Kultuur-kõne ja mõtlemine (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris
Yldbak; Adler284 Valikvastustega eksam 17.mai 15.15 T318
Teadus
Teadus keskajal märkimaks ükskõik millise teadmiste haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma
vahetu rakenduseta. Kasutati vastandina kunstile. Oluline valida määratlus ja mis mõttes asja
määratletakse.
1726 Watts (16741748) teadus on õpetatud meeste korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete
tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud
teisest argumentide järjestuse toel.
Selleks, et end mõista, tuleb teha metoodilise vaatluse uuringuid. Kui ei tea, kust idee on tulnud, ei
pruugi me sellest aru saada. Statistilise andmeanalüüsi meetodeid kasut tänapäeva psys. Selleks et
teha põhjuslikke järeldusi, tuleb teada, millel (nt mõõtmisskaalad) põhinevad teadmised.
Teaduslik meetod> rakendus.
Määratleda võib suvalistel viisidel. Teadmiste liik, mis on eristav teisest teaduse liigist ongi
TEADUS. Tuleb teha kindlaks, kas eristav nähtus on olemas. Tähtis on, KUIDAS teadmised on
saadud. Meetodite kogu on rikkalik. Eeldused tekitavad kahtlusi, toovad kaasa teistsuguse
lähenemise. Lisaks vaatlusele, tuleb kasutusele võtta argumenteerimine.
TEADMINE 1) Need mille saamisele pühendutakse; 2) Need mida saadakse elu käigus.
Sügavaid teadmisi on raske saavutada.
1. Mõistus on nõrk ei näe sügavale asjadesse ja tungida neis põhjani. Veritas in Puteo tõde lebab
kaevus. Mitte igasugune mõtlemisviis pole sobilik asjade teadasaamiseks.
2. Asjad pole need, mis nad tunduvad olevat. On maskeering ja valed värvid (väliselt sarnased olevad
asjad võivad olla erinevad ja vastupidi kuu ja päike nt). Suur hulk võimalikke seletusi; erinevad
põhjused. Väliselt sarnane käitumine võib põhineda erinevatel mehhanismidel. Meeltel puudub
vahend, et öelda meile imeväikeseid erinevusi.
3. Meid segatakse v me segame end ise. Meeled, kujutlused, kired, hirmud, inimeste autoriteet,
haridus ja kombed. Füüsikaline maailmapilt võib erineda sellest, mida me näeme.
Pinnapealsus; Mis tundub, pole ilmtingimata õige; miks meile tundub, et see, mis me näeme, pole
õige.
Teadus ei tohiks põhineda sisevaatlusel, peab olema usaldusväärselt kinnitatud. Hea on teadus,
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kultuur-kõne ja mõtlemine #1 Kultuur-kõne ja mõtlemine #2 Kultuur-kõne ja mõtlemine #3 Kultuur-kõne ja mõtlemine #4 Kultuur-kõne ja mõtlemine #5 Kultuur-kõne ja mõtlemine #6 Kultuur-kõne ja mõtlemine #7 Kultuur-kõne ja mõtlemine #8 Kultuur-kõne ja mõtlemine #9 Kultuur-kõne ja mõtlemine #10 Kultuur-kõne ja mõtlemine #11 Kultuur-kõne ja mõtlemine #12 Kultuur-kõne ja mõtlemine #13
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
104 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kirsika105 Õppematerjali autor

Lisainfo

A. Toomela aine 2012.a. konspekt, lisatud kommentaare ja selgitusi tunnist.

kultuur , kõne , mõtlemine , mina , mälu , taju , meeleline mõtlemine , kurt koffka , leonard trelawny hobhouse , watts

Mõisted

Sisukord

  • Watts (1674­1748)­ 
  • TEADMINE­ 
  • Mõistus on nõrk­ ei näe sügavale asjadesse ja tungida neis põhjani
  • Asjad pole need, mis nad tunduvad olevat. 
  • Pjotr Anohhini (1898­1974)­ 
  • Elu ­
  • William James (1842­1910
  • Leonard Trelawny Hobhouse (1864­1929
  • Psüühika määratlus 
  • Individuaalne kogemus
  • Keskkond
  • Organismi terviklikkus
  • Protsesside süsteem
  • Kurt Koffka (1886­1941) 
  • Geograafiline (füüsilise kogemuse keskkond)
  • Käitumiskeskkond on keskkond, millega vastasmõju meeleorganite vahendusel psüühikale 
  • Ajadimensioonis peame eristama veel kaks liiki keskkondi. 
  • Üksikvangistusega on seotud järgmised häired: 
  • Meeleorganid jaotame kvaliteetide alusel, millele reageerivad nende retseptorid
  • Meelepõhised märgid
  • Keelelised märgid
  • Artefakt
  • Kultuur kui
  • Süllogism

Teemad

  • Teadus
  • Mis on mina?
  •  Briti poliitik ja sotsioloog arvas nii: 
  • Mõistuse esimeseks 
  • funkts on organiseerida individuaalset kogemust
  • Psüühika on protsesside süsteem, mis organiseerib individuaalse kogemuse alusel käitumist 
  • säilitamaks organismi terviklikkust muutuvas keskkonnas. (
  • Toomela enda väljamõeldis). 
  • kogemused
  • Mis on keskkond?
  • Keskkond on meid ümbritsev väline maailm. 
  • Umgebung 
  • keskkonda, mis meile mõjub
  • käitumiskeskkond
  • kättesaadavateks närviimpulssideks transformeeritakse
  • tehiskeskkonda
  • kultuurikeskkond
  • individuaalseks
  • ajalooline
  • sensoorse 
  • ülekoormuse
  • toetava
  •  Minu siin ja praegu individuaalne keskkond. 
  • Mina ja meeleline maailm
  • kõik
  • Meel on bioloogiline (!) süsteem, mis muundab ajuvälise keskkonna muutused
  • närviimpulssideks
  • mängida
  • V Mina ja ülemeeleline maailm
  • erinevat
  • Näiteks
  • tüüpi
  • tüüp: meeleline mõtlemine
  • tüüp: semiootiliselt vahendatud mõtlemine
  • Millised on kõne funktsioonid?
  • Miks psüühikaks on vaja ühikuid
  • märkide
  • Märk on mõtlemise ehk tähendusloome meelelistest tunnustest koostatud ühik, mis osutab välise või
  • seesmise maailma psüühiliselt eristatud aspektile
  • Kuna suhtlemise reeglid erinevad välise meelelise maailma asjadevaheliste seoste reeglitest, on
  • märke võimalik kombineerida viisidel ja kasutada kontekstides, milles meelepõhiseid märke kasutada
  • ei saa
  • Mina muundumine kõne toel
  • Mõtlemine
  • Mälu
  • Planeerimine
  • Motivatsioon
  • Emotsioon
  • teadvus
  • Teadvus
  • VII Mis on kultuur?
  • kultuur
  • Kultuur kui keskkond
  • Kogu kompott
  • artefaktide
  • ideaalsed
  • materiaalsed
  • sotsiaalselt jagatud
  • märkidesse
  • indiviidi tegelik keeleline
  • VIII Psüühika arengu astmete teooria
  • Meelelised tunnused
  • Assotsieerunud tunnused
  • tingrefleksid
  • Asjad
  • Miks?
  • Asjadele orienteeritud käitumine
  • Situatsioonid
  • Sünkreetsed keelemärgid
  • märgiga osutatav eristub käitumiskeskkonnast, see muutub käitumise objektiks
  • Asjamärgid
  • Käitumiskeskkonnast eristunud asjadele suunatud käitumine, asjadele ilmuvad
  • nende kasutamisega seotud uued funktsioonid
  • Situatsioonimärgid (nn. tavamõisted e. kompleksid)
  • Keelesiseste tehislike situatsioonide loomine– keeleline planeerimine, asjadevaheliste
  • uudsete tehislike suhete loomine
  • Keelesisesed formaal-loogilised märgid (nn. teaduslikud mõisted)
  • ülemeelelisele teadmisele põhinev käitumise organisatsioon
  • Süsteemne mõtlemine (tõelised mõisted

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

8
docx
990
pdf
477
pdf
343
pdf
937
pdf
106
pdf
1072
pdf
107
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto