unarusse jäid enamasti ka nende arendatud uurimissuunad. Esimese arvestatava sõjajärgse Eesti maastikulise (füüsilis geograafilise) rajoneeringu koos maastikutüüpide leviku skeemiga avaldas 1959. a. E. Varep. Need skeemid toetuvad põhilisele geomorfoloogiale (ka taimkate ja mullastik). 5. Maastiku mõiste hierarhia, näited. Maastikusfäär, mandrid ja ookeanid, geograafilised maad (maastikuvööde), maastikuvööndid, maastikuprovintsid, maastikurajoon, maastik, paigastik, paigas, paik. 6. Maastikukomponendid: reljeef, pinnaehitus (aluspõhi, pinnakate), veestik, kliima, muld, taimkate, loomastik, inimmõju. PINNAMOOD (reljeef): koosneb erisuguse päritolu ja vanusega pinnavormidest ja setetest. Erineb piirkonniti. Pinnamood oma kivimmaterjaliga ja vormidega on kõige püsivam maastiku komponent. Aluskord kristalsed kivimid (graniit, gneiss, kvartsiit jt.), tekkisid ca 1,62,6 miljardit aastat
hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. Maastikusfäär hõlmab maakoore ülaosa (aluspõhi, pinnakate, vahel ka aluskord), kogu hüdrosfääri ja biosfääri ning atmosfääri alaosa (tropopausini), keskmine paksus on 55 kilomeetrit. Järelikult maastik on kompleksne süsteem, mis on tekkinud kõikide sfääride koostoimel. Maastiku hierarhia maastikuüksuste hierarhia ehk astmestik. tsonaalsed tegurid algselt kiirgusbilansist tulenevad atsonaalsed tegurid reljeefist olenevad 1) planetaarne tase üks maastikusfäär e. epigeosfäär 2) mandrite või vastavalt ookeanide tase 3) geograafiliste maade tase hõlmab reljeefi suurvormidel mäestikel, mägismaadel,
eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjutava terviku Maastik on kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis
Inimeste teod ei sõltu looduspiirangutest vaid nende ajaloost ja kultuurist (nt Saarlased püüdsid ammu kala, sest see meri on osa nende identiteedist, mitte kuna neil polnud muud võimalust) INIMGEOGRAAFIA AJALOO PERIOODID 1. Antiikne: antiikaeg 1850. Geograafia toimis maadeavastuste alusel. Ptolemaios ja Strabo. Ptolemaioselt tuli kordinaatteljestiku idee ehk kaart. Geograafi roll oli olla maadeavastaja. Strabo lõi geograafiliste teadmiste kogumikud ja statistika regioonide kaupa. Geograaf pidi avastama, kandma kaardile ning kaardid katalogiseerima. Probleem: perioodi lõpuks polnud enam palju maakera avastada ning uputi kogutud (tihti mõttetutesse) andmetesse. 2.Moodne ühtne geograafia, regiooni alusel. 19 saj lõpp 20 saj keskpaik (~1850-1950). Humboldt, Ritter, Ratzel. Humboldt regionaalne vastastikmõju. Ritter õigustas inimeste geograafilist paiknemist jumala tahtega (suht rassist vend, õigustas et kuna mustad on Aafrikas, siis nad ei saagi kõrgelt areneda, vaid
Inimeste teod ei sõltu looduspiirangutest vaid nende ajaloost ja kultuurist (nt Saarlased püüdsid ammu kala, sest see meri on osa nende identiteedist, mitte kuna neil polnud muud võimalust) INIMGEOGRAAFIA AJALOO PERIOODID 1. Antiikne: antiikaeg 1850. Geograafia toimis maadeavastuste alusel. Ptolemaios ja Strabo. Ptolemaioselt tuli kordinaatteljestiku idee ehk kaart. Geograafi roll oli olla maadeavastaja. Strabo lõi geograafiliste teadmiste kogumikud ja statistika regioonide kaupa. Geograaf pidi avastama, kandma kaardile ning kaardid katalogiseerima. Probleem: perioodi lõpuks polnud enam palju maakera avastada ning uputi kogutud (tihti mõttetutesse) andmetesse. 2.Moodne ühtne geograafia, regiooni alusel. 19 saj lõpp 20 saj keskpaik (~1850-1950). Humboldt, Ritter, Ratzel. Humboldt regionaalne vastastikmõju. Ritter õigustas inimeste geograafilist paiknemist jumala tahtega (suht rassist vend, õigustas et kuna mustad on Aafrikas, siis nad ei saagi kõrgelt areneda, vaid
Uudo Pragi "Sissejuhatus inimgeograafiasse" KOKKUVÕTE Kolm põhiteemat: inimgeograafia olemus, ajalugu ja kontseptsioonid. Need on tihedalt seotud. I osa INIMGEOGRAAFIA OLEMUS, KOOSSEIS JA RAKENDUSED Inimgeograafia nimetused Inimgeograafia = ühiskonnageograafia (human geography). Eesti k kasutatakse ka majandusgeograafia, kultuurigeograafia, antropogeograafia, kuid need on tegelikult vaid inimgeograafia komponendid, mille tähendust ei saa võrdsustada. Ei soovita kasutada sõna "sotsiaalgeograafia". Loodus-ja inimgeograafia seosed ja erinevused Üldlevinud on arusaam, et geograafias eristatakse loodus- ja inimgeograafiat, kuid tegelikult ei ole paljude vaidluste käigus suudetud kokkuleppele jõuda, kas need kaks on eraldiseisvad. Peetakse sõsarteadusteks ja mõnes valdkonnas vajalik nendevaheline koostöö.
Maa-ala valdav looduskasutus (põllumajandusmaistu). Kultuur-geograafia lähenemine. Maastikus leiavad väljenduse meie kultuuri uued maaharimisvõtted, asustusmustrid, ehituskunst, religioon, tööstuseareng jne. Maastik kui “raamat” või “pärgament” Maastik kui inimkonna mälu, “maastiku keel,sümbolid” Poliitilised muutused tingivad sotsiaal-majanduslikke muutusi, mis omakorda muudavad maastikke ningmaastikulisi väärtusi Inimtegevuse poolt mõjustatud või ümber kujundatud maastik Väärtustatud jooned maastikus, mida ähvardab muutus või kadu Maastikus sisalduvad elemendid, mis omavad kultuurilist või sotsiaalmajanduslikku tähendust mingile inimrühmale. Maastik on kultuuriline kujund, ümbritseva esitamise, struktureerimise või sümboliseerimise pildiline viis. See ei tähenda, et maastikud oleksid mittemateriaalsed. Maastikud võivad olla esitatud mitmesugusel alusel mitmesuguste materjalidega – värviga
suund tehismaastik, kus inimtegevus mõju on väga suur. Süsteem on elementide ja nendevaheliste seoste terviklikku kogumit, uurimistasandi seisukohatl on element paik. (Kokovkin 2001) Sellest lähtuvalt on maastike uurimine ja piiritlemine on mitmekesine ja painduv. Erinevate huvidega inimestel on maastiku suhtes hinnatakse erinevaid omadusi, kuid nad asuvad samal territooriumil. Sellest järeldades on maastik nende inimeste ühine töökeskkond ehk nad on kõik omavahel seotud ja erinevate huvidega inimestel tuleks arvestada ka maastiku teiste komponentidega. (Marksoo 2001) Nagu eelnevalt öeldud erinevatel etnilistel gruppidel on erinevad elamis viisid ja maakasutus vajadused. Kohtades, kus põllumajandus suunaks on vilja kasvatus, on suureks osaks maastiku tüübiks põllumaa, kuid loomakasvatusele süvenenud farmide puhul on põhiliseks maastiku tüübiks rohumaad, kus loomi karjatakse
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastiku loodusteadlikud käsitlused Essee Tartu 2016 Minu arvamus maastikust ühtib Viivi Luigega, kes on öelnud, et maastik on kõik, mis inimesest väljaspool elu- või tööruumi seinu ümbritseb. Maastikusse kuuluvad ka linnud, loomad, taimed ja kivid, nii palju või vähe kui neid on. Samuti pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen (Luik 2001). See on kõige lihtsam ja arusaadavam tõlgendus, mille sellest raamatust leidsin. Nimelt saab kogu maapinda, millel ei asu asulaid ega suuri veekogusid minu meelest nimetada maastikuks. Kui maastikus esinevad
Maastikuteadus uurib: 1. Ümbritsevat loodust kui tervikut. 2. Maastikukomponentide omavahelisi seoseid. 3. Maastike kujunemisel olnud inimmõju Maastiku hierarhia: 1. Maastikusfäär planetaarne tase(Maa) 2. Mandrite või ookeanide tase(Atlandi ookean) 3. Geograafiline tase reljeefi suurvormidel kujunenud kompleksid 4. Vööndite tase sarnased klimaatlised tingimused(parasvöönd) 5. Maastikurajoon naaberpaigad, mille arengud on erinevad(Sakala kõrgustik) 6. Maastik reljeefi suurvormi üks osa 7. Paigastik tekkinud ühe loodusliku teguri mõjutamisel 8. Paigas üks mesoreljeefivorm, nt küngas 9. Paik kõik maastikukomponendid on esindatud võimalikult väikse territoriaalse alajaotusega Maastikusfäär(matroska) keskmine paksus 55km, maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku erinevad sfäärid, nt litosfäär, biosfäär jne. Maakoore ülaosast kuni tropopausini(atmosfääris).
Inimgeograafia raamatu esimese osa kokkuvõte Loodusgeo ja inimgeo on omavahel tugevas seoses. Mõlemad teadused on ruumilised teadused. Kui teadusi kirjeldatakse pole erinevus oluline, kui aga seletatakse on erinevus suur, sest ühte nähtus juhivad loodusseadused, teist aga ühiskonnareeglid. Erinevus põhihuvides: Inimgeograafia põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis. Loodusgeograafia põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise koospaiknemise alusel. Inimgeograafia on teemateadus. Tegeleb inimtegevusega.
Praktiline töö nr. 1 Maastiku loodusteaduslikud käsitlused Viivi Luik on maastiku käsitlemisel kasutanud sõnu valgus, taevas ja vari. Maastik on nii meie ümber kui ka sees ning me hingame seda maastikku ning oleme vereringe kaudu maastikuga ühendatud. Samuti puutub inimene maastikuga kokku väljaspool elu- ja tööruumi seinu. Maastikku kuuluvad ka tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad ja kõrgepingeliinid. Maastikusse kuuluvad ka linnud, loomad, taimed ja kivid, nii palju või vähe kui neid on. Samuti pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen (Luik 2001)
2016 Maastik on looduslikult ühtlase ilmega maa-ala, kus korduvad teatud pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused jms. Igapäevasemas tarvituses: teatud maa-ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja ulatuses. Ometi käsitletakse maastikku väga erinevalt. Seda juba eri teadusharude juures erinevalt. Esimeses artiklis käsitleb autor maastikku rohkem vaimses võtmes. Ta rõhutab rohkem iga inimese enda tunnetamist maastikku ja seda, kuidas maastik ajas muutub, ning kas ka seda muutust tajutakse. Mainiti ka, kuidas maastik aastaaegade vahetumisega mitmeks erinevaks kohaks muutub. Autor arvab, et maastik on kõik, mida ta väljaspool siseruume näeb. „Tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad, kõrgepingeliinid, ..., ka linnud, loomad, taimed ja kivid, ..., pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen.“ (Luik 2001)
Mõõtkavas 1: 42 000. Kättesaadav maaamet.ee-st. Saab võrrelda fragmentaalsust ehk kui palju on liigendatud. Johannes Gabriel Granö esimene Tartu Ülikooli geograafiaprofessor. 1919-29 geograafia instituudi juhataja. Tema esimene peateos Eestis ,, Eesti maastikulised üksused". 1919. avati geograafia osakond. Eesmärk oli tunma õppida oma maad. Pühendutakse Eesti looduse uurimisele. Granö pani käima Eesti kihelkondade uurimised. Edgar Kant kõige kuulsam geograaf, kuid ei saa öleda, et ta on loodusgeograaf. Tema doktoritöö eestlaste eluruumist. August Tammekann Granö järglane, loodusgeograaf. Geograafia professor 1930-1940. Eduard Markus esimene eesti geograafi doktoritöö rahvuslikus ülikoolis. Üks kompleksprofiilide metoodika rajajaid maailmas. Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud
Tallinna Ülikool Maastikuarheoloogia Referaat Tallinn 2009 Mõiste ,,maastik" ja arheoloogia Mõistet "maastik" ei saa võtta üheselt. Selle all mõeldakse nii topograafiat kui ka pinnavorme, tähendades samal ajal inimeste poolt asustatud maad või osa maast, mida võib erinevatest vaatepunktidest lähtuvalt lahata. Sellest harmoonilist pilti luues ei tuleks midagi välja: maastik võib olla erinevates kontekstides nii objekt, kogemus või siis väljendus. Selle põhjuseks on maastiku mõiste keerulisus ja mitmetähenduslikkus. Näiteks läänemaailmas on maastik peamiselt visuaalne termin, mis tähistab midagi, mis on meist eraldi. Samal ajal muistses ja ka tänapäeva traditsiooniliste ühiskondade kunstis kujutatakse maastikku mitte niivõrd välise ilme, vaid kohti seestpoolt kogedes. Sellest lähtudes on väga tõenäoline, et ka meie eestlastest
Konkreetsele puule võib tähendada Selgunud, et ka väikesaared võivad omada isegi suuremat liikide _Kohastumine ja spetsialiseerumine eksistentsi lõppu. mitmekesisust, sest ei suuda vastu panna invasioonile mujalt. _Migratsioon, ka üsna kaugele, nende vastupanuvõimest ja Muutuv maastik Suurtel saartel aga konkurentsi tõttu võib olla vähem liike. liikumisvõimest sõltuvalt _ Kuidas mõõta muutusi maastikel? Teoorial suur tähtsus 1970-1980-ndatel, eelkõige looduskaitse _Välja suremine. _ Kuidas võrrelda maastikke omavahel
Eesti asustuse kujunemine 12.märts Kõrtsid ja postijaamad. Eestimaa ja Liivimaa kubermangus 18.saj-20.saj alguseni. Ajalooline piiritlus. 18-20 saj. Alguseni. Tsaariaeg. Põhjasõjajärgselt kehtestatud Vene Impeeriumi Balti provintsid. Provintside vasallriigi staatus koos Balti erikorraga. Kõrtsi mõiste endiaegne söögi- ja joogimaja. Kõrtsid kuulusid maaomanikele, kuulusid mõisnikele (mitte kõrtsmikele) kõrtsmik oli vaid rentnik. Kindlasti tuleb vahet teha linnakõrtside ja maakõrtside vahel linnakõrtsid on trahterid. Maakõrtsid olid teekäijate ja vooriliste kokkusaamise koha kaubatehingute sõlmimine, tööristade-jookide müük (kaubandus), nädalalõpul ka põlisrahvas koos et pidu pidada. Sõlmiti väga ebameeldivaid kokkuleppeid tööandja vastu (mõisnike, riigi vastu). Ka juba rootsi ajast on kokku loetud oma 200 maakõrtsi (enne Põhjasõda). Olles vene riigi koosseisus on Eestimaal esimeste esialgsete andmete põhjal arv
● Inimmõju eelne – ökosüsteemide, maastike puhul? Traditsioonilist maastikku? Rikutud maastiku eelset ala? Millised on olulised elemendid maastikus, mis teeb maastikust mingi ajastu maastiku? ● Kultuurmaastik ● Kas taastame kultuurmaastiku elemendi, elemente, või elementide kompleksi? ● Kas taastame vaid maastiku kui dekoratsiooni või dekoratsiooni koos toimimisega? KÕIK EI OLE VÕIMALIK! MAASTIK ON PIDEVAS MUUTUMISES! Maastikon süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate, veestik, taimkate, loomastik, kliima, reljeef), inimrajatistest (kiviaiad, teed, jne), tunnetusest ning ajast ja protsessidest nende taga Maastikul on vähemalt viis mõõdet: ● Kolm ruumilist (X,Y,Z), ● Aeg ● Inimtunnetus Maastik maastikukonventsioonis Maastik: territooriumi mingi osa, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad
Maastike taastamise eesmärk Mida me tahame taastada, millist maastikulist ajaperioodi minevikust? Inimmõju eelne – ökosüsteemide, maastike puhul? Traditsioonilist maastikku? Rikutud maastiku eelset ala? Millised on olulised elemendid maastikus, mis teeb maastikust mingi ajastu maastiku? *Kultuurmaastik *Kas taastame kultuurmaastiku elemendi, elemente, või elementide kompleksi *Kas taastame vaid maastiku kui dekoratsiooni või dekoratsiooni koos toimimisega KÕIK EI OLE VÕIMALIK! MAASTIK ON PIDEVAS MUUTUMISES! Maastiku taastamise ulatus Maastiku elementide taastamine, või avamine(kiviaed) Maastiku hoolduskavad, maastik kaitsealade kaitsekorralduskavades Rikutud maastiku taastamine arvestades regiooni maastiku omapära Mingi ajastu maastiku terviklik taastamine Maastiku kui ressurssi taastamine Maastikuhoiu tegevused tänases Eestis Põllumajandusmaastik- põllumajanduskeskkonnaprogramm, maastikuelemendid
ja taimestiku) erinevuste alusel. Eesti ala on küll väike, kuid maastikuliselt mitmekesine. See tuleneb maastike aluseks olevate, viimase mandrijäätumise ajal ja järel moodustunud, erineva kivimilise koostise ja kujuga pinnavormide rohkusest. Vee liikumine ja ainese ümberpaiknemine ning sellest lähtuvalt muld- ja taimkatte kujunemine on neil toimunud erinevalt. Igal kivimilisel alusel on kujunenud iseloomuliku koosluse ja kasutuseeldustega maastik. Maastikuline liigestatus avaldub pinnavormide, taimekoosluste, veekogude ja rajatiste kaudu. 3 1. EESTI MAASTIKULISE LIIGENDUSE KATSETUSED Eesti maastikuteaduse nurgakiviks sai 1922.a. ajakirjas "Loodus" ilmunud Eesti geograafiline rajoneering, milles olid ära toodud TÜ maateaduse professori J.G.Granö Eesti maastikulised üksused.
on pärit Linda pisaratest. • Rahva usundilised muistendid- kõnelevad üleloomulikest ja vaenulikest olenditest. • Surm , kurat, kratt, tuulispask, kodukäijad, vaimud, näkineid, libahunt. • Kohamuistendid- loodusobjektidele omistatud tähendus või seletus • Kalevipoja jäljega kivi, Tuhala nõiakaev, maa alla vajunud linnadest. • Seotud on ka losside, kirikute ja kloostritega, sinna alla kuuluvad ka kohanimed hetkest • Hiiu ja vägilasmuistendid- mõistetakse hiiu all inimesest mitu korda suuremat vaenulikku, üleloomulike võimetega hiidlast. Kes astub välja inimeste kaitseks nt: Suur tõll, Kalevipoeg. • Enamasti seletuslood, kus seletatakse Hiidude tgevuste tagajärjel tekkinud pinnavorm, rändrahnu, kivimärgid. • Alatskivi linnamägi, tekkis kui Kalevipoeg tegi sinna puhke paiga.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e
tallamisõrnad luitemaastikud. Kaitsealad Saaremaal Saaremaa rannikulõikudest on paljud kaitse all (Vilsandi rahvuspark,Kaugatuma Lõo maastikukaitseala, Viieristi looduskaitseala, Järve luitestik, Laidevahe looduskaitseala jt), kuid ainuüksi kaitsmisest (eriti poollooduslike koosluste esinemisaladel) ei piisa. Vajalikud on siinseid pärandmaastikke kaitsta aitavad hooldustööd. Maastik on seda stabiilsem ja tervem, mida vaheldusrikkam see on. Vaja läheb ka eri tasandiga planeeringuid, mis aitavad arendada rannikualade eluolu ala looduslikest eeldustest lähtudes. Oma pehme merelise kliima ja pinnase mitmekesisuse tõttu on Saaremaa floora liigirohke. Seda kinnitab tõsiasi, et kõigist Eestimaal leitud taimeliikidest esineb 80% ka Saaremaal. Saaremaa looduses on säilinud
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogia teaduskond Geograafia osakond REFERAAT Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad koostas: Maia-Liisa Suigusaar kursus: loodusgeograafia välipraktika- geomorfoloogia, meteoroloogia õppejõud: Tiit Hang Tartu, kevad 2015 Sisukord Tartu Ülikool............................................................................................................ 1 Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Nimetuse seletus.................................................................................................... 3
(nt patronüümid). o zoonüümid = loomanimed. Loomanimed on koduloomadel, harva metsloomadel o mütonüümid = mütoloogilised nimed o teonüümid = jumalusnimed o demononüümid = vaimunimed, nt kangelaste nimed Elusolendite nimed pole etnonüümid = rahvanimetused ega fütonüümid = taimenimetused, v.a üksiktaimede nimed (nt Viiralti tamm). 2) Elutute asjade nimed: o toponüümid = kohanimed: vete, asulate, mägede jne nimed - kosmonüümid = kosmosnimed: astronüümid = taevakehanimed ja astropotoponüümid (taevakehadel paiknevate kohtade nimed): selenonüümid; o krematonüümid = pragmonüümid = asjanimed: - kaupade, esemete ja toodete nimed; - sõiduvahendite nimed (peamiselt laevadel); - kaubamärgid (sõnaline osa); - faleronüümid = aumärginimed, nt Valge Tähe teeneterist; - sordinimed; - ehitiste ja rajatiste nimed;
Eesti inimgeograafias: Johann Gabriel Granö esimene geograafia prof Tartu Ülikoolis. Eesti maastikuline liigestus oli kogu maailmas üks esimesi ja paremini õnnestunud katseid üldgeograafiliste regioonide piiritlemiseks. Edgar Kant ,,Eesti rahvastik ja eluruum" esimene põhjapanev töö eesti rahvastikugeograafias üldse. Ann Marksoo, Salme Nõmmik ENSL, arendasid Eestis edasi inimgeograafiat. Üks paradigma geograaf (elulugu, põhiteosed, väited) Maadeavastuste paradigma Ptolemaiose (90-160 p. Kr.) teeneks on kartograafilise meetodi väljatöötamine. Tema seadis esimesena geograafilisele ruumile, Maa pinnale mudelina vastavusse abstraktse ruumi -koordinaatvõrgu geograafilistest laiustest ja pikkustest. Kaart ongi konkreetse geograafilise sisuga täidetud koordinaatvõrk. Põhimotteliselt hõlmab ta kogu Maa, kuid Ptolemaiose ajal oli
Gabriel Guevrekian- kubistlikud aiad. Vee ja valguse aed 2. Sveits .Teine, vastupidine suund aiakunstis aiakunstis soojendas järjekordselt üles puutumatu looduse ja pastoraalse maastiku kontseptsiooni (Sveits, Le Corbusier) 3. Skandinaaviamaad. Inimlikust perspektiivist läheneti-lähtuti moodsa aja inimeste vajadustest Holger Plum Vasa park Soerensen- maastik kui kunst,idee,loodus,ajalooline *Inglismaal Christopher Tunnard (1910-79)- genius loci, funktsioonid&esteetika,viimaks paika materjal (parima võimaliku kvaliteediga) *USA- Thoma Church, Garrett Eckbo, James Rose stiil jõudis ka siia Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile
Seal on hulgaliselt ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalisi küngasmõhnu ja umbes 60 järve ning teisi väiksemaid märgalasid, mis muudavad maastiku vaheldusrikkaks ja pakuvad erinevaid elupaiku ning huvitavaid rekreatiivseid võimalusi. Piirkonnas asub hulgaliselt õppe- ja matkaradu, mida kasutades saab keskkonnahariduslikku infot ning ala ilu loodust rikkumata nautida. Karula kõrgustiku üks suurimaid väärtuseid on selle korrapärane kupliline maastik. Kuigi kõrgustiku pindala on väike, võib kõrgustikul eristada mitut eriilmelist piirkonda. Ala kõige suuremad ja reljeefsemad kuplid asuvad kõrgustiku kirdeosas, kus olev Kaika kuplistik on kuppelmaastiku esindusalaks Eestis. Kõrgustiku kirdeosa kuplid paiknevad tihedalt ning on liitkõrgendikud, kus 2–3 kuplit on üksteisega “kokku kasvanud”. Tavaliselt on need kuplid jalamilt mõõdetuna 10–25 m kõrged. Kõige kõrgem Karula tipp on Lüllemäe kuplistikus asuv
Sealsed 200 aastased kuused ja pooleteise sajandi vanused kased ja haavad koos mändide ja pärnadega omavad tähtsat rolli loodushariduse ja teaduse seisukohalt (Arold, 2005). Peipsi rannikumadaliku näol on tegu regiooniga, millest üle 70% alast jääb kõrgusvahemikku 30- 40 meetrit üle merepinna. 40-50 meetrit üle merepinna on vaid ligikaudu 25 protsenti alast. Seega võib öelda, et tegu on äärmiselt tasase alaga (Arold, 2005). Kuigi ala on tasane ei tähenda see seda, et maastik oleks üksluine ja igav. Liivased rannikuterrassid, rannavallid, moreenikühmud ja ürgorud koos eriliste orglahtedega (Värska ja Karisilla) ilmestavad maastikut ja lisavad silmailu. Vaheldust pakuvad ka soosaared, mida leidub piirkonnas rohkesti ning järved, millest üks eriliseim on Lahepera järv. Nimetatud järv asub Naelavere ürgorus ja oli kunagi Peipsi laheks. 100 hektarist ja keskmiselt 2,4 meetri sügavust Lahepera järve ühendab tänapäeval
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Loodusturismi korraldus LT12 Petra Raamat EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA Juhendaja: Leelo Alasi Uuemõisa 2013 1 Sisukord 1. MAASTIKE KUJUNEMINE JA SEDA MÄÄRAVAD TEGURID................................................................ 3 2. EESTI MAASTIK ................................................................................................................................ 3 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID ..................................................................... 3 2.2 EESTI MAASTIKUTÜÜBID ............................................................................................................... 3 2.3 EESTI MAASTIKU LIIGESTATUS ...............................................................
Keele arengu taset ei iseloomusta mitte üksnes kirjakeele olemasolu, vaid keele väljendusrikkus (eesti keeles on mitmeid täiesti eestile omaseid ja tõlkes kaduma minevaid väljendeid). See on rahvuse säilimise alustala, rahvusliku vaimsuse, identiteedi ja maailmatunnetuse alus. 6.Haridus kultuuri (all)tekstina. Rahvakoolidest-Eesti Aleksandri koolist Eesti ülikoolini: 17. sajandi esimese veerandi lõpuks läks Eestimaa Rootsi Kuningriigi alluvusse, millega koos jõudis Eestisse luterlik kirik. Luterlus nõudis emakeelse jumalasõna jõudmist igaüheni oma emakeeles ja seega vajati ka rahvakoole. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele kooliharidusele põlisrahva hulgas. Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Rahvakoolide kaudu levis ka koduõpetus, mille tulemusel eestlaste lugemisoskus mitmekordistus. 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
