50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pilveke3
Õppematerjali autor
valitsus) valib rahvas otse salajastel ja korrapäraselt toimuvatel valimistel, erandiks on kohus. Portugali riigikeel on portugali keel.Ametlik nimetus on Portugali Vabariik. Portugali president on Aníbal Cavaco Silva ja peaminister on José Sócrates. Portugalis on seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Rahaühik on Portugalis euro. Portugali parlamendi nimetus on Assembleia da República Vabariigi Assamblee. Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira). Portugali parteid on: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes". 6 Aníbal Cavaco Silva Aníbal António Cavaco Silva (sündis 15. juuli 1939 Portugalis Algarve piirkonnas
kaljustel rannikutel. Ainus rahvuspark Portugalis on Peneda Geres, mille pindala on 7200 hektarit. Geres asub Loode-Portugalis. Peneda Gerese rahvuspargis on väga palju veeressursse jõed, kosed, joad. Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. [3][10][5][9][1][7] 4.3. Maavarad Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. Nagu näha on Portugal maavarade poolest suhteliselt rikas, kuid varud on pidevalt vähenemas.[10] 5. KLIIMA Portugal asub lähis-troopikas ning tal on lähistroopiline vahemereline kliima. Portugali kliima saab Tejo jõe abil kaheks jagada. Kuigi kliima on Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse tugeva mõju tõttu valdavalt mereline, siis on Põhja-Portugalis mägede tõttu kliima suuresti erinev lõuna omast. Põhja pool on talved jahedad ja niisked, sest mäed takistavad pilvede liikumist
MAARDU GÜMNAASIUM Nikolai Hodosevits 11 klass PORTUGAL Referaat Juhataja: Jelena Vidinjova Maardu 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS...................
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid. Hispaania juhtimise all on ka Vahemere rannikul asuvad linnad Ceuta ja Melilla ning nende juurde kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahvuse. 75% on hispaanlased, ülejäänud on
saj Ravennas (Itaalia)6.saj. Rooma vana Peetri basiilika rekonstruktsioon. BÜTSANTS 395. a. jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Roomaks, mille keskuseks oli Ravenna ja Ida-Roomaks ehk Bütsantsiks, mille keskuseks oli Konstantinoopol. Viimane püsis veel 1000 a. 6. saj, kui riiki valitses keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora, elas kultuur üle õitsengu perioodi. Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias sai Ravenna Arhidektuur Sel ajal (6. saj) ehitati Konstantinoopolis bütsantsi arhidektuuri kuulsaim mälestusmärk Hagia Sophia katedraal Kiriku konstruktsioonis püüti pikergune Hagia Sophia kirik basiilika bütsantsile omase tsentraalehitisega Konstantinoopolis. 6.saj.
suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopotaamias võtsid üksteise järel tekkinud riigid kõige varasematest aegadest üle usundi, kirja, ehitustehnika ja ehitustüübid. Suurt tähelepanu pöörati niisutuskanalite võrgule, mille korrastamisest
nt räägitakse kreeta kuningas Minosest, kes olevat olnud peajumal zeusi ja sureliku naise europe poeg. Minose järgi on kunstiajaloolased nimetanud kreeta saare kunsti ka minoiliseks kunstiks. · Peloponnesose poolsaar: · Kreeta saarel tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile Peloponnesose poolsaarele, kuid kuna seal olid pidevad kokkupõrked põhjast sissetungivate suguharudega, kellel madalam kultuur, siis muutis see elulaadi karmimaks ja sõjakamas ja see avaldas ka kunstile mõju. · Ehitusmälestistest kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Üks kuulsamaid , mis ehitati oli Tirynsi linnus seda ümbritseb sõimas suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Siseruumide paigutus korrapärasem kui kreetal. Tirynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali. Selle põhiplaan oli eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanile.
Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on tekkinud ka tänapäevane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid