Kultuur ja sotsiaalne käitumine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

docx

SOTSIAALNE KÄITUMINE JA SUHTLEMINE

SOTSIAALNE KÄITUMINE JA SUHTLEMINE (Psühholoogia) SISUKORD Sissejuhatus 3 Sotsiaalne käitumine 4 Suhtlemine 8 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 SISSEJUHATUS 2 Iga inimese käitumine on protsess, mis koosneb ja on üles ehitatud nii inimese enda kui teda ümbritsevate inimeste väärtushinnangutest ja nende väärtuste vahendamisest. Käitumine on inimese oskus ja võime suhteid reguleerida, suhteid luua ja juhtida. Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni

Sotsioloogia

30

docx

"Psühholoogia gümnaasiumile" kokkuvõte

Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asju on kahesuguseid: 1. Psüühilised protsessid, mis on teadvusele kättesaamatud. Nt. sügavustaju 2. Psüühilised protsessid, mis on automatiseerunud e. on kunagi olnud teadvuses, kui ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist. Nt. käimine Sigmund Freud ­ tema vaated teadvuse olemusest on viimase saja aasta jooksul oluliselt mõjutanud psühholoogia arengut. Freud jõudis järeldusele, et inimese psüühikas toimub

Psühholoogia alused

98

pdf

Tartu Ülikooli Kirjastus "Psühholoogia Gümnaasiumile"

Keha ja vaim: 1) kahesus - keha võtab ruumi (materiaalne), vaim - mitte 2) ühtsus - keurling närvisüsteemi omadus - füüsikaline monism, mille kohaselt ei ole peale juba tuntud või veel avastaist vajavate füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste nähtuste erilist vaimsete nähtuste maailma. - Iga psüühikailmingul on vaste sündmuste näol, mis toimuvad närvisüsteemis. Inimene ei ole ainus, kel on kultuur - loomadel on ka. Pärilik info antakse edasi geenidega, kultuuri info - keelega. Слова различных языков народа воспринимаются и понимаются по-разному. Igal rahval on oma tüüpiline arvamus mitmete inimeste hinge- ja vaimuelunähtuste kohta. Rahvapsühholoogia ja teadusliku psühholoogia olulisemad erinevused: 1) Teaduslik psühholoogia näeb oma peamise eesmärgina psüühika ja käitumise üldiste,

Psühholoogia

35

doc

Sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia

rolli täiesti sisse, on väga veendunud ja innustunud ja teisel pool on need inimesed, kes ei ole oma rolli omaks võtnud ­ seetõttu ei usu neid ka teised. Kuid mõnikord me ei ole laval, siis on tegemist lavataguse käitumisega (nt kodus, tagaruumides jne). Lavataguse käitumise puhul saavad inimesed oma maskid maha vtta ja eksperimenteerida ja varieerida oma rollidega. Lava taga saadakse ka lõõgastuda. Nende 2 sfääri vahel tuleb selget vahet teha. Seetõttu on paljude inimeste käitumine eri valdkondades täiesti erinev. Enamik sotsiaalset käitumist on vaadeldav esitamisena. Lisaks rollile mängib olulist osa ka lava, ehk see keskkond, kus inimene tegutseb ja ka vaatajaskond. Et mingilgi määral kontrollida seda muljet, mille saab auditoorium, võib esitaja manipuleerida selle keskkonnaga, et jätta õiget muljet. Selleks, et rolli saaks adekvaatselt täita, et inimene ei satuks kitsikusse ootamatuste korral on vaja täita 3 põhitingimust: 1) tasakaalu säilitamine

Sotsiaalpsühholoogia

25

doc

Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused

psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda. Too iga koolkonna kohta näide, kuidas nad seletaksid ühte psühholoogilist probleemi. Biheiviorism: tegevus, mõtlemine ja tundmine on võrdsed käitumised. Inimene on must kast, pole vaja teada, mis seal sees on. Pole tähtsad vaimsed seisundid, sisemised protsessid, introspektsioon. Lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. Humanism: rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid, tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu. Psühhodünaamika: käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel

Õiguse psühholoogia

46

pdf

Sotsiaalpsühholoogia loengud

ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja ­suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste kohalolek. Igapäevaelu teaduslik uurimine ­ kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest ­ olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed ­ isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed ­ isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed ­ rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised ­ jõugud, parteid

Sotsiaalpsühholoogia

29

docx

Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused

SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue

Psühholoogia

56

doc

Sotsiaalpsühholoogia

Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP ­ osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ...

Sotsiaalpsühholoogia

Meedia

Kommentaarid (0)