Ilmumisaeg, tähtsus, mida sealt lugeda saab. 3. Mis on kroonika- defineeri ja too näiteid. 4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata eelmise kursuse materjalidest), nende teened. Bornhöhe. 13.Rahvusliku ärkamisaja tegelased Jannsen, Jakobson, Hurt, nende tegevus ja teened. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel. 15.Rahvusliku ärkamisaja luuletajad (välja arvatud Koidula). Oska nimetada vähemalt 3 pluss nende looming. 16. L. Koidula looming. 17. Rahvusromantism. 18.Rahvusliku ärkamisaja hääbumise põhjused. Vastused 1
Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kaotamist, eesti keele tarvitamist kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. Tsaar võttis delegatsiooni viisakalt vastu, saatis nad edasi Siseministeeriumi, Petersonile anti aasta vanglakaristust. Uus vallaseadus Aleksander II valitsusaja üheks olulisimaks seaduseks eestlaste jaoks oli
Ajalugu näitas,et valiti viimane. Kirjasõna, keel ja haridus 19.saj sai kirjakeel täiendust nii hulga poolest kui zanriliselt. Nt tehti juba saj algul katset esimese ajalehega "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". See sai ilmuda vaid pool aasta ja suleti võimude käsul, kes kartsid,et leht tekitab talurahva seas rahutusi. 1820ndatel pidas mõna aasta vastu Otto Wilhelm Masingu "Maarahwa Näddala-Leht", sajandi keskel aga üritas Kreutzwald välja anda populaarteadusliku ajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Need katsed olid ilmselgelt ajast veidi ees ja surid seeõttu välja. Arenes ka kirjakeel. Juba Rosenplänteri "Beiträgedes" propageeris uut kirjaviisi, kuid pöördeliseks kujunes Kuusalu pastori Eduard Ahrensi poolt koostatud ja 1843.a avaldatud grammatika, mis sätestas muu hulgas some eeskujul koostatud õigekirjareegleid, mida
Kirikuelu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale. 2) Vennastekoguduse liikumine 1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit pietism. Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine e. hernuutlus. Viimane leidis talurahva poolt kiiret heakskiitu, sest propageeris: 1. usuvagadust 2. alandlikkust ja kõlblust 3. sotsiaalset võrdsust ja vendlust Viimane oli väga tähtis talurahva eneseteadvuse tõstmiseks. 1743 liikumine keelati, kuid kogudused säilisid. 19. saj. algul oli liikumise uus tõusulaine. 3) Ratsionalism 18. saj. II pool asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus: pietistid – ühiskonna hädad tingitud talurahva puudulikust kõlblustundest
J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. (Esimene üldlaulupidu ) Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks.18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt
haritlasi, koolihariduse levik, rahva kultuuriline aktiivsus. Olulisteks rahvusliku liikumise keskusteks olid Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Tartus oli rahvusliku liikumise eestvedajaks Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. (1857.a Perno Postimees) Eesti olude suhtes ei jäänud ükskõikseks ka need, kes olid suutnud teha karjääri Peterburis. Peterburi patriootide silmapaistvaim esindaja oli Johann Köler, kes aitas 1864.a Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda Alkesander 1. palge ette. Palvekirja taga seisid peamiselt Viljandimaa ärksamad esindajad. Nendelt pärines ka mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendatud keiser Aleksander 1. 1870.aastate algus oli rahvusliku liikumise tõusuajaks.Loodi mitmeid seltse ja organisatsioone. Sel ajal kerkisid esile ka rahvusliku liikumise juhid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson.
sarkasm- pilkav teesklus ( hüvasti hõbelusikad)· Metonüümia-sarnaneb metafooriga. Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut). 3. Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused:*eestlaste eneseteadvuse tõus * pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819a. *Talude päriseksostmine *Majandusliku jõukuse kasv *haridusliku taseme tõus *Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) *Estofiilide tegevus *Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja
eraomandile, mis anti isalt pojale. Kujunes siinne maa-aadel. Kõige kiiremini tekkisid mõisad Harju-Virus. Siinne vasalkond saavutas suure sõltumatuse ja see ei meeldinud Taanile. PT 12. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Taani kuningale ei meeldinud konfliktid ja isepäised vasallid ja ta otsustas Eesti alad suure raha eest maha müüa. Ostjaks võeti Saksa ordu. Samal ajal kui viidi läbi ostu-müügi protsessi, kasutasid harjulased seda ära. Kavandati taastada iseseisvus. See oli ulatuslik ja salajane plaan. Jüripäev 23.aprillil oli kujunenud rahvakalendri üheks tuntumaks tähtpäevaks, see tähistas kevadiste põllutööde algust ja karja väljalaskmist. Signaal anti märgutuld süüdates. Kinni peeti algsest plaanist. Harjumaal põletati palju mõisaid ja tapeti palju sakslasi. Lühikese ajaga vabastati Harju võõrvõimust välja arvatud Tallinn. Suur vägi umbes 10 000 meest asus Tallinna alla laagrisse. Paluti
Samuti oli oma panus Mango Hansu, Michael Ignatiuse jt hernhuutlaste tõlkelistel ja käsikirjades levinud vagadusraamatutel. Rajasid aluse eestikeelse jutukirjanduse laiemaks arenguks. 18. sajandi teisel poolel rajas teed juba ilmaliku sisuga jutukirjandus. Abiks kalender, ajakiri. Esimese ilmaliku eestikeelse jutukogu tegijaks oli Saksamaalt pärit Johann Martin von Hehn, pole säilinud ning selle koht ka kirjandusprotsessis segane. Virumaalt pärit Tallinna gümnaasiumi professor Friedrich Gustav Arvelius (1753-1806) ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" (1782-1787, I-II), aluseks saksa koolilugemik, lisatud mõned algupärased jutud. Samuti majapidamise ja tervishoiualaseid nõuandeid pakkuv raamat ,,Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" (1790) Kuramaalt pärit Saaremaa Karja kiriku pastor Friedrich Wilhelm von Willmann (1746-1819) ,,Juttud ja Teggud" (1782). Willmann on oma õpetusosades kriitiline kõrgema seisuse suhtes,
tühja riigikassa, alustas ta oma eelkäijate poole erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni. 1680. aasta riigipäeva otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale. Lääniõigus- Eraomandisse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele, mis tähendas, et neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada (osta, müüa, vahetada, pantida), vaid selleks tuli nõutada kuninga luba. * Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadlipositsiooni juht; haritud, kiusliku iseloomuga maanõunik; 1694. anti Patkul ja ta kaaslased Stockholmi erakorralise kohtu alla; neid süüdistati kuninga solvamises, kuritegelikes kirjutistes ja mässulises tegutsemises; ta mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega; ometi õnnestus tal põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid Rootsi vastu. *Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine- 1645 aastal (Eestimaal) uuendati
sisaldasid lisaks ristimisele ja preestrite ülalpidamisele ka avalikke töid, väeteenistuskohustust ja makse. Adratalupojad täitsid kõiki kohustusi, mida tollal ette nähti. Ministeriaalid Vähesed Liivimaale saabunud sakslastest vasallid olid oma kodumaal olnud rüütliseisuses aadlikud. Sisserännanud sakslased olid kodumaal olnud sotsiaalselt seisundilt alamal tasemel, peamiselt aadlike ja rüütlite teenistuses ehk ministeriaalid. Liivimaal sai neile osaks palju suurem iseseisvus, lugupidamine ja tegutsemisvabadus. Sunnismaisus Mõisa ees olevad kohustused ja maksud tingisid talupoegade võlgadesse sattumise ning võlglasel polnud enam võimalik kodukohast lahkuda. Sellest tulenes hiliskeskajal vähehaaval sunnismaisus vähemalt peremehe (ka vanema poja) suhtes, mis tagas vasallidele püsiva tööjõu (talupoeg muutus mõisniku omandiks). Kuid sunnismaiseks muutunud talupoeg polnud tavatähenduses ori, vaid teokohuslane.
elumuutused, kui talupoeg oli midagi mõisast pihta pannud siis nad tagastasid, sest nad kartsid, et nende hing läheb hukatusse). Aja jooksul hakkas hernhuutlusega kaasnema sotsiaalsed protestid, mis ei meeldinud mõisnikutele. Hernhuutlaste mõjude tõttu on osades piirkondades kadunud rahvalaulud, muistsed ohvrikohad, muistsed puud. On kirjapandud hernhuutlaste elulugusi päevikutesse. Hernhuutlastele oli omane koorilaulu traditsioon, puhkpillide mängimine. Teoloogiline ratsionalism: Suund luterluse sees, mis puudutas luterlike pastoreid baltimaades 18. saj II poolel. Otseselt on seotud valgustus ideedega. Kui prantsuse valgustus oli vaenulik kirikute vastu siis saksa valgustusel puudus kiriklik vaenus. Levis atheism, kus inimesed eitasid jumalase eksisteerimist, sest ta ei vasta looduslikele seadustele. Tõi kaasa teoloogilise ratsionalismi ehk õpetus moraalist, mis on hea ja mis on halb.
temaga võrreldes. Kuulutati välja uus talurahvaseadus, mis lõpetas pärisorjuse ja Holtz oli mees, kes tõlkis selle seaduse eesti keelde 1816. Oli tuntud ka sellepoolest, et oli Keila kiriku pastor ja tema õpetas eesti keelt noorele Kreutzwaldile. Rüütelkonnal oli plaan asutada talurahva kooli seminar ja koolitada seminari jaoks õpetajaid ja selleks valiti välja esialgu kaks ärksamat eesti poissi. Üks neist oli Kreutzwald. Õpetuse hulka kuulus ka eesti keel. 4. Kristjan Jaak Peterson, luule. Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 Teadaolevalt oli ta oma ajas üksinda - ei häbenenud oma rahvust. Kandis oma mulgi kuube uhkelt, jäi rahvusele truuks vaatamata sellele, et oli väga andekas, keeleandekas, oskas palju keeli. Omas ajas raskesti mõistetav tüüp. Miks teda juba Beiträges ei avaldatud oli see, et O. W. Masing nimetas neid tühjadeks jampsimisteks. Masing oli teist tüüpi mees-
Tartu Ülikool. Wilhem Struve TÜ-s tegutsenud astronoom. Karl Ernst von Baer - TÜ-s tegutsenud embrüloogia rajaja. Janis Cimze seminar - Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Õpetatud Eesti Selts 1838 - Fr. R. Faehlmanni eestvedamisel loodud selts, mis seadis oma eesmärgiks ,,edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist." Friedrich Robert Faehlmann - esimese põlve eesti haritlane. Õppides ülikoolis arstiks, koondas ta enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna. Hiljem sai temast ülikooli eesti keele lektor. Pani paika ,,Kalevipoja" kondikava. Freidrick Reinhold Kreutzwald - esimese põlve eesti haritlane. Toimetas ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Tõlkis rahva seas populaarseks muutunud juturaamatu ,,Wagga Jenowewa", ,,Kalevipoja" autor
Liivimaal. "Iggaüks..." 1802, 1804 talurahvaseadused: talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine, teokoormiste normeerimine(vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega), keelati talupoegade müümine ja võõrandamine, piirati kodukariõigust. Talude pärandatav kasutamisõigus ning voli vallasvara omada tekitasid talupoegades püsivama huvi jõukuse suurendamiseks. Loodi vallakohtud, mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule. Vallakohus- koosnes 3 liikmest(ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased). Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate üleastumiste eest. 1816, 1819 talurahvaseadused: aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks
Liivimaal. "Iggaüks..." 1802, 1804 talurahvaseadused: talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine, teokoormiste normeerimine(vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega), keelati talupoegade müümine ja võõrandamine, piirati kodukariõigust. Talude pärandatav kasutamisõigus ning voli vallasvara omada tekitasid talupoegades püsivama huvi jõukuse suurendamiseks. Loodi vallakohtud, mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule. Vallakohus- koosnes 3 liikmest(ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased). Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate üleastumiste eest. 1816, 1819 talurahvaseadused: aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks
· Hing: Eestlaste muistset maailmapilti iseloomustab animism, st usk, et kõigel on oma hing, nii elusal kui eluta loodusel. Hing on inimese isikupära kanda ja on väga oluline keha elushoidmiseks. Usuti, et hing lahkub kehast nii magamise ajal kui pärast surma. Surma puhul aga lahkus hing jäädavalt. · Ohverdamine: Looduses usuti elavat hulgaliselt vaime ja haldjaid, kellega püüti hästi läbi saada. Selleks tuli neile ohverdada. Valdavalt olid ohvriannid rahumeelse iseloomuga (söök, jook, riideribad jne), kuid on teada, et ära ei põlatud ka inimohvreid. Pühadeks paikadeks, kus ohverdamine toimus, olid hiied, allikad, jõed, järved, kivid ehk ohvrikivid. · Maagia: oli ohverdamise juures väga tähtis osa. Maagia põhines arusaamal, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ravimaagia. · Suhtumine loodusesse: Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega.
Jõuti Muhu linnuse alla. Nii suurt väge nähes pakkusid Muhulased rahu, millega ei nõustutud. Hakati linnust piirama.Alles kuuendal päeval suudeti linnus vallutada ning siis peeti suured tapatalgud. Edasi liiguti Valjala alla, kus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Ka saarlased pakkusid rahu ning seekord võtsid sakslased selle vastu. Hakati kohe usinasti ristima. Nii jõudis lõpule Eesti muistne vabadusvõitlus nign muinasaeg e. muistne iseseisvus. 11. Muistse vabadusvõitluse lõpp, eestlaste kaotuse põhjused. Vaenlased vallutasid süstemaatilisels. Eestlastel tuli üle elada sõjaretked ja vastata ka omaltpoolt. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. Ordu rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Neil oli tolle aja kõige parem relvastus. Samuti said nad täiendada oma väge uute meestega. Lisaks sakslastele tuli võidelda ka Rootsi ja Taaniga
Lisaks oli talupoegadel teede ja sildade ehitamise ja hoolduse teema. Samuti sõdurite majutamine vajadusel. Samuti sõjaväe kõõdikohustus nende ümberpaiknemisel Omaette teema olid kirikumaksud. Nii Eestimaal kui Liivimaal riigimaksusid tasusid mõisnikud, kuid need sisuliselt kooriti talurahva käest, ja siis mõisnikud edastasid need õigesse kotha. Erinevus eestimaa ja liivimaa vahel- liivimaal arvestati riigimakse talurahva koormiste pealt, olid otseses seoses talupoegade koromistega. Eestimaal oli teiisti, riigimakse arvestati täisealiste meeste kauda, polnud koormistega seotud. 8. Talurahva õiguslik olukord. Olukord eramõisates ja kroonumõisates. Roseni deklaratsioon. Sunnismaisuse küsimus. 1765. aasta positiivsed määrused. Pearaharahutused Eesti ajaloolales pole üldiselt seda meelt, et rootsiaegse reduktsiooniga pärisorjus pmst kadus. Riik küll reguleeris seal seda majandust, kuid tuumik jäi muutumata ja asi pöhines
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse
6. Ärkamist elavdas ka uus-vennastekoduste liikumine, mis jälle tõid kaasa kasinuse tõusu, uued prohvetid (Maltsvet, Järva Jaan) 7. Ühtse Eesti kirjaviisi ja grammatika tekkimine sh. üldise kirjaoskuse saavutamine eestlastel. 1838.a. loodud Õpetatud Eesti Selts tegeles estofiilidest balti-sakslaste juhtimisel Eesti maa ja rahva uurimisega, mis valmistas samuti ette eestlaste rahvuslikku ärkamist. Seltsi tuntuimad liikmed olid rahvuseepose „Kalevipoeg“ loojad Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald Ärkamisaja alguseks võib lugeda pideva Eesti ajakirjanduse algust 1857.a. kui Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) hakkas välja andma ajalehte “Perno Postimees” (rahvust loov suundumus avaldus juba lehe esimeses numbris: „Terre, armas Eesti rahwas!; Minna , Perno Postimees; Kulutama olen wahwas; Keik, mis sünnib ilma sees.“)
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
Geograafidest on tegelenud sellega Varep, Kurs, Tiik ja Paatsi. Kohanimed- tähistavad kohti maapinnal ehk geograaflisi objekte. Rohkem on nimesid paikades, kus inimene aktiivsemalt tegutseb, samuti seal, kus maastikuvormid on mitmekesised. , nt rannaalad. Võimalik on välja arvutada nimetihedus see on kui palju tuleb kohanimesid ühe km2 kohta. Soomes on keskmiselt 6-8 nime. Eestis on see aga 12-13 nime km2. Maailma kohanimed- kehtib traditsioon ning suhteliselt konservatiivne. Seaduspära, mille järgi lähedam ja tuntum koht on eestipärasema nimega nt pihkva mitte pskov, riia mitte riga. Üldine nimekirjutus lähtubki eelkõige antud rahvale ainuomasest kultuuriruumist. Vahetu toponüümiline e kohanimeline ruum piirneb enamjaolt etnliste asutusala ja selle lähiümbrusega. Nii näiteks kasutame me oma lähiümbruse kohta eestistatud kohanimesid ning mida kaugemale, seda rohkem tarvitame juba võõrkeelseid. Kohanimede
peapiiskop ja siis juba Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop. - Kolonisaatorid sattusid tihipeale omavhael konflikti, eriti piiskopid ja linnad orduga. Eestimaa ostmine tugevdas tunduvalt ordu positsioone Liivimaal. Ordu keelas tagastamast Riia peapiiskopkonnas hõivatud vara, mis ajendas paavst Innocentius VI 1354.aastal ordu kirkuvande alla panema. See kestis kolmkümmend aastat. See ei suutnud aga takistada ordu eneseteadvuse kasvu. Liivimaa sisevõitlustes saavutas ordu suure võidu 1397.aastal, kui paavst Bonifatius IX toetas nende seisukohta, et isegi Riia peapiiskop peab kuuluma ordusse. Martinus V tühistas aga 1425. Aastal selle otsuse. Ordu ei jätnud jonni ja 1452.aastal jõustas paavst Nicolaus V otsuse uuesti. - Liivimaa arvutake territooriumide tülide lahendamiseks ja ordu täieliku domineerimise tõkestamiseks kutsus Riia peapiiskop 1422.aastal Valka kokku Liivimaa maapäeva
6. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. a. laulu- ja mänguselts "Vanemuine", mis sai eeskijuks ka samalaadsetele letsidele teistes Eesti linnades: nii rajati ka Tallinas "Estonia", Viljandis "Koit", Võrus "Kannel" , Pärnus "Endla" selts. - 11 - 7. Seoses läheneva piiruse 50. aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu organiseerimistöö võttis Jannsen enda kanda. Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. 18. -20. juunini 1869 Tartus toimunud eestlaste üldlaulupole tuli ligi tuhat lauljat ja tillimeest. Laulupidu algas rongkäigu ning Maarja kirikus toimunud piduliku jumalateenistusega. 8. 1870. aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile. Üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsoone. Rahvusliku liikumise liidriks tõusis nüüd Hurt (1839-1907). Kõrvuti õpingutega asus J. Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises
pärimuste vastu. Vanim sellekohane biograafiline materjal pärineb aastast 1825. Teaduspõhine ajalugu ignoreeris mälestusi ajaloo allikatena pikka aega. Alles eelmine sajand tõi suhtumises murrangu. Biograafilise meetodi ajalugu ei ole Euroopas ühtlane. Enamikes maades avastati elulood kui allikas ja meetod 1970. aastatel, Itaalias 20 aastat varem, Skandinaavias 1940.-50. aastatel, Saksamaal takistas kvantitatiivne traditsioon suuliste allikate tunnustamist veel 1970. aastatelgi. Teadusringkondades on biograafilist lähenemist hakatud laialdaselt tunnustama 1990. aastate lõpul. Et mõista ennast ja teisi, peame mõistma omaenese ajalugu ja kuidas me saime selleks, kes praegu oleme. Me teeme iseenda ajalugu, kuid mitte üksnes iseenda valikutega me sõltume ka tingimustest. Tingimuste tundmaõppimine võimaldab kujundada oma elu rohkem selliseks, nagu ise loodame ja soovime.
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 20.saj levinud periodiseering
Vene õppekeel jms. Revolutsiooni ajal kerkis esile küsimus emakeelse kooli nõudega. Loodi esimesed kutsehariduskoolid. Samuti leidus kõrgharidust pakkuvaid koole. 1907. uuesti ärkas ellu EKS. 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum. Põhiliselt kirjutatu luulet, kuid ka proosat. 19. sajandli lõpus rohkem proosa ning romantilised jutustused asendusid realistlike romaanidega. Eduard Vilde, Juhan Liiv, August Kitzberg. 1095. Noor-Eesti. G. Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik. Johann Köler pani aluse portree- ja maastikumaalile. Amandus Adamson. Esimene maailmasõda Eestlased ei tahtnud sõdida ,,usu, tsaari ja isamaa eest." Eesti jaoks oli iga sõja eeldatav lõpplahendus halb. Rahva omaalgatuslikud ettevõtmised: 1. Sõjatööstuskomiteed. Sõjaliste tellimuste jaotamine Eesti ettevõtete vahel. 2. Linnadeliidu Tallinna Komitee. Vene armee abistamine, tagala korrastamine. Tegelikult käisid koos ärksamad rahvuslased arutades Eesti tuleviku küsimusi. 3
Liivimaa koolmeistrite õpetajale aumärk. Kolm-neli aastat õpiti seminaris, seal paljud kultuurielus olulist osa etendanud inimesi oma hariduse saanud. Jakobson, Kunileid, Mihkel Kampmann. Seminar suleti venestusaja saabudes, avati veelkord peale 1885. aastat. Praegu Valga koduloomuuseum. Jakobson eksterni eksami, sarnane gümnaasiumi õpetaja taseme lõpetamisele. Hiljem õpetas Peterburis tsaari perekonna ringi kuuluvaid noori daame. Peterburi perioodil õukonna kunstnik Johann Köler, kes tegi tsaari perekonna portereesid ja Jan Kareli (Kreutzwaldi ja Fahelmanni sõpruskond, Nikolai I ja Aleksander II ihuarstiks), Gustav Hirsch (Kareli õepoeg, õukonna arst). Jakobsonil polnud ülikooli ega vaimuliku haridust, kihelkonna õpetajad ka teoloogias kodus aga pole süstemaatilist teoloogilist haridust. Jakobson kirjamehena jäädvustanud kõige rohkem kooli lugemise raamatutega, milles ka palju ajaloo palasid. Pedagoogiliselt hästi koostatud
Väge esines nii elusolenditel kui nähtustel (nt äike), aga ka sõnades võis väge olla. Suure väega inimesi nim tarkadeks ja neilt loodeti abi hädade ja õnnetuste korral. Väe juurdesaamiseks kanti loomaküüntest ja hammastest amulette ning püüti võimaluse korral süüa teatud organeid (süda, maks jne) Looduses usuti elavat hulgaliselt vaime ja haldjaid, kellega püüti hästi läbi saada. Selleks tuli neile ohverdada. Valdavalt olid ohvriannid rahumeelse iseloomuga (söök, jook, riideribad jne), kuid on teada, et ära ei põlatud ka inimohvreid. Pühadeks paikadeks, kus ohverdamine toimus, olid hiied, allikad, aga ka teatavad kivid e ohvrikivid. Eestlaste jumalatest on teada, et austati Taarat ja arvatavasti ka Ukut. Pühaks päevaks peeti neljapäeva. 6 Ohvrikivi
Tegemist oli peamiselt naiste matustega, kelle juurest leitud esemed kujutasid endist piduliku rõivastuse juurde kuulunud ehteid. Nii panused kui ka asukoht otse kiriku seina ääres viitavad maetute kõrgele sotsiaalsele positsioonile. Kristlike külakalmistute teke Kuigi panustega matused kirikaedades osutavad, et vähemalt paikkonniti maeti kohalike eliitperekondade liikmeid Eestis peale ristiusustamist kirikaedadesse, saab 13. sajandil alguse ka tava matta surnuid kristliku iseloomuga külakalmistutele. Teatud määral on neid teada kõikjalt Eestist, eriti rohkesti aga maa lõunapoolmikust. Osa neist, eriti saartel ja rannikualadel, olid ilmselt rajatud kunagiste väikeste kabelite ümbrusesse, kus maa oli samuti pühitsetud. Lõuna- Eestis, kust külakalmistuid on teada eriti rohkesti, pole enamik neist aga ilmselt kunagi ümbritsenud kabelit. Külakalmistuid uurinud arheoloog Heiki Valgu arvates võib Eestis ja Lätis levinud külakalmistute
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
