Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940 (1)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Eesti 1920nendatel aastatel

ettevõtted ei suutnud oma toodetele turgu leida. Suureks probleemiks oli endiselt tööpuudus. Rahareform Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega korraldati ümber Eesti rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928 hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi. 1 § 14 Sisepoliitiline areng 1920. aastatel. Poliitilised erakonnad Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis moodustuasid jõukamast talurahvast ja põllumajandusega seotud linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond,

Ajalugu

2

doc

Kultuur Eestis 1920-1930

asutus. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Emakeelne haridus oli algkoolist kõrgkoolini. Loodi kutseühinguid, mis aitasid kaasa professionaliseerumisele, nagu näiteks Eesti Kirjanike Liit. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest ning valitsevaks said inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Välismaal toimusid eesti kunstnike kunstinäitused. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. 1930. aastatel kaasnes kultuuri finantseerimisega loomevabaduse piiramine, vaikiv ajastu häiris kultuuri arengut. Haridus Ühtluskooli põhimõte. Kooliharidus oli emakeelne, põhikool tasuta. Gümnaasiumid maksulised ja seal loodi eriharud (reaal, humanitaar, aiandusklassid jm). Majanduslikult oli hariduse andmine raske, kuna maju polnud selleks piisavalt, samuti õpetajaid ega emakeelseid õpikuid, kuid aja jooksul olukord paranes.

Ajalugu

20

docx

Uusim aeg Kultuurielu põhijooned 1918-1940

Vanematele trahv, kui laps ei käinud koolis. Eesti koolivõrk oli selleks ajaks juba välja kujunenud. Väikeste külakoolide asemele asutati suuremad, paljudes kohtades viidi algkoolid riigistatud mõisate härrastemajadesse. 1937. a “Algkooli õppekavad” kantud kooliuuendusliikumise ja rahvuskooli ideedest. Nüüd nädalas üks klassijuhatajatund. Korraliku käekirja omandamine õpilastele kohustuslik. 1939.  3 kevadel töötas Eestis 1220 algkooli 106 415 õpilase ja 3900 õpetajaga. Umbes veerand õpilastest astus keskkoolidesse. 1922. lisandus Keskkooliseadus, selle järgi: Keskkool - ühtluskooli teine järk, ülesandeks haritud kodanike kasvatamine ja kõrgkooliks ettevalmistamine; Keskkooli sai algkooli lõpetanu ilma katseteta; Keskkooli järel sai eksamiteta ülikooli; Kaotati erinevused poeg- ja tütarlaste õppetöös, mis kergendasid naiste teed intelligentsi hulka. Endised keskkoolid olid võõrkeelsed

Ajalugu

20

docx

Eesti iseseisvumine 1918

Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kontrolli all olev nn Nõukogude Eesti, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kõigil Päästekomitee liikmetel oli võrdne staatus. Paljud allikad nimetavad siiski Konstantin Pätsi Päästekomitee esimeheks. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril. (Eesti Vabadussõda 1918 ­ 1920 I, 1996).

Ajalugu

8

doc

Eesti vabariik

Esimene põhiseadus toimis edukalt 1930. aastate algul vallandunud ränga kriisini. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sinna kuulusid vähemusrahvuste, liberaalsed, sotsialistlikud ning agraarerakonnad. Suurim valimisedu saatis Põllumeestekogusid ja sotsialiste. Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsus (4-5 erakonda). Vastuolud, koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine, valitsuskriis. 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust, keskmiseks eluajaks 11 kuud. Tihti tulenesid valitsuskriisid üksnes parteilistest kaalutlustest. Võimujahi käigus unustati riigi üldhuvid. Välispoliitika Eesti asus iseseisvusele tunnustust taotlema juba 1918. aastal. 26. jaanuaril 1921 tunnustas Antandi Ülemnõukogu ühekorraga kõiki Balti riike. Eesti välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Võimalike vaenlastena nähti Saksamaad ja Venemaad.

Ajalugu

4

doc

Kultuur vaikival ajastul

Kultuur vaikival ajastul "Vaikivaks ajastuks" Eestis nimetatakse perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsuta (Päts saatis selle 1934.a. sügisel tähtajatult puhkusele, kuna Riigikogu oli hakanud kritiseerima Pätsi tegevust ja nõudis demokraatia taastamist), kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud),vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur. Hariduselu Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. 1934. aastal tehti reform, mis ei läinud küll nii, nagu pidi. Koolireformi teine etapp teostati 1937. Tänu nendele kahele osutuski võimalikuks gümnaasiumide vähendamine. Seni m�

Ajalugu

5

doc

Eesti Vabariik 1918-1940

võimaldanud edukalt konkureerida, tööpuudus. Rahareform: Vältimaks uue kriisi kordumist, teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform. Korraldati ümber EV rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928. a. hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, oli seotud Rootsi krooniga ja tagatiseks oli olemas kattevara. Eesti Pank lõpetas krediteerimise, andes need ülesanded Pikalaenupangale. Sisepoliitiline areng 1920. aastatel Erakonnad: 1) Põllumeeste Kogud ­ parempoolne, tekkis Maarahva Liidust 1917. aastal, oli jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud, huviks oli põllumajanduse edendamine. (K.Päts). 2) Eesti Rahvaerakond ­ mõõdukas liberaalne, vanim partei, tähtis oli rahvusluse rõhutamine. (J.Poska, J.Jaakson, J.Vestholm). 3) Kristlik Rahvaerakond ­ eraldus 1919 Rahvaerakonnast, polnud rahul kiriku osatähtsuse ja kristliku moraali nõrgenemisega. (J.Kõpp, H.Rahamägi, J.Lottik)

Eesti ajalugu

17

odt

Eesti ajalugu 1920-1940

Kooli nimi Referaat Eesti ajalugu 1920-1940 Koostaja:................. .....klass Juhendaja:............... Koht, millal  Sisukord 1.Sisepoliitika............................................................................................3 ­ 5 lk 2.Välispoliitika..........................................................................................6 ­ 8 lk 3.Majanduspoliitika............

Ajalugu

Kommentaarid (1)