Kultuuri uurides kokkuvõte Gert Jan Hofstede Paul B. Pedersen Geert Hofstede (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Analüüs taani riigi kultuurist, lähtudes hofstedest

ühiskondades rohkem. Madala võimudistantsiga ühiskondades on võim miski, mida peab peaaegu häbenema ja millega ei uhkustata (Hofstede 1984,1999). Taani kuulub väiksese võimudistantsiga kultuuride hulka. Ta on üks nendest maadest, kelle ühiskonnas valitseb ebavõrdsus, ning seda tuleb võimalikult palju seal vähendada. Taani riigi hierarhia seisneb ebavõrdsetes rollides, mis on loodud just mugavuse pärast. Hofstede nendib, et väikese võimudistantsiga kultuurides on vabaduse eeldus võrdõiguslikkus ning austus üksikisiku vastu; suure võimudistantsiga kultuurides on vabaduse eeldus taktitundelisus, orjus ja raha. Jõukuse eeldusena nähakse väikese võimudistantsiga kultuurides õnne, teadmisi ja armastust; suure võimudistantsiga kultuurides on jõukuse eelduseks pärandus, esivanemate vara, ihnus, petmine ning vargus. http://sinine.ehi.ee/ehi/oppetool/lopetajad/altrov/altrov1.html Mainori kõrgkool

Kultuurikeskkond ja selle mõju organisatsioonile

19

pptx

Kultuuride jaotus Hofstede ja Lewise järgi

Kultuuride jaotus Hofstede ja Lewise järgi  Kultuurist üldiselt Kultuurid on inimeste kohanemisviisid elutingimustega. Kultuurid ei erine mitte üksnes ühe maa piiris vaid ka eri piirkondades. Kultuur ei saa olla ühtemoodi hea kõigi inimeste silmis...  Hofstede viis kirjeldada kultuuri Kultuurid on jaotatud viie erineva dimensiooni vahel: Identiteet Hierharhia Sugu Tõde Ajaline mõju  Identiteet Enamik jõukamate maade kultuurid küllalt individualistlikud Vaesemate maade kultuurid kollektivistlikud Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressursidega Individualismi puhul jõukuse ja arvukate ressursidega  Hierarhia Ebavõrdsuse määr, mida peetakse inimeste vahel normaalseks. Nimetatakse

Suhtlemispsühholoogia

22

docx

Suhtlemispsühholoogia Eksam 2015

nädalasel turismireisil vaatamisväärsused, kaunis loodus, eksootilised inimesed ning erilised toidud tekitavad meis vaimustust ning uudishimu. Kodumaa ununeb ning uuest keskkonnast nähakse vaid meeldivaid külgi: 2ndl jooksul, mõnedel võib see etapp kesta aga kuid. 2. Tüdimus.kui peale hakkab tulema elu rutiin ja kui on vaja nagu selgeks teha mitmesuguseid sügavamaid probleeme. sh keeleoskus. raskused kohanemisfaasis tulevad just sellest, et ei saada aru uue kultuuri mitteverbaalsetest sõnumitest:keha liigutused, näoilmed, hääletoon, riietusSelliseid probleeme tekib tavaliselt senikaua, kuni hakatakse mõistam teatavaid kultuuri sügavamaid seoseid 3. Omaksvõtmine: algab sellisest arusaamisest, et keskkond teie maitse kohaselt ei muutu, vaid te peate ise sellega kohanema.Paremaks muutub asi siis, kui võetakse omaks tõsiasi, et keskkonda ei tule muuta vastavalt oma soovile, vaid et ise tuleb muutuda.Huumorimeel

Suhtlemispsühholoogia

10

pdf

Organisatsioonikäitumine - KT2 vastused (2019)

Schein järgi). Sõnastage iga tasandi kohta eluline/praktiline näide. 1. Jälgitav tasand - moodustavad töökeskkonna füüsilised elemendid, näiteks mööbel, töövahendid. 2. Jagatud väärtused – sellised väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse ning mis omakorda võivad olla motivatsiooni allikaks, näiteks lojaalsus, õiglane tasustamine. 3. Ühiselt jagatud arusaamad, tõekspidamised (kõige abstraktsem avaldumisvorm) 21. Kirjeldage org. kultuuri positiivset ja negatiivset mõju töötajatele? Sõnastage eluline/praktiline näide. Positiivne mõju: • annab organisatsiooni liikmetele identiteeditunde; • soodustab kollektiivset panust; • soodustab sotsiaalse süsteemi stabiilsust; • aitab organisatsiooni liikmetel aru saada oma ümbruskonnast. Negatiivne mõju: • tugev organisatsioonikultuur takistab läbiviimast vajalikke suuri muudatusi. 22. Kirjeldage org.kultuuri tüüpe T.Deal; A

Organisatsioonikäitumine

18

docx

Organisatioonikäitumine II Kontrolltöö

21. Kirjeldage organisatsioonikultuuri avaldumise kolme tasandit. Sõnastage näide 1. Jälgitav tasand - mille moodustavad töökeskkonna füüsilised elemendid, näit. mööbel, töövahendid jne. 2. Jagatud väärtused – sellised väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse ning mis omakorda võivad olla motivatsiooni allikaks, näit. Lojaalsus, õiglane tasustamine jne. 3. Ühiselt jagatud arusaamad, tõekspidamised. - Kõige abstraktsem avaldumisvorm. 22. Kirjeldage org. kultuuri positiivset ja negatiivset mõju töötajatele? Positiivne: *annab org-ni liikmetele identiteeditunde. *Soodustab kollektiivset panust *Soodustab sotsiaalse süsteemi stabiilsust *Aitab org-ni liikmetel aru saada oma ümbruskonnast. Negatiivne: *tugev organisatsioonikultuur takistab läbiviimast vajalikke suuri muudatusi. 23. Kirjeldage org.kultuuri tüüpe T.Deal; A.Kennedy järgi: -raudsete (tugevate) isiksuste kultuur. Sõnastage näide.

Organisatsioonikäitumine

4

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused

ühine kood - kodeerimismetafoor c)Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d)Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Ehk täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus: interplay between human interaction and cultureMilton Bennett 1998) (inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju). Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch)On konkreetne isend/alaliik/näidis/... mis inimesele automaatselt silme ette kerkib, kui vastava mõistaga kokku puutub. 5. Esitage lausungi ,,Siin on palav" võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5) 1)Fakti nentimine 2)Arutlemine (põhjuslik) 3)Palve akna avamiseks 4)Etteheide akende mitteavamisele 6. Mis on 19

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

5

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

lähenemise probleemid? Matthew Arnold ütleb:" Kultuur on parim, mida on maailmas öeldud ja mõeldud." Kultuur peaks olema täiuse poole püüdlemine läbi ilu ja tarkuse. Lähenemise probleemid: 1) liiga universalistlik 2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks) nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed. 3) loob liiga jäiga eristatuse ,,Kõrge" ja ,,Madala" kultuuri vahel 4) ei vaatle elatud kultuuri tervikuna autentses kontekstis. 2. Mis on kultuur antropoloogide arvates (vrdl. Franz Boasi ja Clyde Kluckhohni definitsioone)? Franz Boas: arvab, et igasugune kultuur on unikaalne. Selle asemel, et lugeda raamatuid teistest kultuuridest, tuleks hoopis kohale uurima minna. Ütleb ka, et kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade välj.vorme, üksikisikute reaktsioone selle

Ajalugu

35

doc

Sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia

W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli e

Sotsiaalpsühholoogia

Kommentaarid (0)