu ja kvaliteeti seletas Durkheim
  • nende funktsioonide kaudu, mida need tasandid ja kvaliteedid omavad, et
  • ühiskonda koos hoida
  • epistemoloogia käsitlus
  • mõtlemise kategooriate olulisust, kuid lisab et need on sotsiaalselt
  • kujunenud
  • tajude olulisust, kuid jällegi, need on kollektiivselt tajutud
  • Mehhaaniline solidaarsus
  • ajendas teda väitma, et selline horisontaalne sarnasus tekitab empaatiat
  • sarnasusel ja ühistel väärtustel põhinevat nn “mehhaanilist
  • solidaarsust”
  • Orgaaniline solidaarsus
  • Seega toob
  • spetsialiseerumine ja individualiseerumine paradoksaalsel kombel
  • üksteisest sõltuvuse – kasvava tööjaotuse tingimustes pole indiviidil või
  • pisikesel grupil enam võimalik ühiskonnata hakkama saada
  • vastastikusel sõltuvusel põhinevat solidaarsust
  • nimetab Durkheim “orgaaniliseks solidaarsuseks”, mis justkui
  • osutaks elavale organismile, kus kõik osad sõltuvad üksteisest
  • Rituaal on tegutsemisviis
  • mille funktsiooniks nende gruppide teatud mentaalseid seisundeid ergutada, ülal
  • hoida ja taasluua
  • Karl Marx 1818 – 1883
  • Eellugu: Valgustusest marksismini
  • saksa idealism, eriti
  • Hegelit
  • Valgustusfilosoofia
  • puudunud spekulatiivsus – neile piisas tõekarandiks mõistuse arutelust ja sel teel
  • saadud tulemusi ei hakatud empiiriliselt kontrollima
  • ühiskond
  • naturalism
  • Siin tuleb tähele panna, et kui valgustajad rääkisid inimese
  • loomusest, siis see oli looduslikku algupära
  • loomuõigustest
  • vabaduse
  • õiglus
  • Omand
  • Kuidas eelneva valguses näha riigi ja ühiskonna vahelisi suhteid
  • rumalus
  • Despootia
  • Sotsialism
  • vabrikutöölised
  • eraomand
  • assotsiatsioon
  • Teaduslikkuse
  • Tõsi, nende ideed olid siiski võõrad enamikule kaasaegsetest vaimuinimestest
  • praktikas ei olnud sotsialismi
  • kuskil olemas, seega ei saanud apelleerida ka selle paremusele kapitalismi ees
  • Jäi üle vaid teoretiseerida
  • Saksa idealism
  • Fichtet, Herderit, Kanti, Schellingut
  • ontoloogilised süsteemid oleva kui terviku kohta, kus ühiskond
  • on kõigest üks aspekt ja kindlasti mitte kõige tähtsam, nagu seda oli
  • valgustajatele ja sotsialistidele
  • Inimühiskond
  • PARATAMATU etapp
  • Herderil oli see Jumal
  • Kantil seisnes see progress inimeste ratsionaalsuse ja moraalse vabaduse
  • kasvus
  • Hegelil aga vaimsuse objektiivne omadus
  • saksa spekulatiivne idealism
  • vabadus
  • Marxi staadiumid
  • Noorhegellus
  • Üleminek materialismile ja Hegeli idealismi kriitika algus (1843)
  • Hegelile heidetakse ette lähtumist idealismist, sellel kui Marx ise nõuab
  • empiirilise tegelikkusega arvestamist
  • Üleminek kommunismile ja võõrandumismõistet kasutava
  • majandusfilosoofia loomine (1843-1844
  • majandusteadlaste jaoks oli kaup inimtöö produkt
  • Miks nii?
  • lähtuvalt töö
  • võõrandumine inimloomuse võõrandumist inimesest
  • võõrandumine tekkis majanduses (tootmissuhete pinnal), siis tuleb see ka
  • ületada majanduses
  • Uute mõistete abil uue ühiskonnateooria sõnastamine (1845-1848
  • Marxi ühiskonna teooria
  • Töö on inimloomuse osa. Inimesed on ühiskondlikud olendid
  • Ühiskondlikus tootmises astuvad inimesed nende aga tahtest
  • sõltumatutesse suhetesse
  • turu nähtamatu käsi
  • tootmisviis
  • Tootmisviis kirjeldab ühiskonnas valitsevaid tootmissuhteid tootlike
  • jõudude vahel: tootlikud jõud moodustavad tööjõud ehk inimesed ja
  • nende suhe tootmisvahenditesse (tooraine, töövahendid, tehnoloogia)
  • Tootmissuhted vastavad oma materiaalsete tootlike jõudude arengule
  • Näide: Ei ole nii, et naturaalmajanduse tingimustes saaks
  • edukalt eksisteerida kapitali ringlusel ja ehk kauplemisel baseeruv
  • turumajanduse loogika
  • Tootmissuhted on baasiks juriidilisele ja poliitilisele
  • pealisehitusele
  • Tootmissuhetele vastavad kindlad ühiskondliku teadvuse vormid
  • kuningas
  • esindas talupoegi ja alluvaid vasalle samamoodi kui paavst
  • esindas Jumalat Maa peal
  • Kapitalist ei esinda
  • töölist mingiski mõttes. Mõistuse ees on kõik võrdsed
  • Kindlate tootlike jõudude arengu tasemel satuvad nad konflikti
  • valitsevate tootmissuhetega, st nende vahel on juba alguses
  • sissekodeeritud antagonism
  • Kuigi seda konflikti tunnetatakse ideoloogilistes vormides, tuleb pöörde
  • epohhi teadvust seletada majanduslikes tootmissuhetes toimuva
  • materiaalse ,loodusteadusliku täpsusega konstateeritava pöörde abil
  • sotsialistide teaduslikkuse nõue). BAASI JA PEALISEHITUSE
  • VAHEKORD
  • Seejuures ükski tootmisviis ei hävi varem kui on välja kujunenud kõik
  • tema piirides võimalikud tootlikud jõud
  • Ühiskond läbib oma arengus mitu järjestikust tootmisviiisi
  • Kapitalismikontseptsiooni puhul tuleb rõhutada mõningaid aspekte
  • Tootmisekasvul on kapitalismis majanduslikud piirid
  • Majanduslikud tingimused sunnivad töölisklassi võitlema
  • kapitalistide ja kapitalismi vastu
  • Konkurentsi tõttu loovad kapitalistid suuremaid
  • monopoolsemaid) tootmisüksuseid, rikkus kontsentreerub järjest
  • vähemate kätte
  • Kasumitaotluse ja konkurentsi tõttu süveneb ekspluateerimine
  • Väide, et kapitalismi kokkuvarisemisele järgneb sotsialism
  • põhineb dialektikal, arengute loogikal, mitte empiirikal
  • Ajalool on paratamatu lõpp
  • Kapitalismile järgneva tootmisviisi majandust vormistab tootjate
  • ühisomand. Seetõttu puuduvad selles tootmisviisis (kommunismis)
  • antagonistlikud klassid ja riik kui survevahend
  • KÜSIMUSED?
  • Marxismi kriis ja selle lahendamise katsed
  • Milles see kahemõttelisus seisneb?
  • Esiteks on ajalugu protsess, mille täielikult determineerib tootlike
  • jõudude ja sotsiaalseid suhteid konstitueeriva tootmissuhete arengu
  • vaheline antagonism
  • inimkonna ajalugu on eelkõige klassivõitluse ajalugu
  • Klass toimib ajaloos ühtselt, loob oma
  • ideed ja uskumused
  • Sotsiaalne klass käitub oma huvides teiste
  • klasside suhtes samamoodi nagu majandusteoorias majanduslikult mõtlev
  • inimene inimeste suhtes
  • Individuaalsed uskumused ja käitumine on allutatud klassile
  • sellegipoolest klass loob aeg-ajalt ebatavalisi indiviide, kes varustavad
  • tekkivat või võimule pürgivat klassi tema ideoloogiaga
  • materialistliku determinatsiooni mõjusid pehmendades siiski säilitada marksismi
  • tuuma. Teine tegeleb klassiühtsuse saavutamise võimalustega ja seda tuntakse
  • hegemooniateooria nime all. Esmalt siis esimesest lähenemisest, mille esimeseks
  • tähtsaks esindajaks tuleb Saksamaal alguse saanud Frankfurdi koolkonda
  • Frankfurdi koolkond
  • Nende eesmärgiks oli majandusliku determineerituse pehmendamine
  • ja välja töötata kapitalistlike ühiskondade tekkega seotud kultuurtööstuse
  • teooria. Ehk siis küsimus selles, kuidas kultuur kui pealisehitus toodab valitsevat
  • majanduslikku tootmisviisi
  • Kuidas siis nende arvates pealisehitus töötab ja milline on selle suhe
  • majanduslikku baasi
  • Tootmisjõud suudavad toota raiskamise
  • tellimuste kaudu toota sellisel hulgal jõukust
  • et luua neid samu raiskavaid võltsvajadusi
  • me paiskame mõttetuid “võltsvajadusi” rahuldavaid tooteid
  • tootes kapitali ringlusse, et see võimaldaks jällegi töölisklassil suuremat
  • palka saada ja neid “võltsvajadusi” rahuldavaid tooteid osta
  • see eeldab et on olemas
  • tõelised inimese vajadused
  • Ühtlasi tagab riigipoolne sekkumine (majandusliku
  • konkurentsiseadused) selle protsessi stabiilsust veelgi
  • Võimalikud vastuolud tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel
  • kanaliseeritakse teistele ühiskonna konfliktsetele tasanditele
  • Kultuuritööstus
  • Kultuurtööstuse toodetud kaupade üle valitseb vajadus nende väärtust
  • turul realiseerida
  • Kultuuritööstus ühtlustab
  • Eelnevast lähtuvalt surutakse alla alternatiivsed kultuuritootmis
  • võimalused
  • Louis Althusseri (1918-1990) struktualistlik marksismi
  • teooria
  • Pealisehitus tagab Altusseri järgi tootmissuhetest
  • tingitud ühiskondlike suhete taastootmise
  • Hegemooniateooria
  • proletaarse liikumise lõppsihi ja sotsialistlike praktikate vaheline lõhe
  • ortodoksne marxism (Plehhanov
  • Eduard Bernstein (1850-1932) revisionismis
  • Tema nägemus juba hülgab ajaloo objektiivse
  • põhjuslikkuse ning neid tühimikke, mis tekivad majandusliku ja poliitilise
  • arengu vahel hakkab vahendama partei
  • Georges Soreli (1847-1922) revolutsioonilise sündikalismi
  • ratsionaalne
  • Siin tekib küsimus: kuidas siis mõtestada/täpsustada seda
  • poliitilise ühtsuse loomust, mis tegelikult on struktuurselt määratlematu?
  • ühendamine ühtsuseks sõltuma teatud
  • gruppide tahtest suruda peale omaenese arusaam majanduse
  • korraldusest, see tahe ise aga püsib omakorda keelekujundite ehk
  • üldstreik”
  • Ometi säilib ka Soreli juures veel kübeke essentsialismi, sest
  • revolutsiooniline toimija on siin ikka seostatud töölisklassiga. Kuid vahe
  • on siin siiski märgatav: teoreetiliselt distsipliinilt liigutakse tendentsliku
  • poliitika praktika kaudu müütilisele (sattumuslikule) ühendamisele
  • hegemooniaks
  • jõudude (nt talupoegade
  • ja tööliste) identsus olemuslikult
  • hegemoonia
  • tsiviilühiskonnaks
  • seal toimivate subjektide identiteet pole enam objektiivselt
  • antud, pragmaatilise liigendamise tagajärg
  • alles tekkiva samastumisega
  • kollektiivne tahe
  • ajalooliseks blokiks”
  • intellektuaalide tehtud
  • töö tulemus
  • Mis eristab hegemooniamõistet frankfurtlaste ja Alhtusseri
  • domineeriva ideoloogia mõistest?
  • hegemoonses formatsioonis ehk ajaloolises plokis üks ja ainult üks
  • fundamentaalne klass
  • Väline on see, mis määrab siiski identiteedi
  • kollektiivse
  • tahte sõnastab siiski mingi olemuslikult ühtne klass, mis hegemoniseerides
  • ühendab veel teisigi klasse
  • Comment
  • Materialid
  • loeng Kultuurisotsioloogia 2
  • Makro- ja mikroteooriad sotsioloogias
  • põhiproblemaatika
  • Kultuur kui tegevus (mikroteooriad): sümboolne
  • interaktsionism
  • Herbert Blumer
  • Erving Goffman
  • The Presentation of self in Everyday Life
  • Kokkuvõte mikroteooriate põhitemaatikast
  • fenomenoloogia
  • etnometodoloogia
  • Stuart Hall
  • Kultuur, struktuur ja agency: Bourdieu, Giddens, Elias
  • Pierre Bourdieu
  • Refleksiivne sotsioloogia
  • Habitus
  • Kultuuriline kapital
  • Kultuuriline kapital
  • Väljade teooria
  • Norbert Elias
  • Protsessi sotsioloogia
  • formatsioonid“
  • Tsiviliseerumiosptrotsess
  • Anthony Giddens
  • Psühhoanalüütilised kultuuriteooriad
  • Loengu ülesehitus
  • Sigismund Freud ja psühhoanalüüs
  • Carl Gustav Jung ja analüütiline psühholoogia
  • Neofreudistid (Karen Horney)
  • Jacques Lacan
  • Sissejuhatus
  • Kujunes arusaam inimesest kui ratsionaalsest
  • subjektist
  • individuaalsuse kultus
  • marksismist lähtuv
  • majandussuhete positsioonidelt ilmnev subjekti käsitlus
  • Nietzschest ja Schopenhaureist
  • võimu tahe
  • EVOLUTSIOONITEOORIA
  • Psühhoanalüüs
  • ontogenees kordab
  • homo sapiens
  • hüpoteeside kogu
  • psüühiline determinismi hüpotees e põhjuslikkuse printsiip
  • hüpotees inimesele teadmatute vaimsete protsesside olemasolust ja nende
  • tähtsusest
  • Siin tekib kohe küsimus, kui tegemist alateadvusega, siis kuidas me seda teame?
  • Psühhoanalüütilised tehnikad
  • a) hüpnoos
  • b) vabade seoste (assotsiatsioonide) meetod – inimene lobiseb ilma mingit
  • teemat otseselt arendamata
  • c) eksiteod – nt sõnades tähtede ära vahetamine
  • d) unenäod – kindlate sümbolite abil on võimalik öelda miskit inimese
  • alateadvuses asuva pinge kohta
  • Sigmund Freudi (1856-1939) psühhoanalüüs
  • Teadvuse astmed
  • alateadvuseks)
  • Teadvus
  • Eelteadvus
  • Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria
  • Id ehk MISKI
  • ego – MINA
  • Superego ehk ÜLIMINA
  • Freudi seksuaalsuse käsitlus
  • kolm esimest faasi
  • hakata neile vastu
  • sublimeerida mingiks sotsiaalselt
  • aktsepteeritud ja õilsaks tegevuseks
  • Freudistlik kultuurikäsitlus
  • Tootem ja tabu
  • Massipsühholoogia ja Mina-analüüs
  • Ahistus kultuuris
  • reaalsuseprintsiibiga
  • oidipaalne ürgsüü
  • Mooses ja ainujumala usk
  • analüütiline psühholoogia
  • mis oleks ühtlasi
  • ka üldinimliku kultuuri aluseks. Seega oli eesmärgiks leida need arhetüübid
  • mida jagaks iga kultuur, vaatamata oma näivast erinevusest
  • Sarnasus- ja erinevusõpetus
  • Sarnasusõpetus
  • Erinevusõpetus
  • Jungi isiksuse struktuur ja arhetüübid
  • ei taanda liibidot seksuaalenergiale
  • on üksnes psühholoogiline väärtus, mis väljendub
  • kindlates psüühilistes mõjudes
  • Peamised isiskusestruktuuri konstrueerivad arhetüübid
  • Individuaalsed fantaasiakujundid
  • Algset ja kõigile inimestele omast kujundit nimetab ta arhetüübiks
  • Persona
  • Vari
  • Anima & animus
  • Self
  • individuatsiooniprotsess
  • Arhetüüpsed sümbolid ja müüdid
  • Ovaal, UFO
  • Laps
  • Kangelane
  • Suur ema
  • Tark vana mees
  • Kosmiline inimene
  • Neofreudistid. Karen Horney (horn-eye) (1885-1952)
  • rõhutavad oluliselt rohkem ühiskonna
  • ja kultuuri rolli isiksuse kujunemisel
  • sünnipärane rahutustunne
  • neuroos
  • ideaalmina
  • järeleandlik tüüp
  • eemalehoidev tüüp
  • agressiivne tüüp
  • Konfliktist (neuroosist) vabanemiseks peab kaotama ideaalmina või lõhe tegeliku
  • ja ideaalmina vahel viima võimalikult väikeseks
  • Jacques Lacan´i (1901-1981) psühhoanalüüs
  • Lacani teoreetilised eeskujud
  • Lacani subjektiteooria
  • Kuidas tekib subjekt: on ta antud või konstrueeritav?
  • vahelduv
  • Killustatus ja fragmenteeritus
  • Illusioorsus
  • illusoorne ettekujutus mina terviklikusest
  • mina tegelik
  • hüpoteetilise käsitluse inimese algupärsest
  • täiuslikkusest
  • lgupärase subjekti killustumine ja illusoorse
  • terviklikkuse loomise protsess?
  • esmane killustmise faas toimub juba emaüsas
  • füüsiline
  • killustumine
  • okeaaniline periood
  • imaginaarses, kujuteldavas korras
  • teise (autre)
  • objets petit a(utre) (väike –a-objektid)
  • kolmasperiood ehk peegelfaas
  • illusoorse ühtse
  • sümboolse korra ja keele faas
  • Keel ja sümboolne kord
  • Kuidas toimub see keeleline sotsialiseerumisprotsess täpsemalt?
  • Lacani IHA-käsitlus
  • See on iha tervikliku kehalise subjekti järele
  • See on iha sümboolse korra terviklikkuse järele
  • Struktuurne mitteteadvus
  • Kokkuvõte
  • Post-lacaanlik psühhoanalüüs
  • loeng
  • sissejuhatus kultuuriteooriatesse
  • Kultuurisotsioloogia 2
  • Makro- ja mikroteooriad sotsioloogias – põhiproblemaatika
  • agency
  • Agency
  • Sotsiaalsed
  • tähendused sünnivad tegevustest, mitte vastupidi
  • Kultuur kui tegevus (mikroteooriad)
  • sümboolne interaktsionism
  • Religioosse elu elementaarsed vormid
  • Symbolic Interactionism
  • Erving Goffman
  • The Presentation of Self in Everyday Life
  • performance
  • role distance
  • impression management
  • dramaturgiliseks lähenemiseks
  • backstage
  • frontstage
  • fenomenoloogia
  • Lebenswelt
  • common-sense knowledge
  • social
  • actors)
  • Bourdieu, Giddens, Elias
  • Pierre Bourdieu
  • agency
  • refleksiivset sotsioloogiat
  • sotsiaalsele praktikale
  • Habitus
  • püsivad situatsioonist
  • habitus
  • habitus
  • habituste
  • Distinction
  • Norbert Elias
  • Protsessi sotsioloogia
  • Interdependenz
  • gesellshaftliche
  • Selbstzwang
  • KULTUURIPSÜHHOLOOGIA
  • Seoseid eelmise loenguga
  • Mida kultuuripsühholoogia uurib?
  • Kuidas inimesed mõtlevad?
  • Miks inimesed eri kultuurides mõtlevad erinevalt?
  • Kultuuripsühholoogia
  • Kultuuripsühholoogia peamised teoreetilised alused
  • KULTUURI 3 ENAMLEVINUD KÄSITLUST PSÜHHOLOOGIAS JA
  • KOGNITIIVSES ANTROPOLOOGIAS
  • Psühholoogilised kultuuridefinitsioonid
  • keskkonnaga kohandumise viisina
  • õpitud käitumist
  • mõistega kultuur tähistatakse mingit gruppi inimesi, kes „kuuluvad kokku“
  • vastavalt mingitele jagatud tunnustele (väärtused, pärand, jm)
  • kultuuri nähakse kui indiviidide psühholoogiliste süsteemide (mõtlemise)
  • korrastajat
  • kultuuri nähakse viisina kuidas indiviid ja tema elukeskkond omavahel
  • vastastikku suhestuvad
  • folk models
  • sotsiaalsetest representatsioonidest
  • kognitiivne antropoloogia
  • kultuuri nähakse kui teatud hulka eksisteerivaid teadmisi
  • kultuuri nähakse kui teatud olemasolevate kontseptuaalsete struktuuride
  • tuumikut
  • sotsiaalsetest representatsioonidest
  • kollektiivsetest mudelitest
  • kultuur on indiviidide tegevuses sündiv kontseptuaalsete struktuuride kooslus
  • Lev Võgotski
  • Heinz Werneri
  • kultuuri käsitletakse kui mingit eksisteerivat entiteeti
  • kultuuri käsitletakse kui protsessi, arengut
  • PSÜHHOLOOGIA JA KULTUUR: AJALOOST
  • Sotsiokultuuriline evolutsionism ja ajaloolise psühholoogia eeldused
  • The Mind of Primitive Man
  • universaalsed inimlikud omadused
  • La Pensée sauvage
  • Psühholoogia kujunemine tänapäevaseks teaduseks
  • Wilhelm Wundt
  • Füsioloogilise psühholoogia printsiibid; Grundzüge der
  • introspektsiooniks
  • Eksperimentaalpsühholoogia suund
  • Kultuuri ja psühholoogiliste protsesside vahelisi seoseid uuriv suund
  • Völkerpsychologie
  • kõrgemate psühholoogiliste protsesside
  • KULTUUR, KEEL JA MÕTLEMINE
  • Lingvistilise relatiivsuse hüpotees e. Sapir-Whorf’i hüpotees
  • Edward Sapir
  • Benjamin Whorf
  • lingvistiliseks v keeleliseks determinismiks
  • Wilhelm von Humboldt
  • Über das vergleichende Sprachstudium
  • Franz Boas
  • KULTUUR JA TAJU
  • aistingulist taju
  • pertseptiivset taju
  • KULTUURIDEVAHELINE PSÜHHOLOOGIA
  • kultuuridevaheline
  • kultuuriti võrdlev psühholoogia
  • Lucien Lévy-Bruhl
  • KULTUUR, INIMESE ARENG JA ÕPPIMINE
  • Kultuurilis-ajaloolise psühholoogia koolkond. Lev Võgotski
  • Lev Võgotski
  • loogiline mõtlemine
  • Internalisatsioon
  • kultuurilisest vahendatusest
  • artefaktid
  • mõtlemise tööriistad
  • primaarsetest
  • sekundaarsetest modeleerivatest süsteemidest
  • Aleksandr Luria
  • Peeter Tulviste
  • KULTUUR JA MÕTLEMISE MUDELID
  • Mudelid, skeemid, mustrid, stsenaariumid
  • Skeem
  • kultuurilisteks mudeliteks
  • scripts
  • kultuurimustrid
  • Patterns of Culture
  • kollektiivsed
  • sotsiaalsed representatsioonid
  • Kollektiivsed representatsioonid
  • Sotsiaalsed representatsioonid
  • Mõtlemise mudelid
  • Kultuurimudelid
  • Soovituslikku lugemist
  • Cross-cultural psychology
  • Research and applications
  • Human Motives and Cultural Models
  • Psychology and culture
  • Culture in Mind: Cognition, Culture, and the Problem of Meaning
  • Keelest ja meelest. Taevapõdra rahvaste meelest, ehk juttu boreaalsest
  • hoiakust
  • Culture and psychology: People around the world
  • Thinking through cultures : expeditions in cultural psychology
  • Mõtlemise muutumine ajaloos : loenguid mõtlemise ajaloolisest
  • psühholoogiast
  • The Vygotsky reader
  • Thought and language

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

18
doc
32
doc
990
pdf
343
pdf
23
docx
477
pdf
87
doc
110
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto