Kirjaliku eksami küsimused 1. Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? Kultuuriteooria eesmärgiks on uurida kultuuri teoreetiliste meetoditega. Et midagi uurima hakata, peab olemas olema: Objekt- mida ta uurib. Probleemi asetused- millele ta vastust otsib. Meetod- kuidas ülesandeid üritab lahendada, millised argumendid on lubatud. Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada. 2. Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid?
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism
mõtlemisviis. Malinowski, Bronislaw - poola sotsiaalantropoloog, peetakse üheks Briti funktsionalismi rajajaks, tegi palju välitöid ja näitas, et pärismaalaste mõistmiseks pole vaja ise olla pärismaalane. Tema eesmärk oli veenda lugejaid, et esitab objektiivselt kogutud informatsiooni, mitte subjektiivselt kujunenud arusaamu. Viis ,,postmodernistliku pöördeni" mis päädis aruteludega antropoloogi kui autori üle. Malinowski kultuuriteooria baasiks on inimese tunnustamine loomaliigina. Inimolemust määratleb Malinowski bioloogilise determinismi kaudu, rõhutades kõigi kultuuride rajanemist üksikindiviidide baasimpulsside (hingamisvajaduse, nälja, janu, seksimissoovi, väsimuse, unisuse, hirmu, valu jmt) rahuldamisel. Marcuse, Herbert - ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja,uue vasakpoolsuse ideoloog. nüüdisaegse ühiskonna kui äärmuseni tehniseeritud, bürokratiseerunud ühiskonna kriitik
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur.
eelkõige tekstide, aga ka teiste märgisüsteemide mõistmises ja tõlgitsemises. FILOSOOFILINE HERMENEUTIKA- see käsitleb hermeneutilisi probleemi filosoofilselt, st küsib üldiselt märkide, sümbolite ja keeleväljendite mõistmise ja tõlgitsemise võimalikkuse järele.Niisuguse hermeneutika väljakujundajaks võib pidada Wilhem Diltheyd.Teda ei huvitanud hermeneutika juures mitte niivõrd korrektse tõlgitsemise reeglid, kuivõrd järgmised küsimused: milline on mõistmise kui tunnetusprotsessi eripära teiste tunnetusliikidega võrreldes, millistel tingimustel võib mõistmist pidada tõsikindlaks, kus on mõistmise piirid.Niisuguste probleemipüstitusega annab Dilthey hermeneutikale uue suuna: enam ei ole sihiks sõnastada tõlgitsemistööd suunavad reeglid, vaid taotlus on tõlgitsust põhjendada.Hermeneutika hakkab nn oskusõpetusest kujunema üheks epistemoloogia vormiks, mis peab mõistmisprotsessi
Ideoloogia lahendused tunduvad meile sobivat, aga ei pruugi seda teha, on võltsid ja moonutatud. Ideoloogiat peavad inimesed oma päriseluks, oma päris valikuteks: marksistlik lähenemine. See on kujutlusvõime. Toimib alateadvuse kaudu. Taaskord müstifikatsioon. Ideoloogiat ei saa omistada mingile inimgrupile: kellelegi ei saa näpuga näidata. Selleks, et ideoloogia toimiks, peab ta olema suletud süsteem. Esitama kõik ühiskonnal tekkida võivad küsimused vastatavatena: rumalad küsimused ideoloogia piiridesse. Eraldatakse nö "valed küsimused". Althusseri ideoloogiakäsitlus - tõi välja, et erinevad reziimid ja riigid suudavad hoida kontrolli, tootes subjekte, kes usuvad, et nende positsioon sotsiaalses struktuuris on loomulik. Sisse tuli ideoloogia olulisus. Selle ideeks on, et me oleme loodud viisil, kuidas maailm juba enne meid oli korraldatud. Tööjõud, struktuur, riik - Ühiskonna aluse moodustavad töölised, kes on ekspluateeritud kapitalistide poolt
*L H "Ideoloogia on "elatud" suhe inimeste ja nenede maailma vahel v õi selle alateadliku suhte peegeldus" *ideoloogia pakub inimestele teatavaid lahendusi inimese ja maailma vahelisetele suhetele 31 *I Loogika: ideloogiat peavad inimesed oma eluks, aga tegelikult teatav suhe, mis on töödeldud teatud ideed moodustavad ideoloogia * Freudi loogika *kuidas ideoloogiale vastu seista? Ei nägei võimalust selle vastu seista. *ideoloogia erijoon esitab k õik küsimused vastatutena, suletud süsteem *tuleb välistada need küsimused, mis ei sobi selle mudeliga ideoloogia idee on terviklik ja seda ei saa rikkuda *tuleb lugeda tekste teist moodi tuleb uurida seda, mis sellest tekstit on puudu * tuleb ideoloogilisest tekstist leida üles see, mis on jäänud nähtava varju * lecture symptomale sümptomaatiline lugemine *kahel tasandil lugemine! PEEN KRIITILINE LUGEMINE *idee allikaks Freud ja Lacan (psühhoanalüütiline mudel)
Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. 42. Kuidas muutsid kunsti tegemise ja vastuvõtmise praktikaid strukturalism ja semiootika. Poststrukturalism. Dekonstruktsioon. 43. Postmodernism. Teooriad. Hüperreaalne kogemus. LyotardI lõppematu avangardi kontseptsioon. 44. Pragmatism. Peirce, James. Richard Rorty. 45. Analüütilise filosoofia juured. Empirism. Positivism. Frege. Viini ring. Kaasaegset analüütilist filosoofiat huvitavad küsimused. Vastasseisud ja ühisosa kontinentaalse filosoofia paralleelsete arengutega. Praktiline filosoofia. Analüütilise filosoofia rakendusi moraali ja ühiskonnafilosoofias. 46. Analüütiline filosoofia ja esteetika. Analüütilise filosoofia rakendusi kultuuriteooriates. (Donald Davidsoni kirjandusteooriates kasutamise näitel) 2. Mis on filosoofia? filosoofia, üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus, teoreetiliste teadmiste süsteem olemise,
Kõik kommentaarid