Kultuurielu 60-80ndatel, Paul-Erik Rummo (1)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

1 HALB

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

KULTUURIELU 1960ndatel

Alguses saavutas ENSV kultuur uue kvaliteedi- uus põlvkond, uskus paremasse tulevikku.
Keelatud autorite nimekirjad lühenesid. Võimalus lugeda pagulaste loomingut.
Tähtsaim koht radikaalsel ajakirjal „Noorus“.
1962-69 Eredaim pöördepunkt on nn kassetipõlvkonna tulek luulesse.
* Pappkarp
*sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid.
* suurima tunnustuse said: Rummo, Luik, Kaplinski , Runnel , Traat
* tähistab avardumist
* iseloomustab otsingujulgus
1960 Tln uus laululava
1961 Tln Riikliku Konserv 1.lend (Aru, Üksküla, Mikiver )
1962 hakatakse ehitama Mustamäe linnaosa
* koosneb tillukeste korteritega karpmajadest, mille asetus süsteemitu
Suletakse väikseid maakoole, lapsed koondatakse koolkombinaatidesse.
1965 ENSV Riiklik Noorsooteater
* näitetrupp koosnes äsja teatrikooli lõpetanud noortert
* pikka aega polnud oma teatrimaja
* esimesed lavastused sündisid ringreisietendustena
1965 laevaliin Tallinn-Helsingi
1967 Eesti Õpilaste Töömalev (Eesti Õpilasmalev)
1969 esilinastuvad „Tallinnfilmis“ Kruusemendi „Kevade“ ja Kromanovi „Viimne reliikvia “
Alustas tipphelilooja Pärt
Estraadilauljad- Sallo, Loop, Tennosaar , Lääts.
Hipiliikumise kümnend. Hipi- lillelaps- lihtsuse ja armastuse poolt ning vägivalla vastu.
Alliksaar, Rummo, Runnel, Kross , Traat.

Paul-Eerik Rummo

1942-...
Viiu Härm, 4 tütart
Tallinna 2. Keskkool
Tartu Ülikool (eesti filoloogia )
Laulusünad Viimsele reliikviale
Tuntumad teosed:
Näidend „Tuhkatriinumäng“
luulekogu „Lumevalgus ... lumepimedus“
1962 ilmus esimeses „Noorte autorite“ kassetis Rummo „Ankruhiivaja“ (Katseline, nooruslik , optimistlik)
-> 3 luuleraamatut:
* Tule ikka mu rõõmude juurde
(optimism taandub masenduse ees, tekivad hamletlikud probleemid);
* Lumevalgus ... lumepimedus
(kibedaim luulekogu, peamine teema on ahistus, 2 peamotiivi on ema ja lumi);
* Luulet 1960-1967“
(Valikkogu, mahukas tsükkel uut luulet)
1969.a muutus loomingus- tundis, et on kõik ära öelnud
1972 „ Saatja aadress ja teised luuletused 1968-72“ jäi avaldamata – tsensuur nõudis tekstide ümbertöötlemist, millest R keeldus.
Vaikis 1985.a, mis ilmus „Oo et sädemeid kiljuks mu hing“
1989 ilmus „Saatja aadress“
2001 „Kohvikumuusikat“ – läbivad 2 suuremat tsüklit

KULTUURIELU 1970ndatel

Algas optimistlikult.
Teine pool tähistab seisakut ENSV kultuurielus – levis pessimism, minnalaskmismeeleolu (Kõik ei läinud nii ilusaks nagu Hruštsov lubas) ja väljapääsmatuse tunne.
Proosakeskne kümnend. Eksistentsiaalse suunitlusega.
Keskel toiduainetepuudus.
1972 hotell „Viru“
1972 esimesed ülemaailmased Eesti päevad Torontos.
1978 Tammsaate 100. Sünnia puhul monument Viru kõrval, kujunes vabamõtlejate kogunemispaigaks.
Venestamine . Tlns 44% venelasi . Raske asju ajada. Väitekirju ei saanud kaitsta eesti keeles.
1987 salajased otsused vene keele õpetamise tõhustamise kohta
1978 Karl Vaino EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks
Lõpus õpilasrahutused
Teksariietus. Põhja-E Soome TV, ülistati läänelikku eluviisi.
Unt, Vetemaa , Viiding .

KULTUURIELU 1980ndatel

Iseloomustab perestroika (uutmine)
1982 suri Brežnev
1985 NLKP Keskkomitee peasekretär Gorbatšov.
Algus ENSVs venestuspoliitika , mille vastu protestrisid rahulolematud kooli- ja üliõpilased. „Propeller“ kontserdil.
1980 „40 kiri“ e „Avalik kiri Eesti NSV-st“.
Tunti muret eesti k saatuse pärast.
Juhiti tähelepanu ühiskondlikele probleemidele.
Levis tuhandetes eksemplarides.
Mitmed allakirjutanud said avaldamiskeelu (Kaplinski).
Keskel süvenes stagnatsioon (seisak). Kultruurielus ilmnes palju lahendamata probleeme (rahvaküsimus).
1980 Moskva OM purjeregatt Tlns. -> ehitati mitmeid hooneid : Pirita purjespordikeskus, hotell „Olümpia“, Tln linnahall , postimaja, lennujaama uus hoone.
1980 teater „Vanalinna Stuudio “ Baskini juhtimisel.
1987 tähistab uue ärkamisaja algust.
28.aug 1987 Tln Hirvepargis avalik meeleavaldus , nõuti Molotov -Ribbentropi Pakti tühistamist.
14.-17.apr 1988 muinsuskaitsepäevade üritsed Tartus, kus tuuakse välja Eesti lipu värvid.
14.mai 1988 Tartu levimuusikapäevadel lauldakse Mattiiseni isamaalisi laule. „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ – rahva moto .
10.-14. juunini 1988 Tln lauluväljakul öölaulupeod – laulev revolutsioon .
11.sept 1988 „Eestimaa laul 1988“ – Velliste nõuab esimesena avalikult Eesti iseseisvumise taastamist.
16.nov 1988 võeti vastu ENSV Ülemnõukogu suveräänsusdeklaratsioon.
1988 avalikult jõulupühi
24.veebr 1989 ENSVs tähistati esmakordselt avalikult Eesti Vabariigi aastapäeva.
23.aug 1989 – MRP 50.aastapäev- Tln/Riia/Vilnius- 600km inimkett. In nõudsid vabadust Baltikumile.
Selle küige tagajrjel nõrgenes tsensuur.
Ajakirjanduses levis taas sõnavabadus.
Laienes väliskontaktide hulk.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Kultuurielu 60-80ndatel-Paul-Erik Rummo #1

Kultuurielu 60-80ndatel-Paul-Erik Rummo #2

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-06-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

niisamasiin Õppematerjali autor

Kultuurielu 1960ndatel-80ndatel, Paul-Erik Rummo looming, elulugu

kultuurielu 1960ndad 1970ndad 1980ndad paul-erik rummo

Sarnased õppematerjalid

doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus

docx

Eesti ajalugu VI, lk 338-350 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

teostunud. Suleti ka Tartu kirjastused, millest seisvusaegne akadeemia ei vastanud uutele jäid paremal juhul alles vaid Tallinnas asuvate nõuetele ei vormi ega sisu poolest. Et selles oli keskkirjastuste osakonnad. Laiapõhjaline ning viljeletud kodanlikku teadust, oli asja sisuline paljude keskustega kultuurielu oli külg, vormiline viga seisnes aga selles, et Eesti nõukogulikule mentaliteedile ning Teaduste Akadeemia oli personaalaka deemia, stalinistlikele valitsemisvõtetele sügavalt vas autoriteetne akadeemikute kogu, aga mitte tunäidustatud. teadustöö tsentraalse administratiivse 1951

Eesti ajalugu

docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

Avanemist saab võtta ka kui läänekultuurile, kirjanduslikule kontekstile. - Taastamise põimumine uuendusega - uuendus tihti kirjanduses, see võib tähendada vana tagasitulekut, aga toimub stalinstiliku kirjanduse taustal. 50ndate algusega võrreldes on kõik uus. kes on õige luuletaja? Betti Alver või Artur Alliksaar? üks esindab varemkehtinud traditsiooni, teine teeb midagi uut. Avalikkuse ees ei paista vastandus silma. On ka autoreid, kes erinevaid suundi seovad. Nt Paul-Erik Rummo. - Avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia - kui vaatame NL aega laiemalt. Olukord põranda all ja peal on kogu aeg nihkes, aga ned muutuvad. Stalinsimi ajal põrandaalust osa vähe, sest keegi ei julge midagi teha. Varjatud osa e põrandaalune hakkab suurenema 50ndate lõpus ja 60ndate alguses. Esiotsa nihe suur. Kirjanduses: Jaan Kross on luuletaja, kes näitab ette, mida on võimalik kirjutada või kui kaugele saab minna luules

Eesti kirjanduse ajalugu II

doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus

docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus