Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kultuuri teooria (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kultuuriteooria
21.01.2015
  • Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013
  • „ 20nda sajandi mõttevoolud“

  • Mis on kultuur?
  • Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna
  • Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture)
  • Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele
  • Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus)
  • Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest.
  • Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole
  • Kultuuri vastand on barbaarsus
  • Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla.
  • ROMANTISM ja VALGUSTUS . Valgustuse idee oli selles, et ta kuulutas mõistuse võitu ebausus üle( Kant - Sapere Zude), teadmine on väärtus ja selle poole tuleb püüelda . Renessanss tähendab inimese taassündi inimesena.
  • Kant ütles et teadus suhtleb inimestega fenomenide kaudu, on olemas noumenaalne maailm, seda ei saa kirjeldada fenomenide kaudu. Hakati uurima mis on noumenaalne maailm ja kuidas selleni jõuda, aga kant ütles et selleni ei saagi jõuda. Kunstil on eriline võime tabada midagi sellist mis on tabamatu .
  • Inimese positsioon maailmas mõledakse ümber, inimene võib maailma muuta. Bacon ütleb et maailma valitsetakse seda tundes.
  • Galilei ütleb et maailm on mõõdetav. Kõik mis on mõõdetav seda tuleb mõõta ja see mis ei ole mõõdetav tuleb muuta mõõdetavaks. Loodus on matemaatika.
  • Maailm on korraldatud vastavalt loodusseadusele.
  • Valgustus ajastu idee oli panna tööle inimese loogika , et inimene saaks aru mis looduses toimub ja kuidas see meid muudab.
  • Kunst ja kultuur on looduse teatav tagajärg. Geenius . Geenius ei valmistanud kunagi midagi.
  • Tsivilisatsioon ähvardab kultuuri
  • Rousseau on valgustus ajastu suurim mõtleja. Inimese päritolu on looduslik, inimese baas asub looduses ja sellest tulenevalt inimse looduslikud õigused on loodusest. Iga riik peab rajanema õiglusel( see tuleb looduslikel õigustel). Järeldus inimese kohta, inimene on oma loomuselt hea, inimene sünnib ilma puhtana ja rikkumata. Inimene ei saa oma puhtust ja süütust säilitada. Inimest rikub raha, kadedus ja kõik mida ühiskond soodustab.
  • Omavahelised suhted on ka looduse poolt, suheldes omavahel teevad inimesed kokkuleppeid. Sünnib kaasaegne riik. On midagi milles ei saa kokkuleppida ja ei ole kellegi õigus seda osta.
  • Kuningas vajas kiriklikku tunnustust. Kuningriik on ülesehitatud jumalariigi põhimõttel.
  • Demokraatia
  • Tsivilisatsioon kui inimloomuse moonutus
  • Herder – tema mõju on märgata 19 sajandi algusest. Tema keskne idee on see, et ta andis mõista et on olemas rohkem kui üks kultuur. Teda huvitab ka loodus kui mudel. Me peame avastama kultuuri kuhu tsivilisatsioon(oma halvas mõistes) ei ole jõudnud
  • Williams pakub kolm definitsioni kultuurile: 1. See on indiviidide või indiviidede grupi vaimne intelektuaalne esteetiline arenemine 2. Kultuuri mõiste avamine kunstiteoste kaudu on teatavad kunstilised tegevused, mis on vormistatud teosteks. 3. Kultuuri võib määratleda ka inimese elamise viisi, näiteks õpetamine kõrgkoolis on teatav kultuur.

  • NIETZSCHE - 1844 -1900, mees kes kirjutas paljudest erinevatest asjadest. „ tragöödia sünd“1871. Ta teeb olulise järelduse kaasaegse kultuuri kohta. Tal on kaks printsiipi: apollooniline ja dronüüdiline. Apollo on päikesejumal, mõistuse ja korra jumalus , kontrollib seadusi, hoolitseb piiride eest. Appollooniline printsiip tähendab asjade eristamise viisi, asjade vorm on appollooniline, individuaalse vormi andmine millelegi. Dionysos on pidutsemise, ekstaasi,viljakuse, purjusoleku jumal, seksuaalne identiteet on kahtlane. Teda kasvatati kui tüdrukut. Dinüüsiline prisiip hävitab piire ja muusika teeb just seda. Dionüüsiline kunst on muusika. Muusikat võime loomu poolest pidada dionüüsiliseks. Modernsuse vastu oli Nietzsche. Principinm individuationis- individuaalsus printsiip. Lääne inimene soovib olla individuaalne. Dionüüsiline printsiip lammutab individuaalsust. Dionüüsilistes rituaalides ülistasid inimesed ise ennast aga koos selle hävinguga(surm). Judeorkristlik printsiip on see,et leitakse vahendeid surma tõrjumiseks, kusagil on taevas kuhu me pääseme. Võimutahe (tema teoste oluline mõiste)- elutahe, kõik elav mis maalima tuleb kehtestab ennast võimutahte kaudu. Ressentiment-alaväärsuskompleksist tulev tõrksus.

28.01.2015
  • NIETZSCHE- käsitlus jumala surmast. Jumal on inimese poolt tapetud . Teos“rõõmu teadus“. Küsimus on selles, et mis tuleb jumala asemele. Jumala asemele on tulnud mõistuse jõud. Valgustusajastu loogika pidas seda ebausuks. Valgustuse loogika on see, et jumalat on vaja seal kus mõistus seda ei seleta. Valgustus ajastu iseloomulik joon oli see, et ta vaatles maailma vaatuste kaupa, inimteadmine järjest areneb, sellega muutub maailm paremaks. Peame usaldama mõistuse jõudu. Inimteadmine võis kasvada lõputult. Nietzsche uskus võimu tahtesse. Jumala surmas nägi ta inimese võimalust, areneda hea ja kurja suunas. Võimutahe oli enesekehtestamise tahe. Deleuze mõistab võimutahet, kui püüd ületada teisi tahteid. Jõu hulka on võimalik määrata kvaliteedi ja kvantiteedi järgi. Jõu hulk on erinev jõu hulk ei jagune võrdselt. Oluline on jõu toime suund. Jõud võib olla aktiivne või reaktiivne . Aktiivne jõu rakendus on mõistusele kättesaamatu. Orjad ei ela päriselt vaid reageerivad jõududele ehk reaktiivne jõud. Kangelased toetusid autundele ja olid oma käitumises jõhkrad. Kujunes välja orjamoraal. Orjamoraalile on üles ehitatud lääne ühiskond ja teda häirib et ühiskond on üles ehitatud nii nõrgalt. Kristlik teooria nimetab jõuetust headuseks. Ressentiment- alaväärsustundest tulenev trots. Inimene kannatab väliste jõudude tõttu. Nietzsche arvates ei saa aluskes võtta nõrkust ja kannatust. Seda ei saa võtta aluseks, sest see takistab tugevatel tegutsemast. Jõu ülesanne ongi purustada, me ei saa jõule üleda, et ära purusta. Übermensch- üleinimene. Tema jaoks on oluline inimese ületamine. Ta ütleb et kõik jumalad on surnud, nüüd elab üleinimene. Üleinimese vastand on kohaneja . Üleinimene ei võida, tema arvates. Tegu loeb, mitte sõna.

  • FREUD - jagab inimpsühhika kahte ossa, teadvus ja mitte teadvus. Kogu inimpsühhika on individuaalne, aga ei ole unikaalne . Psühhoanalüüs. Inimese roll maailmas on tsenseerida. Psühholoogia seisukohalt on Freud aegunud. Kui me paneme Freudi kõrvale Descartese, siis Descartes ütleb et kahtle kõiges , mis on meie ümber ja mis maalimas toimub. Me saame kahelda kõiges mis meie ümber toimub, aga me ei saa kahelda selles kes kahtleb ehk ise endas. Mõtlen järelikult olen. Aga Freud ütleb, et inimese mina ei saa lõpuni endas kindel olla. Inimese mina tõeline tuum jääb meile kättesaamatuks. Me ei saa ise ennast kontrollida lõpuni. Freudi psühhika seletus: Mina- ülimina -miski (Ego- superego -id).

  • Miski on inimese jaoks tume ja köttesaamatu sfäär , toidab inimpsühhikat energiaga, väga kaootiline sfäär, sellest on pärit kaks põhilist tungi: elutung ja surmatung. Soov rahuldada oma tunge ja vajadusi kiiresti.
  • Mina kujuneb välja välismaalima kaudu. See kuidas me korrastame oma maailma, kuidas olla moraalne. Me võime lollusi teha,aga me teame kuidas on õige. Ratsaniku ja hobuse suhe on sama, mis miski ja mina suhe. Mingi aeg suudab mina juhtida miskit.
  • Ülimina on see mis vajadusel karistab inimest. Südametunnistus. Mis aitab korrastada meie elu teatavate printsiipide kaudu. Meie oleme mingil viisil superego käsutuses . Oidipuse kompleksid (poeg tapab isa ja abiellub emaga, kuna ta ei tea et see on ta isa, lõpuks läheb pagendusse ja lõikab endal silmad peast ja kahetseb seda). Alatedlik. Internaliseerumine- südametunnistus jõud. Ühiskond ei võta sind vastu kui sul ei ole superego poolt määratud korda.
    Tsivilisatsioon- on midagi mis on inimese eriline saavuts, see on kaitse inimese enda ja tema tungide eest. See on vastand üksikisiku vastanda . Repressioon. Sublimatsioon - tähendab, et inimese iha suunatakse mingisugustesse sfääridesse, kus neid võib vaja minna. Ihade vaba rakendamine on ohtlik. Ühiskonna jaoks on ohtlik kui sublimatsioon ei rakendu. Seda kohtab kõige enam kunsti valdkonnas. Unenäod on seotud sublimatsiooni mitte väljendumisega. Kui unenägu on edukas siis äratuskella helin ei häiri ja see saab osaks sinu unenäost. See miski väljendab ennast unenäos ja seal toimub mina poolne tsensuur . Me ei saa unenägudest aru sest meil on soovid ja ihad mida me ei soovi väljendada või ei taha neid ning need on piinlikud, aga unes väljenduvad nad loona . Freudi järgi on unenägu allasurutud soov või iha.
    4.02.2015
    • Freud- unenäo teooria. „Unetöö“ Neli strateegiat: 1. Tihendamistöö ehk kokkusurumine , intentne protsess. 2. Nihutamine – mingi seos ehk mingi allusioon. Mingi üks element asendatakse teisega . 3. Sümbolite kasutusele võtmine- intertekstuaalne unenägu, leitakse näitkes mingi pildiline vaste .

  • Sekundaarne töötlemine- sümbolid muudetakse looks.
    Freud on arst- proovis näha vaeva sellega mis inimesega toimub.
  • Vasakule Paremale
    Kultuuri teooria #1 Kultuuri teooria #2 Kultuuri teooria #3 Kultuuri teooria #4 Kultuuri teooria #5 Kultuuri teooria #6 Kultuuri teooria #7 Kultuuri teooria #8 Kultuuri teooria #9 Kultuuri teooria #10 Kultuuri teooria #11 Kultuuri teooria #12 Kultuuri teooria #13 Kultuuri teooria #14 Kultuuri teooria #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor creepshow Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    44
    doc

    Kultuuriteooria

    1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16

    Sissejuhatus kultuuriteooriasse
    thumbnail
    32
    doc

    KULTUURITEOORIA

    teisejärguliseks. nietzsche : tegu on kõik. nõrgad vajavad keelt, tugevad tegutsevad. nietzsche loogika sisaldab varasemate aegadega võrreldes selgelt uusi jooni. teda huvitab ka inimese tungide maailm. ta eeldab et just tungide abil on inimesel võimalik ennast kehtestada maailmas. sest maailmas kehtivad tungid. paljud kunstilisesteetilised põhimõtted on saanud nietzschelt mõjutusi. marksistliku taustaga theodor adorno on tugevalt nietzsche mõjutustega. 20s tõi avalikku kultuuri kõikjale massid. sellist masside hulka pole kunagi kultuurisfääris varemalt olla. aga kui teile ei meeldi idiepop siis saate ka väga hästi kasutada. ja kui te armastate metalit, siis te saate ka nietzschega hästi läbi kas kultuuri väärtus tuleb sellest, et ta on võimeline andma hinnangut elule? või on kunsti väärtus konstrueeritud kuidagi teistmoodi? teine tegelane, keda me hakkame uurima, ja kes on mitmes mõttes nietzsche vastand, on saksa mõtleja karl marx

    Kultuur
    thumbnail
    11
    rtf

    Popkultuuri teooriate konspekt

    1) Arnoldi kultuurianarhia kaks põhimõistet (rahva ja kultuuri suhe romantismis?). Leavis Kultuur - teadmiste varamu (parim, mis maailmas loodud) peab kindlustama Jumala mõistuse ja tahte valitsemise. Sellest tuleb välja, et kultuuril on teatud kasulik aspekt. Sa tead, mis on parim ja sa oskad seda rakendada õige eesmärgi nimel. Mõtlemise ja lugemise kaudu saab tunda, mis parim maailmas. Mida kultuur tähendab Arnold'i jaoks: võime ära tunda, mis on parim parim ise, mis inimene on loonud parima rakendamine igapäeva elus

    Kultuur
    thumbnail
    51
    docx

    Populaarkultuuri teooriad

    Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur ­ kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1

    Populaarkultuuri teooriad
    thumbnail
    17
    docx

    Populaarkultuuri teooriad

    seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon ­ alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization ­ cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vaimne ja materjaalne) Herderi arvates kultuuri mõiste ei ole universaalne. Ta ütles: "Juba mõte Euroopa kultuuri ülimuslikkusest on looduse majesteetlikkuse hävitatav solvang(?)". Looduses eneses on juba olemas see mitmekesisus. Kultuure on palju, erinevatel rahvastel, erinevad kultuurid erinevatel ajaperioodidel, ükski pole parem kui teine. Neid tuleb vaadelda mitmuses. Kultuur vastandus ka tema arvates tsivilisatsioonile. Tsivilisatsiooni nähti kui millegina, mis rikub loodust.

    Kultuur
    thumbnail
    26
    docx

    Sissejuhatus kultuuriteooriasse

    SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru.

    Kultuur
    thumbnail
    55
    docx

    Populaarkultuuri teooriad

    · Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest · Hegemoonia (Gramsci) kultuuri kaudu tekkinud grupid veenavad teisi · Inkorporeerimine ideed, mis tunduvad konfliktsed 6. Populaarkultuur on rahva enese kultuur, rahva enda poolt loodud · Inimeste määratlemisviis · Rahvas ise teeb valiku 2 · Kas muusika on midagi, mida plaadifirmad loovad või muusika nn loob plaadifirmad jne? Massikultuur ohustamas eliidi väärtusi parempoolsed Rahvast manipuleeritakse, mure inimeste pärast, kes langevad manipulatisooni ohvriks vasakpoolsed

    Populaarkultuuri teooriad
    thumbnail
    9
    docx

    Popkultuur konspekt

    See ei tohi olla füüsiline vaid lükkub edasi. Naudingut tuleb edasi lükata. Nt. Disco puhul on vaja naudingut kohe, tõelise kunsti puhul peabki see olema keeruline. Pierre Bourdieu eristas kõrge ja madala jaotust. Kunst jaotubki nii kuni 19 sajni. 3) Pop.kult samastatakse massiühiskonna tekkega. Langeb industrialiseerimise ajastu (19saj II p ­ 20saj). Sai linnade kujundamise kaudu. Hakkas kujunema probleem, et madalamad kujundavad oma kultuuri, mis väitis, et eliitidel pole midagi. Päriskunst = individuaalne looming (romantism ­ geeniuse kunst) Massikultuur = kollektiivne hüsteeria Pop.kult on sotsiaalne probleem, sümptom, tal puudub individuaalsus. 4) Pop. Kult on seotud oma ärisuhetega, kasumiga ja turumõjuga. Ta on toodetud tarbimiseks . (nt romantism on isiklik ja ei ole suunatud kasumile). Inimeste ära kasutamine turu jaoks

    Kultuur




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun