Kultuur, kõne ja mõtlemine (0)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Kultuur, kõne ja mõtlemine (spikker)

Meil on eriline võime tekitada tk, et suunata bioloogilise organismiga, kellel on need omadused inimesi. See pole suunatud ainult välise kk muutusele olemas. vaid ka psüühilise muutusele. Mina ikka ongi psüühika. Psüühikas toimuv on otseselt Nii eristub kultuurikeskkond mittekultuurilisest seotud sellega, mis me kehas toimub. St et me võime füüsikalis-bioloogilisest. Kultuur on erilist liiki tk. ennast haigeks mõelda. vahendid teise inimese psüühika mõjutamiseks. Keskkond on meid ümbritsev väline maailm. See on 6. Siiani loetletud keskkonnaliigid jaotuvad omakorda füüsikaline keskkond. Mitte kogu maailm pole meie kk. jagatud ja individuaalseks keskkonnaks. Mida 1. Osa me kogeme ja osa mitte. Me ei saa hinnata seda, keerukamaks kujunevad Minad, seda rohkem kui palju me ei koge

Karjääripsühholoogia

130

pptx

Sissejuhatus psüühikasse

I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus on keha, mis

Sissejuhatus psühholoogiasse

46

pdf

Nimetu

VII.3. Aisting on süsteem, mille ülesandeks on füüsikalise keskkonna muutuste muundamine närviimpulssideks. Taju on aistitud füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine infoks. Peamised alajaotused: Meelespetsiifilisus – nägemine, kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem järjestav) Vahel pole aistitav info piisav, seda täiendab VII.4. Mõtlemine, mis on süsteem, mille ülesandeks on organismi individuaalse kogemuse organiseerimine. Mõtlemise tulemusena formeerub teadmine, s.t. psüühiliselt organiseeritud maailma peegeldus. Peamised alajaotused: * Tajuline-sümboliline * Ratsionaalne – mitteratsionaalne (“rusikareeglid”) Vastavuses vajadusega ning mälu, aistingute (ja taju) ning mõtlemise alusel luuakse tegevus: VII.5. Planeerimine on süsteem, mille ülesandeks on organismi tegevuse –käitumise– organiseerimine

Kategoriseerimata

33

docx

Sissejuhatus psüühikasse

PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus on

Psühholoogia

19

docx

FILOSOOFIA

tooks välja tema vead ja puudused. Samuti ei taheta rääkida ka teiste kohta tõde. See mida inimene teisest räägib tema seljataga, on oluline, sest just siis räägitakse siiralt ja ausalt. 10. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Tuleb näha vaeva, et mõelda, see on kõlbluse põhialus. Inimene teab, et ta sureb, teab, mille poolest on universum temast üle. Inimene teab oma puudusi, oma nõrkusi, mis teda teistest eristab, on mõtlemine ja seda peame kohtlema väärikusega ning selle nimel vaeva nägema. 11. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Pilliroog, sest ta on õrn ning kergesti hävinev, piisab natukesest, kasvõi ainsast tuuleiilist, et pillirooga hävitada. Niisamuti on vähe vaja selleks, et hävitada inimest. Inimene on väliselt habras, kuid mõtlemine annab talle vaimse jõu. Ruumiliselt haarab universum inimese, mõteldes aga haarab inimene universumi. 12

Eetika

31

doc

Psühholoogia

Piiratavas ulatuses kujundatavad ja asendatavad- eeldusteks pikaajaline, järjekindel, õigutest lähtealustest tulev harjutamine Inimestel- sotsaalse-kultuurilise loomusega psüühika, mille kontsentreeritud väljenduseks on abstraktsete keelemärkide kasutamisel põhinev keelevõime. Inimestel ja loomadel- sarnane madalama taseme tunnetussüsteem- tegelikkuse tunnetamine vahetult, meeleliselt, esemeliselt. Kõrgema taseme t.süsteem- väliskeskkonna informatsiooni vahendavad sõnad, keel, kõne tervikuna. Sõnad=signaalid. Teisene tun.süs- sotsiaalse üldistatud kogemuse talletamine, vähem ise proovimist, püsivad närviseosed. KEEL- in omane märgisüsteem, suhtlemisvahend, abstraktse mõtlemise oluline kandja ja inimkultuuri peamine talletaja ja loomisvahend. Funktsioonid: * kommukatiivne *tegelikkuse tunnetamise ja 6 üldistamine

Õigus

42

docx

Bioloogiline psühholoogia

Empedokles (490-430 EJv) – hing on südames. Krotoni Alkmaeon (~500 EJv) – hing on ajus, sest nägemisnärvi (tema terminoloogias „kõõluse“) kahjustamisel jääb pimedaks. Platon (427-347 EJv) – vaimu paik on peas, kuna pea on ümmargune, mis on parim vorm. Aristoteles (384-322 EJv) – aju jahutab verd, sest aju pole erutatav, hoopis südames on. + psüühika alljaotused: kujutlus, fantaasia, mõtlemine, mälu, tähelepanu, hinnang.  2 Emesa Nemesiuse (~390 maj.) Galenosele (129-199) toetuv kambriteooria: mõistuse funktsioonid on seotud ajuvatsakestega. Gregor Reisch kirjeldus (1525) – laubapoolses meeled ja kujutlus, keskel mõtlemine ja otsustamine, taga mälu. Millisteks allprotsessideks on võimalik psüühikat jagada? – Ei ole lihtne küsimus, head vastust pole.

Bioloogiline Psühholoogia

64

docx

Klassikaline saksa filosoofia

Probleemsituatsioon: on traditsiooniline vaimukultuuri valdkonda, mis ei täida teaduse kriteeriume. Astroloogia ja alkeemikud ei tunnustatud teaduseks, sest ei täida kriteerume. Aga Kant ei lükka ümber metafüüsikat kui teadust: inimmõistuse(tähendab siin inimloomus) huvi on suur metafüüsika vastu. See mis kuulub inimloomusele, ei saa kõrvale hüljata(üldise inimmõistuse huvi). Motiiv: antropoloogiline eeldus ehk inimloomus, millest kasvavad välja tingimused, kuidas mõeldakse. Mõtlemine ette kirjutatud mõistusest? – antropoloogiline mõõde. Probleem situatsioon: ühelpool on trad. Metafüüsika, mis ei kehti kriteeriumitega, aga üheltpoolt ei luba inimloomus või inimmõistus seda hüljata. Metafüüsika reform – leida muu tee. David Hume’i seos Kanti’ga ja metafüüsikaga. Hume suurmõtleja. Saame osutada reformile ehk ümberkujundamisele. Küsimus – mida on andnud Hume tulevase metafüüsika suhtes ehk reformi suhtes

Filosoofia

Kommentaarid (0)