Kultuurielu 1938 (1)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kultuurielu ja olme peale Eesti iseseisvumist

Kultuurielu Peale riikliku iseseisvuse saavutamist hakati Eestis Euroopa tasemel rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine. Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest, kuid see sai lõpuks liiga suureks koormuseks. Olukorra lahendamiseks loodi 1925. aastal Eesti Kultuurikapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning kokku jagunes sissetulek kuue sihtgrupi vahel ­ kirjandus, helikunst, näitekunst, kujutatavad kunstid, ajakirjandus ja kehakultuur

Ajalugu

1

docx

Eesti kultuurielu 1930-ndatel

Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust. 5) Järsult suurenes elukutseliste kirjanike,kunstnike,muusikute ja näitlejate arv,loodi elutuselisi teatreid,koore ja orkestreid.Emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini.Haritlaste kutseliidud nagu Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit ja Eesti Õpetajate Liit. Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjudest.Eesti kirjanduselus valitses 1920. Aastate algul luule, hiljem ka proosa, ennekõike realistlik romaan,milles saavutas kõrgeima taseme A.H.Tammsaare. Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide(E.Aava ooper "Vikerlased", A.Kapi oratoorium "Hiiob") kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega.Teatrielu vaieldamatuks keskuseks

Ajalugu

7

odt

Eesti Vabariik

aastal kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvakogu *Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president, kellel olid laialdased õigused: ta võis anda oma dekreetidega seadusi, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus jms *Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu *Vabariigi valitsus, mille eesotsas seisis peaminister, kujunes ennekõike presidendi tahte ja otsuste täideviijaks *Veebruaris 1938 toimusid Riigivolikogu valimised *Moodustati eriline valimisorganisatsioon ­ Rahvarinne, mis seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati *Presidendi otsevalimistest loobuti ning 24. aprillil 1938 kinnitas Riigikogu mõlema koja liikmetest ja omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu Eesti presidendiks K. Päts *Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt, kuid kiire majanduskasvu eeldusteks polnud niivõrd

Ajalugu

8

doc

Eesti vabariik

Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu (alamkoda), Riiginõukogu (ülemkoda). Võrreldes 1920. aasta põhiseadusega piirati parlamendi õigusi tugevasti. Vabariigi valitsus, eesotsas peaministriga, kujunes presidendi tahte ja otsuste täideviijaks. Valitsus oli vastutav Riigikogu ees. Uus põhiseadus kärpis rahva õigusi. Kaotati rahvaalgatus, streigiõigus, piirati rahvahääletust ja valimisõigust. Veebruaris 1938 toimusid Riigikogu valimised. Moodustati Rahvarinne. Presidendi otsevalimistest loobuti, 24. aprillil 1938 kinnitati Konstantin Päts presidendiks. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpuu valitsus. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organiseerumist ei lubatud. Säilis valitsuse kontroll elualade üle. Demokraatia taastamine polnud lähiajal võimalik. Autoritaarne valitsemisviis Eestis oli siiski suhteliselt leebe.

Ajalugu

7

doc

Demokraatlik eesti

Demokraatlik Eesti 1920.aasta põhiseadus: *kõrgemaiks võimukandjaks rahvas: valimised rahvaalgatuse rahvahääletuse *100 liikmeline riigikogu,mis valiti 3ks aastaks *valimisõigus kõigil vähemalt 20aastastel *valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased -põlevkivitööstus -Venemaa tellimused *1923 majanduskriis: -Hiigellaenud-inflatsioon -Väliskaubanduse negatiivne bilanss -Venemaa turu kadumine *1924 uus majanduspoliitika: 'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus(riigi toetus) -Kodumaise küt

Ajalugu

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu

Kommentaarid (1)