Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940 · Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks, kadus oht kaotada rahvuskultuur saksastumise või venestumise läbi. · 1925. a. loodi Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks · Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. · Professionaliseerumisele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud
ühinemise-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandile ja streigivabadus. Tallinnas ja selle ümbruses kehtis kaitseseisukord, mis hiljem muudeti üleriigiliseks. Kuidas valitseti Eestit? 1920 valiti Riigikogu esimene koosseis. Põllumeeste Kogud ja tsentrirühmitused suurendasid oma esindatust. Moodustati koalitsioonivalitsusi, milles osales vähemalt 3 erakonda. 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust. Võitlus riigivastastega Eesti iseseisvuse vastase tegevusega olid seotud vene emigrandid, baltisaksa parunid ning kommunistid. Kommunistide põrandaalune tegevus kujutas kõige suuremat ohtu. Nende poolt esitatud loosungid pälvisid vaesemate rahvakihtide poolehoiu. EKP valmistus salaja relvastatud võimuhaaramiseks. Mäss teostati 1. dets 1924. 300 relvastatud võitlussalklast tungis Tallinnas kallale valitsusasutustele. Katse suudeti maha suruda mõne tunniga.
Kallaletungioht nii NSV Liidu kui ka Saksamaa poolt kasvas, abi polnud aga kuskilt loota. Ainsaks võimaluseks oli laveerimine kahe suurriigi vahel. 1938. a. kuulutasid Eesti, Läti, Leedu end Skandinaaviamaade eeskujul neutralseiks. Kultuurielu Riiklik kultuuripoliitika: Kultuurikapital: kultuuri finantseerimine, raha koguti makudest, jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel, jagamisel tekkis probleeme. Kultuur professionaliseerus. Loodi kutseühinguid: Eesti Kirjanike Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit jpt. Laineseid kultuuri kontaktid. Traditsiooniline rahvakultuur püsis: rahvamajade võrk, seltsid, ringid, koorid. Negatiivsed nähtused: 1930. loomevabaduse piiramine, rahvusühtsuse propaganda, taanduti loomingust, protest diktatuuri vastu. Positiivne: kultuuri finantseerimine paranes. Hariduselu: Ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljasus, kooskõlastati
Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP). ESTP-s kujunes välja kaks tiiba: parempoolset esindasid August Rei, Karl Ast, Aleksander Oinas; vasakpoolset Mihkel Martna, Aleksander Jõeäärm Eruch Joonas. 3 Eesti enamlasi ühendavaks organisatsiooniks jäi 1920. aasta novembris vormiliselt iseseisvunud Eestimaa Kommunistlik Partei. Sisuliselt juhiti seda kui Kominterni sektsiooni Moskvast. Eestis oli selle tegevus keelatud, seetõttu oldi sunnitud tegutsema põranda all. Loetletud suurte parteide kõrval tegutsesid pisirühmitused, nagu Majaomanike Liit, Üürnike Liit, Vene Rahvuslik Liit jmt. Eesti Vabariigi põhiseaduse koostamine tõstatus tähtsaima ülesandena Asutava Kogu ette juba kokkuastumisel. Pärast pikemaajalisi eeltöid jõuti 15. juunil 1920. aastal konstitutsiooni vastuvõtmiseni. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Rahvale anti
majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele 6. klassiline kohustuslik haridus Uued emakeelsed õpikud 1919. taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele, millele lisandusid teisedki kõrgkoolid Tallinnas ja Tartus 3. Maailmakuulsaks said Eesti teadlased 4. Hoogustus rahvusteaduste areng 5. Kujunes eesti rahvuslik kõrgkultuur (s.t loominguline tegevus on elukutse) 6. Arenes isetegevus 7. Eesti sportlased tõid medaleid olümpiamängudelt
Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kontrolli all olev nn Nõukogude Eesti, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kõigil Päästekomitee liikmetel oli võrdne staatus. Paljud allikad nimetavad siiski Konstantin Pätsi Päästekomitee esimeheks. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996).
Esimene põhiseadus toimis edukalt 1930. aastate algul vallandunud ränga kriisini. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sinna kuulusid vähemusrahvuste, liberaalsed, sotsialistlikud ning agraarerakonnad. Suurim valimisedu saatis Põllumeestekogusid ja sotsialiste. Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsus (4-5 erakonda). Vastuolud, koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine, valitsuskriis. 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust, keskmiseks eluajaks 11 kuud. Tihti tulenesid valitsuskriisid üksnes parteilistest kaalutlustest. Võimujahi käigus unustati riigi üldhuvid. Välispoliitika Eesti asus iseseisvusele tunnustust taotlema juba 1918. aastal. 26. jaanuaril 1921 tunnustas Antandi Ülemnõukogu ühekorraga kõiki Balti riike. Eesti välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Võimalike vaenlastena nähti Saksamaad ja Venemaad.
panga- ja rahareform. Uus kurss osutus sobivaks ning 1920.a teist poolt iseloomustas majanduslik tõus: suurenes põllumajanudus- ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elatustase, avanesid võimalused uuteks investeeringuteks. Kümnendi lõpuks oli Eesti tõestanud suutlikkust majanduslikult püsima jääda ja Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. 8 Kultuur Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel seisva rahvuskultuuri väljaarendamine. Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks, kadus oht kaotada rahvuskultuur saksastumise või venestumise läbi. Vabariigi algusaastail oli majandusliku kitsikuse tõttu raske saavutada märgatavat edenemist kultuurielus, ent juba 1925.a jõuti Kultuurikapitali loomiseni. Kultuurkapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks
Kõik kommentaarid