Internetis. Tavaliselt kasutavad inimesed FTP-d selleks, et teistel oleks võimalik faile alla laadida, aga FTP-d saabkasutada ka veebilehtede üles laadimiseks või digifotode laadimiseks piltide jagamise saidile. GPL – GNU General Public License, vaba tarkvara litsents. HTML – HyperText Markup Language, keel veebilehtede loomiseks. Hüperteksti üleskirjutamise keel. HTTP - hüperteksti edastusprotokoll TCP/IP klient-server protokoll HTML- dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. HTTPS - HTTP millele on lisatud SSL Internet - Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. Ülemaailmse TCP/IP protokollistikku kasutava arvutivõrkude võrgu nimetus on Internet. Javascript - Programmeerimiskeel, mis on mõeldud veebilehtede interaktiivseks muutmiseks. 5
Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma rakendust veebis serveerida ka läbi veebiteenuste. Ka ASP.NETist on olemas mitmeid versioone. Kui võrrelda ASP.NET versioone 1.1, 2.0, 3.5 ja 4.0 siis võib öelda, et palju on jäänud samaks, kuid üht teist on ka ümber tehtud ja lisatud. Hea uudis on see, et kõik vanad konstruktsioonid töötavad, kuid juurde on tulnud mitmed uued meetodid. Tänu provaideri(teenusepakkuja) põhisele lähenemisele on rakenduse loomine alates 2.0 versioonist muutunud märksa abstraktsemaks ja lihtsamaks
Veebilehe edastamine Veebiserver Kliendi (brauseri) veebilehele juurdepääsu skeem: brauseri aadressribale kirjutatakse saidi aadress, kuhu kasutaja soovib sattuda (näiteks http://www.eucp.com); brauser saadab aadressi spetsiaalsele arvutile, mida nimetatakse DNS-serveriks (domain name system); DNS-server teisendab aadressi arvuliseks serveri aadressiks (IP-aadress), millel asub sait (näiteks 212.147.139.162), ja tagastab selle brauserile; brauser saadab nõude sellele aadressile ja vastuseks saab kätte nõutud ressursi, peale ressursi kättesaamist kliendi ja serveri side katkeb. Intranet ja extranet 8 Veebiserver võib asuda nii internetis kui ka kohalikus võrgus. Kui veebiserver asub kohalikus
raamatukogu elektroonilistele kogudele ja tihti alustab enamus kasutajaid oma suhtlemist raamatukogu elektroonilise koguga veebisaidi või portaali kaudu. Logifailid · Kõigi nende ressursside kasutamine on kokkuleppeline ja seega kantud logifaili, mis võib olla süsteemispetsiifiline (nt ainuomane elektronkataloogile, müüjale või digitaalsele teatmetarkvarale), või standardne nagu veebiserverite genereeritud "üldine logivorming" (common log format, CLF) või "laiendatud logivorming" (extended log format, ELF). Logifailid Raamatukogud, mis kasutavad hoiustavaid süsteeme osana oma elektroonilisest kogust, peavad: · mõistma logifaili struktuuri ja rakendamist vastavasse süsteemi; · teadma kuidas otsida logifaile, mida võib sageli leida hoiustavate skripti/analüüsi süsteemide kaudu; · teadma ja mõistma andmeelementide kasutamisviiside määratlusi, mida hoiustav süsteem teatab.
kategooria inimesi. Seega Flash veebilehed osutuda väga ahvatlev navigatsioonisillalt seisukohast, kuid need saidid annavad palju probleeme allalaadimise ajal saidile Web hinne juhtimine Muidugi eesmärk kodulehel on, et seda tuleks vaadelda (ja kui võimalik lugeda). Siin on mõned web turustamise näpunäiteid, kuidas optimeerida, maksimaalselt, teie reastust otsingu tööriistad olemas veebis (otsingumootorites ja kataloogides). (SEO). See tegevus on nn Search Engine Optimization (SEO). Eesmärk otsingumootorid on pakkuda parimat võimalikku teavet nõutud Internet surfer. Üks peaks mõtlema mitmesuguste rubriigid (kontakt, ajalugu, tooted, nõustamine, uute toodete, müügi ...) oma veebilehel: saidi pakkuda head sisu laaditakse alla koos eelistus. Tuleks ka mõelda tegemise valguses lehekülge (alla 120 Ko, sealhulgas lisatud fotod ja dokumendid); väga
Kõige tähtsam tegevus, et ära hoida lubamatu andmekadu on korraliku varunduse tegemine. Fiiberoptika kaabel on kõige häirekindlam elektronmagnetkiirgusele. LAN on sageli segmenteeritud ja ühendab tavaliselt palju, üksteise läheduses paiknevaid seadmeid. Voogedastus veaavastus ja veaparandus on võimalikud. UTP kaablitel kasutatakse RJ45 ühenduse tüüpi. Aplet on veebilehitseja laiendus E-posti rakendus kasutab mõnikord otse DNSi. Krüptograafia tähtsaim eesmärk on kindlustada kahe osapoole vahel info vahetamise konfidentsiaalsus. Petmise ehk spoofingu kõige paremaks kirjelduseks on indetiteedivargus. Parim lahendus dünaamilise sisuga veebilehele on salvestada andmed andmebaasi, mida kasutatakse veebilehtede loomisel vastavalt päringutele. SSL protokolli peamiseks eesmärgiks on info krüpteerimine.
sõnale, siis näidatakse sulle ka teisi säutse, mis on sildistatud sama võtmesõnaga. Retweet - teise Twitteri kasutaja sõnumi taaspostitus ning lisamine enda säutsude hulka. Mention - iga Twitteri postitus, mis sisaldab kellegi kasutajanime stiilis "@username" ükskõik millisel kohal säutsus. Direct Message Otsesõnum (DM) on privaatne sõnum, mida saad saata Twitteri kaudu oma 6 jälgijale. 1.4. Veebisait Veebisait ehk sait on veebilehtede kogum, mis sisaldab teksti, pilte, videoid, või helifaile. See asub vähemalt ühes veebiserveris, kuhu pääseb võrgu internetiaadressi abil. Veebi moodustavad kõik veebisaidid, millel on avalik ligipääs. Veebisait hõlmab tavaliselt veebilehti. Kõige olulisem veebisait, mis veebilehel olema peab, on esileht. Veebileht on dokument, mis on enamasti kirjutatud tavalises kirjas ja mille vormistamisel on järgitud veebilehe reegleid
valmistumise tarbeks. Ka on kõrgkoolidel võimalus kasutada C# materjali oma programmeerimise põhikursuse alusena senised katsed on olnud edukad. Veebistuudiumi materjali muud peatükid on ka üles ehitatud põhimõttel, et lihtsamast ja tuttavamast keerukama ja võõrama poole. Andmebaaside juures alustamiseks on baasi ja tabeli loomine hädavajalik tegevus. Lihtsama ülesehitusega päringud kuuluvad iga rakenduse juurde ning sageli saab nendega küllalt palju ära teha. Kui aga andmed keerukamad, siis paratamatult tuleb tabeleid siduda ning sobivate väljavõtete saamiseks ka ridu grupeerida ning nende pealt tulemusi kokku arvutada. Praktiliste andmebaasirakenduste koostamiseks võiks siinne materjal päris hea aluse anda. Kui aga peetava kursuse eesmärgiks on anda ka andmebaaside projekteerimise põhialused (nagu kõrgkoolides kombeks), siis on vaja lisaks tutvuda veel andmemudelite, normaalkujude jm.
ASJAAJAMINE Avaldus, CV, personaalkirjad Tööle kandideerija tüüpvead intervjuul 1. Kandidaadid loetlevad paljulubavaid omadussõnu, mida tööandja nende arvates kuulda tahab. Näiteks: "Olen lojaalne, hea suhtleja, pühendunud, intelligentne ja väga töökas." Need väited ei sisalda informatsiooni. 2. Intervjueeritav ei vasta seda, mida tunneb, vaid seda, mida tööandja kuulda tahab, näiteks müüjaks kandideerija ütleb, et on eluaeg unistanud saada kassapidajaks. See on võlts ja paistab läbi. 3. Kohe küsitakse palka, enne kui on saadud ülevaade täpsetest tööülesannetest. 4. Kandidaat on hästi kahtlev ja pole endas kindel, kas ikka tahab tööd. 5. Kandidaat püüab tööandjale selgeks teha, et kõik ülejäänud töökohad olid nõmedad. 6. Kandidaat püüab väita, et kõik eelnevad ülemused on olnud halvad ja teda taga kiusanud. 7. Kandi
ja juurutamisele. Lisatud on selgitavaid skeeme ja näiteid. Dokumendi- ja arhiivihaldus 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid Rahvusarhiiv on tänulik, kui juhisega tutvunud ja seda praktikas kasutanud asutuste töötajad annavad juhise kohta tagasisidet. Märkused ja ettepanekud palume saata rahvusarhiivile aadressil [email protected]. Juhis avaldatakse trükis ning rahvusarhiivi veebis aadressil www.ra.ee. Rahvusarhiivi veebis paiknev juhis võib olla trükis avaldatust ajakohasem. 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised Rahvusarhiivi soovituslikud juhised esindavad dokumendi- ja arhiivihalduse head tava ja parimat praktikat. Auviste
.......................................................... 12 Millistele küsimustele peab e-otseposti kampaaniat planeerides vastused leidma? ........................... 12 Mis iseloomustab hea ja läbimõeldud e-reklaamkirja sisu? ..................................................................... 12 Kas e-otsepostikampaaniale on kasulik teha eraldi maandumisleht või mitte? Palun põhjenda ....... 12 Sotsiaalne võrgustik: digitaalsete sotsiaalvõrgustike tüübid, nende rakendus e-turunduses ............. 13 Blogimine e-turundusvahendina: plussid ja miinused ............................................................................... 13 Facebook e-turundusvahendina: plussid ja miinused ............................................................................... 13 Klienditeenindus sotsiaalsetes võrgustikes võrreldes müügi- ja turundustegevusega samades keskkondades .............................................................................
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne t
SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1. SOTSIAALMEEDIA OLEMUS JA RAKENDAMINE TURUNDUSKANALINA.............3 1.1. Sotsiaalmeedia olemus..............................................................................................................3 1.2. Sotsiaalmeedia rakendamine turunduskanalina.....................................................................4 1.3. Sotsiaalmeediavõrgustik Facebook..........................................................................................6 2. FACEBOOK TURUNDUSKANALINA................................................................................8 2.1. Facebooki fännilehed................................................................................................................8 2.2. Facebooki postitused........................................................................................................
Gerli Kuusik DOKUMENDIHALDUSE TARKVARA POSTIPOISS Referaat Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. ELEKTROONILINE DOKUMENDIHALDUSE SÜSTEEM................................4 2. TARKVARA POSTIPOISS OMADUSED..........................................................6 3. TARKVARA POSTIPOISS RAKENDAMINE....................................................9 Lisa 1...............................................................................................................12 Lisa 2...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Asutusele vajaliku informatsiooni haldamiseks kasutatakse erinevaid süsteeme. Suur osa vajalikust infost ringleb dokumentide vormis. Korras dokumendid muudavad asutuse t
Info jaguneb: Objektiivne reaalselt meie ümber Subjektiivne objektiivse keskkonna kirjeldus oma nägemuse järgi Sense making liigub objektiivse ja subjektiivse info vahel Nt: väljas sajab, panen kummikud jalga Tegevuse ja dokumendi vaheline seos Dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendi sisu, vorm ja struktuur Dokument on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dokumendi vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Digitaalne dokument Kõik digitaaldokumendid on baastasandil elektrooniliste impulsside või seisundite jadad. Dokumendi sisu, vormi ja struktuuri kohta käiv info on salvestatud kodeerit
tuumajaam. Mille tõttu väidetakse, et tegelikult lunavara levimis põhjuseks oli Ukraina infrastruktuuri kontrollimine. (11) Projekt „ No More Ransom“: See projekt on tehtud politsei ja IT-turbe ettevõttete poolt, mille mõte on takistada küberkriminaalide lunavara äri õpetadades kasutajatele, kuidas lunavara töötab ning milliseid ennetusmeetmeid tuleks kasutada, et vältida ohvriks langemist.. Projekti ametlik sait on www.nomoreransom.org , mis on Hollandi politsei Riikliku kõrgtehnoloogilise kuritegevuse üksuse, Europoli Euroopa küberkuritegude keskuse ning Intel Security initsiatiiv, mille eesmärk on aidata lunavara ohvreid oma andmete taastamisel ilma selleta, et nad peaks maksma kurjategijatele. Saidil võib leida informatsiooni lunavarast, ennetusnõudeid, seal saab ka tuvastada, millise lunavaraga on arvuti nakatanud ning samas ka uurida etteantud dekrüpteerimisvõtmete
Folksonoomia teke - informatsiooni vaba klassifitseerimine Rikas kasutajakogemus - veebilehed on dünaamilised ning nende toimimist saab külastaja juhtida Külastaja kaasamine - info liikumine on muutunud kahesuunaliseks, külastaja kaasatakse veebisisu loomise protsessi Pikk saba - erinevate spetsiifiliste toodete summaarsed müügimahud on vähemalt sama suured üksikute hitt-toodete omad ning isegi ületavad neid Usaldamine - veebis olevad kaastööd on maailmale avalikud ning valmis taaskasutamiseks Dispersioon - digitaalseid ressursse ja informatsiooni müüakse rohkem kui füüsilisi tooteid Masskaasamine - sotsiaalsed leheküljed seovad endaga miljoneid kasutajaid ja loovad uue digitaalse ökosüsteemi Varem oli tegemist lihtsat ühesuunalist kommunikatsiooni toetava suhteliselt staatilise sisuga keskkonnaga. Toimus pigem
1. Nimetage dokumendihaldust reguleerivaid õigusakte (7) Arhiiviseadus Arhiivieeskiri Avaliku teabe seadus Digitaalallkirja seadus Asjaajamiskorra ühtsed alused Isikuandmete kaitse seadus Äriseadustik, mittetulundusühingute seadus 2. Nimetage Eestis kasutusel olevaid elektroonilisi dokumendihaldussüsteeme (6) Livelink - maailma maastaabis turuliider organisatsiooni teabehalduslahenduste hulgas (Gartner Group). Samuti enimlevinud maailma suurlahendus Eesti turul (11 installatsiooni). Tegu on veebipõhise lahendusega, mis ühendab kogu funktsionaalsuse, mis on vajalik organisatsiooni ressursside ja kollektiivse teabe veelgi tulemuslikumaks kasutamiseks. DocLogix - üle Baltikumi arendatav dokumendihaldussüsteem, millega saab hallata kogu asutuse dokumente alates nende saamisest/loomisest kuni nende arhiveerimiseni. Samuti võimaldab tarkvara hallata asutuste partnerite kontaktandmeid, teostada otsinguid süsteemis ja genereerida aruandeid. Selle arendamisel lähtutakse rahvus
Mis on andmeturve? Andmeturve on äärmiselt lai mõiste, mille erinevate tahkudega puutuvad kõik arvutikasutajad tihti kokku, isegi kui nad seda otseselt endale ei teadvusta. Oleme tuttavad kasutajanimede ja paroolidega, kui oma tööjaama sisse logime, kuid andmekaitse tähendab enamat kui vaid failidele juurdepääsu piiramist ja kettakasutuslimiite -- see mõiste hõlmab ka viiruseid. õigemini nende vastu võitlemist, varundamist. võrguserverite kaitset ja mitmeid muid. Infotehnoloogiat kasutades mõtleme enamasti ainult arvutitele, kuid andmekaitse mõiste jääb bittidest ja baitidest kõrgemale (kuigi ka neil on kindlasti oma osa), kattes ka füüsilisi ja organisatsioonilisi meetmeid. Kõige parematest paroolikaitsesüsteemidest pole midagi kasu, kui parool ise võrdub kasutajanimega. tvle võime serveri ette panna võimsa tulemüüri, kuid selle efekt muutub nulliks, kui igaüks võib asutuse uksest sisse astudes serveri kaenlasse võtta ja lihtsalt minema jalutada. Selli
kehtivaid eraamatu sisuformaate, sh. OeBPS ja Adobe PDF. Ta baseerub avalikule ja isiklikule võtme(te) krüpteerimis(t)ele ning defineerib jaotamis ehk edastusprotokollid kirjastaja ja raamatumüüja vahel, klientidele kättetoimetamiseks ning laenutamiseks. Probleemiks on, et ei saa kaasa üksikute osade õigusi raamatus, nagu pildi ja helimaterjalid. II DRM standardina on XrML. Rakendus on XMLis ja ta kirjeldab õiguste spetsifikatsiooni, tasud ja tingimused sisu kasutamiseks. See standard on rakendadav kõigis valdkondades, milles on vajalik digitaalõiguste rakendamine ja käsitlemine. III veel DRM standard ja sarnaneb eelnevalt tutvustatud XrMLile. See lahendus ehk keel üritab näha digitaalõigusi kui tervet
ühiskondlikest oludest, mis võisid mõjutada arhiivimoodustaja tegevust; · avalikke arhivaale peab saama kasutada kohe pärast nende üleandmist. Kui asutuses saab dokumentidega tutvudes kasutada tervet hulka allikaid, siis arhiivis on ainsaks vahendiks nimistus olev arhiivikirjeldus. Üleandmiseks koostatud arhiivinimistu tagab ainesele juurdepääsu avalikus arhiivis. Nimistud on leitavad ja kasutatavad veebis arhiivi infosüsteemist AIS Avalikku arhiivi üleandmiseks korrastatud ja kirjeldatud arhivaalidel on tõestusväärtus, need on autentsed, kasutatavad uurijate poolt ja lihtsalt hallatavad avalikus arhiivis. Arhiivi kirjeldamisel tuleb lähtuda rahvusvahelistest standarditest ISAD(G) ja ISAAR(CPF). Üleandmiseks pöördutakse avaliku arhiivi poole ( enne korrastamise ja kirjeldamise alustamist), esitatakse taotlus
(Word, Excel, PowerPoint, OneNote ja Outlook). Lisaks kodukasutajatele on see mõeldud ka kontoritööks. 4 Et ka näiteks reisil olles tööasjadega kursis olla, on Outlook 2010-le lisatud võimsad e-posti, ajakavahalduse ja tööülesandeloendi tööriistad. Ühes sisendkaustas saab hallata mitme meilikonto sõnumeid. MS Outlookil on ka nn nutitelefoni rakendus Outlook Mobile 2010, millega saab E-maile vahetada ka väljaspool kontorit. MS Word programm võimaldab teha professionaalseid dokumente kui ka koolitööd. Excelile on lisatud valmismallid mis lihtsustavad töö koostamist, nt eelarveid jms. Selle programmiga on lihtne hallata rahaasju sest see sisaldab andmeanalüüsi tööriistu. OneNote 2010 on keskne koht, kus saab hõlpsalt korraldada olulist infot alates koosolekute
säästab keskkonda. Lisaks saab e-otseposti korral viidata multimeediale ning kasutada interaktiivseid lahendusi. Tänu kahesuunalisele kommunikatsioonile saab potentsiaalseid kliente paremini ostuotsustusprotsessis mõjutada, pakkuda neile uudset virtuaalset tootega tutvumise kogemust või toote kohandamise võimalusi. Samuti võimalust oma arvamuse avaldamiseks ja kommentaarideks. 42. Sotsiaalne võrgustik: definitsioon, digitaalsete sotsiaalvõrgustike tüübid, nende rakendus e-turunduses. Käsitlused on erinevad, kuid sisu seisukohalt eristatakse seitset erinevat võrgustikutüüpi: Sotsiaalsed ühendused Kasutajad hoiavad sidet oma tuttavate ja lähedastega (Facebook, Twitter, Google+). Multimeediakeskkonnad Võrgustikud videote ja piltide jagamiseks (Youtube, Flickr, Picasa). Professionaalsed võrgustikud Tööalaseks suhtluseks ja uute ärikontaktide leidmiseks (LinkedIn, Classroom 2.0, Nurse Connect).
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Diana Lõhmus AK 21 E-TERVISE PROJEKT EESTIS JA SELLE TURVE Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4 1. Tervise infosüsteemi võimalused ............................................................................................ 5 2. E-tervise infosüsteemi tehniline lahendus ............................................................................... 6 3. Olulised teenused ..................................................................................................................... 7 3.1. Digiretsept ........................................................................................................................ 7 3.2. Digiregistratuur .........................................................
1. Võrdleva raamatukogunduse sisu võib kokku võtta järgmiste märksõnadega: - üksteiselt õppimine - sarnasuste ja erinevuste leidmine - toimuva kirjeldamine ja sellest tulenev analüüs / võrdlus - põhjuse ja tagajärje seoste analüüsimine Antud mõiste võeti kasutusele esmakordselt 1950-datel, kui Dane arvates oli võrdlev rmtk õpetus raamatukogude arengutest eri riikides, et leida juurutamist vääriv teistes maades. Tema arvates oli see põhjuse ja tagajärje uurimus rmtk arengust kogu maailmas. 1965.aastal ütles Foskett, et võrdlev rmtk haarab rahvusvaheliste, kultuuridevaheliste ja geograafiliselt eri piirkondades ilmnevat läbi sotsiaalse lähtekoha. Shores defineeris antud õpetust korduvalt (1966 ja 1970), esimese monograafilise käsitluse autor võrdlevast rmtk oli Sylvia Simsova, kes analüüsis eelnevaid definitsioone ja esitas omapoolse: võrdlev rmtk on eelkõige akadeemiline distsipliin, mis kasutab võrdlusmeetodit. Termineid "võrdlev" ja "rahvusvahelin
erinavatel kommuunisaitidel. AIM ja ICQ võimaldasid kasutajatel lisada sõpru aga need nimekirjad polnud teistele nähtavad. Classmates.com lubas õpilastel ühineda oma gümnaasiumi või kolledzi/ülikooliga ja otsida võrgust endisi klassi- ja koolikaaslasi. Kasutajatele avanes võimalus profiile luua alles aastaid hiljem. Sixdegress oli esimene, kes need võimalused kombineeris. Ometi ei löönud see lehekülg läbi ning suleti aastal 2001, arvatakse, et see sait oli lihtsalt oma ajast ees. Inimestele, kes alles tutvusid interneti laia maailma ning võimalustega, oli selline leht selgelt liialt uudne. Populaarsemad suhtlusportaalid Eestis Kui tuua paralleele Eesti esimeste veebipõhiste sotsiaalsete võrgustikega, siis ei saa mainimata jätta suhtlusportaali Rate.ee. Rate.ee domeen avati 2002. aastal - loojaks Andrei Korobeinik.
*grupp erinevate struktuuriüksuste esindajaid; *ressursside ning tööks vajalike süsteemide ja rakenduste olemasolu kindlustamine. 79. Millised on valmis tarkvaralahenduse ostmise eelised ja puudused? Valmislahenduse ostmine: *säästab aega ja raha; *vajab põhjalikku analüüsi, kas valmis lahendus täidab vajadused üldiselt 80/20 reegel, st 80% sobib vajadustega, 20% vajab organisatsiooni protsesside muutmist protsesside muutmine on alternatiiv rakenduse täiendamisele. *valmislahenduse paindlikkus (seadistamine vs täiendamine); *olemasolevate rakendustega integreerimine; *maksumus vs aegumine Ostmise eelised: *lai valik; *võimalus eelnevalt järele proovida; *ei kulu arendusaega; *võimalus enne investeerimist hinnata täpselt, mida saadakse; *puudub vajadus projektimeeskonna komplekteerimiseks (või vajadus väiksemas mahus); *kasutajaid on rohkem kui üks. Ostmise miinused: *ei pruugi vastata organisatsiooni vajadustele; *keeruline võ
või audiovisuaalses vormis oleva kommunikatsioonina. Nagu igal sõnumil, on ka infol saatja ja vastuvõtja. Info ülesanne on mõjutada vastuvõtja hinnanguid või käitumist. Erinevalt andmetest on infol tähendus, olulisus ning eesmärk. Andmed muutuvad infoks, kui nende looja lisab neile tähenduse. Oluline on märkida, et IT aitab andmeid infoks muuta ja neile väärtust lisada. Samas ei aita IT kaasa konteksti loomisele (kategooriad, kalkulatsioonid, vorm) - selle loovad inimesed. Pea iga rakenduse juures on vaja mingil kujul dokumenteerida või mugavalt kättesaadavaks muuta süsteemi nõuded, ülesehitus ning selgitused kasutajale. Kui põhjalik osa kirjutatakse eraldi dokumendina ning kui palju on leitav koodi ja kasutajaliidese kaudu - see sõltub juba märgatavalt kasutatavast arendusmeetodist. Eraldi kirjutisena olevat dokumentatsiooni aitavad märkimisväärses osas asendada näitlikud prototüübid, sobivalt kommenteeritud kood ning kokkulepitud testid. Samas
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
Krüptokontseptsioon B 1.7 Krüptokontseptsioon Kirjeldus Käesolev moodul kirjeldab tegutsemisviisi, kuidas on heterogeenses keskkonnas võimalik nii lokaalselt salvestatud kui ka ülekantavaid andmeid efektiivselt krüptoprotseduuride ja -võtetega kaitsta. Selleks kirjeldatakse, kuidas ja kus on heterogeenses keskkonnas võimalik kasutada krüptoprotseduure ja vastavaid komponente. Kuna krüptoprotseduuride rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata väga paljudele komplekssetele mõjufaktoritele, on selleks vajalik koostada krüptokontseptsioon. Käesolevas moodulis kirjeldatakse krüptokontseptsiooni koostamist. Alustada tuleb vajaduse väljaselgitamisest ja mõjufaktorite kõrvaldamisest, millele järgneb sobivate krüptograafiliste lahenduste ja toodete valik, ning lõpuks tuleb hoolitseda selle kasutajate teadlikkuse tõstmise ja koolituste ning krüpto hädaolukorraks valmisoleku eest. Käesolevat moodulit võib kasutada ka juhul, kui ühele võim
turvalisust. Töös on kasutatud erinevaid nii kodumaisedid kui välismaiseid allikaid. GoPro on dokumendi-, asja- ja kontaktihaldustarkvara, mis töötab Lotus Notesi keskkonnas ning seal toimivad samad funktsioonid, mis Lotus Notesis. Näiteks oskab GoPro ära kasutada järgmisi Lotus Notesi funktsionaalsusi: e-post, aadressiraamat, grupikalender. 1. TARKVARA OMADUSED 1.1. Tarkvara üldinformatsioon GoPro on tarkvara rakendus, mis spetsialiseerub juhtimiskorralduse dokumentide ja kliendisuhete haldamise tarkvara arendamisele. GoPro programm on juhtimishaldamissüsteem mida rakendati IBM Lotus Notes ja Microsoft. NET infrastruktuurides. Alates firma asutamisest 1993 aastal on tehtud tihedat koostööd avaliku sektori organisatsioonidega ja eelkõige euroopas. Seda eesmärgiga arendada välja dokumendihaldussüsteem mis vastab regioonis kehtivatele õigusaktidele ja oleks
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ FACEBOOK Ettekanne Kärolin Kiviste Tallinn 2010 SISU Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Ülevaade Facebook Inc-ist....................................................................................................................... 4 Statistilisi fakte .................................................................................................................................... 5 Mälestustahvlid ................................................................................................................................... 6 Grupid ja tugigrupid ............................................................................................................................ 6 Sotsiaalse võrgustiku netikett .........................................................
Esitlusgraafika ja koduleheküljed CSS 1 Astmelised laadilehed CSS Kodulehekülgede üheks oluliseks kujunduspõhimõtteks on hoida lehtede visuaalne väljanägemine võimalikult ühtne kogu kodulehekülje ulatuses. See tähendab ühesugust taustavärvi, sama kirjatüübi ja suuruse kasutamist ning sama paigutust. Suuremate kodulehekülgede puhul võib näiteks taustavärvi või kirjatüübi muutmine põhjustada suurt peavalu muudatused tuleb ju teha kõikidele HTML-failidele. Et selliseid probleeme vältida peaks olema sisu ja kujundust teineteisest lahus. Algselt oligi HTML mõeldud ainult dokumendi struktuuri (pealkirjad, tekstilõigud, loetelud) määramiseks, kuid seda hakati ka kasutama dokumentide kujundamiseks. Lahenduseks sellele probleemile töötati välja CSS ehk Cascading Style Sheets (sobivaim eestikeelne tõlge oleks astmelised laadilehed) keel HTML-dokumentide kujunduse määramiseks. CSS puhul on hoitakse kuj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
