Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

txt

Klassikirjand: Meedia juhib ja mõjutab meie elu

m��ral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Tuleb t�deda, et meedial on erinevatel aegadel olnud kord suurem, teinekord v�iksem t�htsus. Paar aastat tagasi, kui Eesti majandus �itses, vallutas internetimeediat kollane laine. V�ga populaarseks said mitmesugused seltskonnaportaalid, kus kirjutatakse nii Eesti kui ka v�lismaa staaridest ja nende tegemistest. kaubaks l�ks raiskamine ja glamuur. Praegusel ajal, kui v�ga paljudel inimestel on raske ja kardetakse tuleviku p�rast, tuleb r�huda t�sistematele teemadele. �nneks on meedia rahva soove ning vajadusi t�hele pannud ja pakub �ha enam v��rtuslikke ja t�siseid artikleid. V�ib v�ita, et sotsiaalministri tagasiastumisel oli suur roll t�ita ajakirjandusel. Ministrit survestati erinevate meetoditega, alustades halastamatute intervjuu k�simustega, l�petades kannatanute j�rjekindla kajastamisega. Selle kaudu m�jutati

Eesti keel

4

txt

Kreeka erinevad ajastud antiikajal

eemal ja tegelesid f��silise treeninguga. Kahek�mneselt loeti spartiaate t�isv��rtuslikeks s�jameesteks ja kolmek�mneselt kodanikeks. Peloponnesose liit Spartalastel oli s�jaline �leolek. Kujunes Peloponnesose liit, mis �hendas enamiku L�una-Kreeka riikidest. Ateena Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Algul valitses seal aristokraatia. Soloni reformid panid aluse demokraatiale. M�neks ajaks haarasid v�imu t�rannid. P�rsia s�dade ajal ehitasid ateenlased tugeva merev�e. Kujunes esimene Ateena mereliit. Kui Perikles oli v�imul, kujunes Ateenast kindel demokraatlik riik. Kodanikkonna moodustasid k�ik vabad meessoost p�liselanikud. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud. K�igil kodanikel oli �igus osaleda rahvakoosolekul, mis kogunes iga 10 p�eva tagant. Riigiasju korraldas 500-liikmeline n�ukogu, liikmed m��rati liisku heites. Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku, nende seast

Ajalugu

62

txt

Kunst raekojas

maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id on avalikes ja erakollektsioonides �le maailma, nagu n�iteks J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin,

Eesti kunstiajalugu

2

txt

Sündmused muudavad inimest (A. Dumas)

loetud artikkel, mis r��gib N�ukogude Liidu v�gede hirmutegudest Ida-Preisimaal 20. sajandi keskpaiku. Punaarmee saabudes oli kohalikel kaks valikut: kas lahkuda kodust ning �ritada p�geneda Saksamaale v�i j��da kodumaale ning taluda pommitamist, m�rvu, r��vimist ning v�gistamist. Meelde j�i �tlus �Kes on neitsi, saab naiseks.� Just selliste koleduste p�rast otsustas suur osa ida-preislastest j��davalt p�geneda. H�vines kultuur, ajalugu ning inimeste uhkus. See on vaid �ks n�ide. Enamik s�dasid m�jutavad inimesi sedasi. Ehk siis s�jad purustavad inimeste turvalisustunde, sunnivad neid kodust lahkuma ning l�bi elama kohutavaid elamusi, mis kindlasti j�tavad s�gava j�lje inimese ellu - muudavad inimest. Muutused ei pea tingimata olema seotud negatiivsega. Arengu m�ttes on positiivsed s�ndmused inimkonda palju rohkem edasi viinud. Sinna hulka kuuluksid n�iteks erinevad teaduslikud avastused

Eesti keel

2

txt

Wikmani poisid lugemistest

1.Iseloomusta Wikmani kooli vaimsust Wikmani koolil oli oma m�ts, mida ei tohtinud kanda n�iteks turul m��es.Austati palju kooli�petajaid ning ka direktorit.Direktor Wikman oli v�ga austatud mees, suri maov�hki.Wikmani G�mnaasiumis m��dab meest tema suutlikkus.Rikastel ja vaestel samapalju �igusi. 2.Iseloomusta autori teisikut Jaak Sirkelit Jaak oli tark poiss, �htlasi ka klassi priimus.Talle meeldis luuletada.Meeldis talle ka Virve Pukspuu, kelle ta kutsus ka klassi ette kaasa kui pidi enda kirjandit ette lugema.Lootis sellega Virvele muljet avaldada. 3.Kirjelda meeldej��vamaid koolielu s�ndmusi - K�ige esimene magneesiumplahvatus, mille tulemsuena oleks Juss Pukspuu peaaegu koolist v�lja lennanud, kuid talle anti v�imalus j�tkata, kui ta sooritab �ra k�ik eksamid. L�puks tegi need �ra, kuid l�ks teise kooli. Direktori surm operatsioonilaual.Uue direktori saabumine kooli, h�rra Tooderi koolist lahkumine. 4.Iseloomusta Virvet ja poiste

Kirjandus

2

txt

Lööv CV

Teie CV ei pea olema p�hjalik loetelu k�igist kunagi peetud t��kohtadest. See on vahend enda m��miseks t��turul, mille eesm�rk on anda lugejatele kiire, aus ja l��v �levaade Teie oskustest ning sellest, kust tulete ja kuhu l�hete. Kui see aitab Teil leida t��koha, on ta oma �lesande t�itnud. Kui m�tlete, mida kirjutada, teadke - v�hem on rohkem. J�rgnevalt m�ned soovitused, mis aitavad Teil otsustada, mis oleks maksimaalse m�ju saavutamiseks kindlasti vaja lisada. 1. Valige hoolikalt m�rks�nu, et tuua v�lja selgust, teadlikkust ja innukust. Hea �nne korral saab Teie CV tulevase �lemuse 10-sekundilise t�helepanu osaliseks. Suunake tema silmi teadlikult. M�ned l��vad m�rks�nad: kiire kohanemine, anal��siv�ime, koost��, teadmiste rakendamise oskus, arenemisv�ime, algatusv�ime, sihikindlus, veenmisoskus. 2. J�tke v�lja �leliigsed v�i mittemidagi�tlevad s�nad nagu "see", "seal", "on olnud" ja "oli

Eesti keel

4

txt

Põhjapõder Nikko

Muinasjutt P�hjap�der Nikko Elas kord v�ike p�hjap�der Nikko, kes viis t�nu saatusele oma perekonna kokku. Alates sellest p�evast olid Nikko jaoks k�ige imelisemad virmalised.Ta vaatas neid veelkord ning liikus edasi. P�hjap�drad olid teel l�una poole. Nende pealik arvas, et seal on parem. Nikko ei m�istnud, miks. R�nnanud seitse p�eva ja seitse ��d olid nad kohal. Seal oli ka teine p�drakari. Nende juht hakkas kohe kamandama nagu tavaliselt. K�ik kulges nagu eelmistel aastatel. See Nikkole ei meeldinud. Ta arvas, et peaks olema ka midagi uut. Niisiis palus Nikko oma emal jutustada lugu. Ta ema oli n�us ning juba alustas:"Kord ennemuistsel aal elasid..." Siis aga Nikko katkestas teda:"Jutusta mulle palun isast!" Ema vaikis. Ta ei r��kinud sellest just palju. Siiski oli v�ike p�der �htteist teada saanud. N�iteks seda, et Nikko isa on Hirmum�gede taga. Nimi olevat sellep�

Kirjandus

40

txt

Valik maakeelseid nimesid

Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind

Eesti keel

Meedia

Kommentaarid (1)