Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kultuur, kõne ja mõtlemine (spikker) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks me peame ennast tundma?
  • Mis oleks Mina kui poleks ühtegi keskkonnakogemust?
  • Mida me mõtleme?
  • Kuidas me saime maailma kus me oleme?
  • Kuidas me teame maailmast millele meil meeli pole?
  • Kuidas saada uusi asju?
  • Kuidas ma tean et on minu Mina?
  • Kuidas põhimõtteliselt saab uudset infot?
  • Millised on psüühilise kõneta?
  • Miks psüühikaks on vaja ühikuid?
  • Mis see Minusse puutub?

Lõik failist

Teadus keskajal- märkimaks ükskõik millise teadmiste haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu rakenduseta. Kasut. vastandina kunstile. Oluline valida määratlus ja mis mõttes asja määratletakse.
1726- Watts (1674- 1748 )- teadus on õpetatud meeste korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, tuleb teha metoodilise vaatluse uuringuid . Kui ei tea, kust idee on tulnud, ei pruugi me sellest aru saada. Statistilise andmeanalüüsi meetodeid kasut tänapäeva psy-s. Selleks et teha põhjuslikke järeldusi, tuleb teada, millel (nt mõõtmisskaalad) põhinevad teadmised. Teaduslik meetod-> rakendus.Määratleda võib suvalistel viisidel . Teadmiste liik, mis on eristav teisest teaduse liigist ongi teadus. Tuleb teha kindlaks, kas eristav nähtus on olemas. Tähtis on, kuidas teadmised on saadud. Meetodite kogu on rikkalik. Eeldused tekitavad kahtlusi , toovad kaasa teistsuguse lähenemise. Lisaks vaatlusele, tuleb kasutusele võtta argumenteerimine .
TEADMINE- 1) Need mille saamisele pühendutakse; 2) Need mida saadakse elu käigus. Sügavaid teadmisi on raske saavutada.
Mõistus on nõrk- ei näe sügavale asjadesse ja tungida neis põhjani. Veritas in Puteo- tõde lebab kaevus . Mitte igasugune mõtlemisviis pole sobilik asjade teadasaamiseks.
Asjad pole need, mis nad tunduvad olevat. On maskeering ja valed värvid (väliselt sarnased olevad asjad võivad olla erinevad ja vastupidi- kuu ja päike nt). Suur hulk võimalikke seletusi; erinevad põhjused. Väliselt sarnane käitumine võib põhineda erinevatel mehhanismidel. Meeltel puudub vahend, et öelda meile väikeseid erinevusi.
Meid segatakse v me segame end ise. Meeled, kujutlused, kired, hirmud , inimeste autoriteet, haridus ja kombed. Füüsikaline maailmapilt võib erineda sellest, mida me näeme. Pinnapealsus; Mis tundub, pole ilmtingimata õige; miks meile tundub, et see, mis me näeme, pole õige. Teadus ei tohiks põhineda sisevaatlusel, peab olema usaldusväärselt kinnitatud. Hea on teadus, mis: avalikustatud uhkes ajakirjanduses; Paljudes kohtades viidatud
Teaduslikkus teaduses : füüsika-> keemia-> bioloogia-> psühholoogia, sotsioloogia-> humanitaarteadus.
Matemaatilised tõestused on absoluutsed ja kindlad. Mitte ükski psüühiline konstrukt pole mõõdetav- saame vaid tähenduseta numbrid.
Miks me peame ennast tundma? Hea on teadvustada, mis toimub- nt psy pt, kes ravi tulemusel tunneb v on näha, et läheb halvemuse poole- öeldakse, et on hästi. Hästi on see, et pt hakkab mõistma, et midagi on viga, rohi mõjub. Mõõtmisel- nt Likerti skaala (1…..7)- vastus ei pruugi tähendada sama asja, mida koostaja mõtles, sest jaotamine on kunstlik.Teadmised on Minu teadmised, pean teadma, kuidas Mina- teadmised erinevad, muidu omistame maailmale, mis meile kuulub ja vastupidi.
Elu mõte ja muud küsimused käivad Mina kohta. Väline on vajalik, kuid siiski ainult Mina suhtes.
Mis on mina?1) Minas ei saa kahelda; 2) Eeldame, et väline maailm on korrapärane; 3) Võimalik korrapära kirjeldades. Alati ei saa tõestada, kuid võib määratleda. See on mõistmiseks vältimatult vajalik! Küsimus on, kui täpselt me oskame määratleda. Kastidesse jaotamine- teisiti pole võimalik, sest ühikud kannavad infot.
Tähelepanemise viisid: Tunnused, mis eristavad nähtuse kõikidest ülejäänutest= see nähtus on teistsugune kui teised. Sokrates- inimene on keha, hing või mõlemad. Hind= Mina= mõistus; Keha= elu. Psüühika on aju om.
Pjotr Anohhini ( 1898 -1974)- Vene bioloogi ja (neuro)füsioloog:Elusolendid säilitavad oma olemuse ka tingimustes, mis muutuvad rohkem kui keha igal ajahetkel taluda suudaks. (saun, jääauk) See on nii sellepärast, et vedeliku hulk kehas mõjutab t°-i. 2.Ellujäämiseks organismid muudavad ennast või oma keskkonda enne kui ebasoovitavad muutused toimuma hakkavad. (puud koguvad vaiku ja viivad vee enne talve välja). Keskkonnas on järgnevad ja korduvad mehhanismid , ilma milleta oleks võimatu ellu jääda.Järelikult elu on mateeria organisatsiooni vorm, mis on võimeline sihipäraselt tegelikkuse ennetava peegelduse alusel kas enda või oma keskkonna struktuuri muutes ennetama keskkonnamuutuste destruktiivset mõju ja seetõttu säilitama oma tervikuomadused. Elusloodus on osa üldisest loodusest. Mateeria- füüsikaline nähtus. Keskkonnas on korduv järjestus, mis elu tekkides hakkas keemilisi reakstsioone põhjustama. Reakts vallanduvad kiiremini, kui keskkond muutub= sihipärane ennetus . Keskkonna muutmise võimalused: ära minemine ; keem reakst.
Elu -Tuleviku-orientatsioon on igasuguse elu vääramatu omadus, psüühika ehk Mina peab olema midagi muud, kui ta just lihtsalt elu ei ole.
William James (1842- 1910 ) arvas , et tulevastele eesmärkidele suunatud käitumine ning vahendite valimine nende eesmärkide saavutamiseks on nähtuses oleva mõistuse olemasolu tunnuseks. Mikroob mõtlebka tuleviku suhtes. Kas Minul ja Mikroobil polegi vahet? Aga on – näiteks mikroob õpib põlvkondade vahetumisega või lateraalse geeniülekandega... ja mina ka ühekordse kogemuse järel.
Leonard Trelawny Hobhouse (1864-1929), Briti poliitik ja sotsioloog arvas nii: Järelikult evolutsioon bioloogilises käsitluses ei väljenda mingit kõikehaaravat plaani või läbivat tendentsi. Ta tekitab mitte tingimata kõrgema tüübi vaid tüübi, mis tuleb tõhusamalt toime oma erilise keskkonnaga. Võib ehk öelda, et ta kaldub varieeruvusele, kuid see variatsioon ei ole tingimata millegi kõrgema või parema suunas. Otsmikusagara kahjustused alkoholi tarbimisel. Inimesele tundub, et ta on hästi efektiivne, kuna ta ei näe vigu enam.Mõistuse areng loomadel ja Inimesel tähendab meie vaate kohaselt kõrgema organi-satsiooni põhimõtte järk-järgulist sissejuhatust sellesse suhteliselt kaootilisse seisundisse. Mõistuse esimeseks funkts on organiseerida individuaalset kogemust, ja see algab oma esimeses staadiumis korreleerides minevikukogemuse massi järgnevate reaktsioonidega. Tõepoolest, mitte kõik organismid ei õpi individuaalsest kogemusest, seega saame elusolendid eristada õppimise viisi alusel.
Psüühika on protsesside süsteem, mis organiseerib individuaalse kogemuse alusel käitumist säilitamaks organismi terviklikkust muutuvas keskkonnas. ( Toomela enda väljamõeldis). Mina on minu tunded, minu meeleolud, minu väärtused ja hoiakud, minu mõtted ja kõik muu taoline. Psüühika määratlus on lühidalt sõnastatav ka nii – Mina on minu kogemused. Psüühikaid võib olla erinevaid.
Individuaalne kogemus: Kui kogemused oleksid vaid liigiomased, nagu taimedel, siis oleksid kõigi indiviidide kogemused ühesugused ja “mina” on sel juhul sama mis “meie”. Just minu isiklik kogemus teeb minu erinevaks meiest: Individuaalsus sünnib koos isikliku kogemusega. See on iseloom. Kogemused käivad keskkonna kohta. Psüühika ilma keskkonnata ei ole võimalik.
Keskkond: Kogemused on keskkonna kohta; seega Mina määrab Minu kogetud keskkonnad . Mõtleme – mis oleks Mina, kui poleks ühtegi keskkonnakogemust? Ema hääle eristamine võib olla esimene psüühiline akt. See võib olla bioloogiline mehhanism .
Organismi terviklikkus: see pole enam üksi bioloogiline vaid psüühiline. Seega saame ennast näha kasvõi maailmana, mille osana pisike Mina võib ka hävida terviku säilitamiseks. Mina sisaldab tõlgendusi, mis ma keskkonnale annan.
Protsesside süsteem: siia kuuluvad psüühika eristatavad allsüsteemid: mälu, emotsioonid, motivatsioon , planeerimine , taju, sest ilma nendeta ei saa käitumist organiseerida. Siin on oma osa ka mõtlemisel. Me mõtleme sellest, mis on me sees, ma tean oma mõtteid ja kavatsusi. Mida me mõtleme? Näeme, et see mõte tuleneb kk-st. Kk suhestub bioloogilise organismiga, kellel on need omadused olemas.
Mina ikka ongi psüühika. Psüühikas toimuv on otseselt seotud sellega, mis me kehas toimub. St et me võime ennast haigeks mõelda.
Keskkond on meid ümbritsev väline maailm. See on füüsikaline keskkond. Mitte kogu maailm pole meie kk.
1. Osa me kogeme ja osa mitte. Me ei saa hinnata seda, kui palju me ei koge. Psüühika jaoks pole keskkond puhas väline maailm. Füüsikast teame – me teame ainult osaliselt, milline see meid ümbritsev väline maailm on. Teadmised sellest välisest maailmast kasvavad ja muutuvad. Mingis mõttes me elame ju vaid osas maailmast.
1827. aastal tõlkis Šoti kirjanik ja ajaloolane Thomas Carlyle (1795-1881) Goethe Umgebung sõnaga environment. Kontekstis tähendas see keskkonda, mis meile mõjub.
2. Seega on meil otstarbekas eristada kaks füüsikalise kk liiki, üks, mis meile mõjub ja teine, mis ei mõju. Mõjuda saab erinevalt. Radioaktiivsus saab meile mõjuda, ilma et me sellest kunagi teadlikuks saame. Ja kui teada saame, sureme teadmisesse. Edasi saame Gestaltpsühholoogia ühe rajaja, Kurt Koffka (1886-1941) toel:
Geograafiline (füüsilise kogemuse keskkond)ja käitumiskeskkond. Me kõik võime elada erinevates maailmades, sõltuvat meie unikaalsuse ja individuaalsuse määrast. Keskkonnas on asi olemas psüühilises mõttes siis, kui me seda märkame. On mõjud mida me teadvustame ja mida ei teadvusta. Asi võib ilmuda keskkonda siis, kui geograafiliselt enam olemas ei ole.
3. Käitumiskeskkond on keskkond, millega vastasmõju meeleorganite vahendusel psüühikale kättesaadavateks närviimpulssideks transformeeritakse. Kogemused on erinevad, kuigi inimesed on sarnases situatsioonis või keskkonnas. Kk määrab indiviid. Meile tundub, et me oleme iga päev samad. Kui me kogeme iga päev väikeseid ühekordseid õppimisi- iga see kogemus teeb meid teistsuguseks, mistõttu me ei ole need, kes me olime eile. Meie jaoks kk muudab oma tähenduse, kui keegi nt hakkab millestki rääkima. Maailm meie ümber on suhteline ja tõlgenduslik. Me loome ise endale maailma.
4. Meie individuaalsus ei kujune ainult spontaanses vastasmõjus keskkonnaga, vahel toimub see suunatult, kindlas järjekorras. Luues tehiskeskkonda,(kk, mis ise ei oleks tekkinud) kujuneb meie Mina areng hierarhilises järjekorras, tehislik muutus tekitab uudse kk, millega suhtes saab kujuneda uutmoodi keskkonnakogemusi. See kujuneb selle muutmisega katsetades ja proovides.
5. Tehiskeskkonnas on vahendid asjade mõjutamiseks ja nende kõrval vahendid teiste psüühika mõjutamiseks. Kuidas ma mõjutan psüühikat ja muudan teise inimese vaatepilti? Meil on eriline võime tekitada tk, et suunata inimesi. See pole suunatud ainult välise kk muutusele vaid ka psüühilise muutusele.
Nii eristub kultuurikeskkond mittekultuurilisest füüsikalis-bioloogilisest. Kultuur on erilist liiki tk. vahendid teise inimese psüühika mõjutamiseks.
6. Siiani loetletud keskkonnaliigid jaotuvad omakorda jagatud ja individuaalseks keskkonnaks. Mida keerukamaks kujunevad Minad, seda rohkem unikaalseid keskkondi tekib, samas peab kahepoolne indiviidi suhtlemine keskkonnaga alles jääma. Selleks peab aga keskkond olema jagatud, s.t. ühtemoodi mõistetud. Mõisted ei saa olla individuaalsed ja unikaalsed. Me ei saa 11 psüühiliselt mõjutada, kui see pole jagatud. Peab olema 1 osa, mis on jagatud ja 2 osa, mis ei pruugi olla.
7. Ajadimensioonis peame eristama veel kaks liiki keskkondi. Ühest oleme rääkinud – meie ajalooline keskkond, see, millega suheldes meie Mina on kujunenud. Psüühika ei eksisteeri sünnimomendist. Kui me seome in kujunemise mingite suurte sündmustega, siis meil ei ole teoreetiliselt alust väita, mida see in jaoks tähendas. Sellisel juhul see ei suuna psüühika kujunemist. me muudame keskkonda, milles me elame. Tavaliselt me seda teadlikult ei tee. Teadlikult saame psühhoteraapias tõlgendada teistmoodi ajaloolisi situatsioone. Valemälu- vanemad kirjeldavad igasugu asju- varajane lapsepõlvemälestus võib olla indutseeritud hiljem. Aju teeb ka ise valemälestusi.
1821 . aastal paigutati Auburn’i vanglas osariigi seadusandliku kogu korraldusel 80 meest üksikkongidesse, kus need pidid elama ilma tööta ja segamiseta. A hiljem oli 5 neist surnud, üks teinud enesetapu, veel 1 hulluks läinud ja ülejäänud olid sügavas melanhoolias. 1823. aastal sellisest täielikust ja pikaajalisest isolatsioonist loobuti. 1/2 saj tagasi tehtud sensoorse deprivatsiooni ja ülekoormuse uuringud kinnitavad varasemaid jälgimisi: Fakt, et mõned inimesed, kes on läbinud vanglaisolatsiooni ka enne või kes suudavad luua endale aktiivse ja sihipärase seesmise fantaasiamaailma, võivad taluda isolatsiooni pikka aega, ei tee kehtetuks fakti, et totaalne isolatsioon desorganiseerib efektiivselt paljud inimesed, kes on algselt sunnitud seda läbima.
Üksikvangistusega on seotud järgmised häired: ülitundlikkus välistele stiimulitele, väike sündmus toob esile suure reaktsiooni. tajumoonutused, illusioonid ja hallutsinatsioonid; ligikaudu kolmandik vange on kuulnud hirmutavat juttu rääkivaid hääli paanikahood, mõtlemise- keskendumise ja mäluhäired, sundmõtted, mis ilmuvad tavaliselt primitiivsete agressiivsete fantaasiate vormis, jälitusluul ja impulsikontrolli häired.
8. Petkova, Ehrsson, Gutterstam jt. on hiljuti avaldanud rea uuringuid, kus nad andsid inimestele uue keha, näiteks Barbi nuku või iseenda oma – ja pani uuritava tema endaga kätt suruma. Nad soovisid teada, kuidas me teame kus ja kuidas me parajasti oleme kehalises situatsioonis. Hüpoteesiks oli, et me tajume oma keha sünteesides erinevate meeleorganite sisendit . Uuritaval on ees prillid , läbi mille ta näeb seda, mida näitab uurija peas olev kaamera. See tekitab taju, et uuritav ongi 20 cm pikkune . Ruumitaju muutub ootuspäraselt. Ehk siis me võtame endale jummala suvalisi kujusid , mida meile ette söödetakse vastavates tingimustes. Ja me ei saa aru, et midagi on valesti. Vaja oli vaid võõra perspektiiviga visuaalne sisend koordineerida uuritava taktiilsega.
Vastavalt peame ajaloolisest keskkonnast eristama toetava, mis on vajalik igapäevaseks psüühika säilitamiseks. Meil on ajus terve hulk kaasasündinud mustreid , mis saavad tagasisidet jäsemetest. Kui jäsemed puuduvad, on siiski olemas mingisugune teadmine selle olemasolust. Intuitsioon - äratundmine. Me paneme ümbritsevast enese teadmata kokku mingi pildi ja teeme selle põhjal järelduse, tuginedes oma mälestustele.
Nii saimegi viimase keskkonna eristuse: Minu siin ja praegu individuaalne keskkond. See võib määrata, kellena me ennast tunneme . Mina olen mina ja ajas püsiv.
Psühholoogina peab aru saama, kes midagi antud ajahetkel teeb, mis ajas ta on. Meie erksana ei ole nt need, kes me oleme unisena.
Mina ja meeleline maailm- Välist maailma kogeme meelte vahendusel. Aga mida tähendab “väline”, millest väljas? Ajus on sees, mujal kehas on juba väljas.
Meel on bioloogiline (!) süsteem, mis muundab ajuvälise keskkonna muutused närviimpulssideks. Psüühika saab toetuda individuaalsele kogemusele.
Meeleorganid jaotame kvaliteetide alusel, millele reageerivad nende retseptorid .
* Kõik retseptorid on kõrgelt spetsialiseerunud ja reageerivad ainult kvaliteedilt ja kvantiteedilt väga piiratud osale füüsikalise (!) maailma muutustest. Meil pole süsteemi, mis reageeriks mittefüüsikalisele keskkonnale. Närvirakkude suhete võrgustik ongi teadmised. Õpetaja ei õpeta, vaid kujundab keskkonda. Õps on füüs keskkond sensoorse taju jaoks- valgus peegeldub, õhk võngub, vb põrand põrub. Õps on füüsikaline sündmus. Maailm on konstrueeritud, psüühikaga me loome selle. Meil puudub juurdepääs sellele, mille meie psüühika on üles ehitatud. Inimesed hakkavad mõtlema sellest, mis on neile kättesaadav. Alles hiljem hakatakse muust mõtlema.( Kogu õppekava taandub lõpuks retseptorite mustrile). Meil saab olla keskkond, mis kehale mõjub, kuid kui meil pole retseptorit, siis me peame seda kaudselt kogema.
* Me ei aisti asju! Aistime vaid isoleeritud sensoorseid tunnuseid (värv, kuju, liikumine). me kogeme maailma nii nagu see tundub meile olevat. Meil on retseptorid puudutuste, keha paiknemise jaoks. Lihaskapslid, kõõluste venitusetseptorid , t, jne. need annavad impulsi seljaajusse osaliselt erineva kiirusega. Nahas retseptoreid pole. Selleks on vaja NS-i et seda kõike kokku panna. Liikumiskontuuri me eristame teise mehanismiga.
* Meil on retseptorid nii kehavälise kui keha-sisese keskkonna kogemiseks. Ilma viimasteta saaksime kohe filmi ”Kuues meel” surnu rollis osalema; surnut mängida pole tarvis. Kõht on tühi, vererõhk liiga madal jne. on keha-sisesene. Meil peab olema tagasiside. Tasakaal, nägemine, kuulmine , haistmine, kompamine, maitsmis ja temperatuur. Käitumiskeskkonnas ei pea teadma, millises keskkonnas sa oled, selle töö teevad ära retseptorid.
* Info jaotub lisaks kvaliteetidele ka ajaliselt, sama sündmuse erinevad aspektid (nt surve ja valu) jõuavad kesknärvisüsteemi erineval ajal.
* Erinevatele füüsikalistele muutustele vastavad närvisüsteemis ühesuguse bioloogilise olemusega närviimpulsid. Erinevad sündmused on kõik ühes keeles. Närviimpulss on elektrokeemiline. Neid on vähe ning annavad võimaluse kogeda maailma kogu tema rikkuses.
* Meeled mitte ainult ei lammuta, nad eksitavad ka.
Mõtleme kahele probleemile. Ühelt poolt – kuidas kaosest kujuneb korrapärane ja stabiilne maailm, nagu ta meid tundub ümbritsevat? Mina ei asu meelelises kaoses, kuidas me saime maailma, kus me oleme? Psüühiline nähtus pole meelelises kaoses. Meie NS jaoks pole ta selline.
Teiselt poolt, nagu ka keskkonnateooriast nägime, kuidas me teame maailmast, millele meil meeli pole? Eriti mittemõjuv keskkond? Meil on organid , mis aitavad mittemeeleorganitel näha. Kuidas saada meeleline infotöötluse asjadega üle mittemeelelisest. Keel on meeleline nähtus. Teadmiste saamine katse- eksituse meetodil on siin absurdne- liiga palju variante situatsiooni lahendamiseks.
Eriti eriline probleem: meil pole meelt omaenda Minale. Kuidas ma tean, et on minu Mina? Ainuke viis midagi kogeda on retseptorite vahendatud infot töödeldes. Enesekogemus. Meil on eraldi: mina kuulsin, mina katsusin, mina nägin. – erinevatest kohtadest jõuavad närviimpulsid ajju. See ei ole ainult reageering- see pole minukogemus. Meil pole lihtsalt nägemisakt, vaid me kogeme seda minana - see olen mina, kes näeb.
V Mina ja ülemeeleline maailm.
Kõne ja semiootiliselt vahendatud mõtlemine
Probleem: kuidas me saame teadmisi selle kohta, mille kohta teadmisi saada ei ole võimalik – mitte- või ülemeelelisest maailmast? Meil on sellised teadmised, aga meeli nende jaoks ei ole. Probleem on üldisem: kuidas põhimõtteliselt saab uudset infot?
Meie probleemi lahendab Juri Lotman (1922-1993), kelle tööde keskseks teemaks oli küsimus, kuidas tekivad tähendused. Tuleb teha vahet tekkinud võimalusel ja uudsel nähtusel. Keskkonnas korduvad sündmused- ette ennustatav siis, kui on olemas sündmuste ahel. Lihtsalt korduv sündmus ei ole ette ennustatav. Sest siis on kindel teadmine, et asi kordub, kuid pole teada, millal. See teadmine võib olla eluliselt oluline. Korduvad järjestatud sündmused ongi informatsioon. Meil on potensiaal seda korduvust märgata ja sellele reageerima . Elu pole võimalik ilma niisuguse infot töötleva mehhanismita.
1. Uudse tähenduse tekkimiseks peab olemas olema vähemalt kaks erinevat infotöötlus-mehhanismi. 1 meh.ei loo uudset informatsiooni (uus teadmine on nt see, et meil polel kõigile maailmale tajumiseks retseptorit).
2. Need mehhanismid on sisuliselt seotud, kui nad töötlevad infot sama keelevälise reaalsuse kohta. Inimese individuaalsed maailmad on erinevad, st tõlgendame maailma erinevalt, vähemalt erineb mõnevõrra teisest. Kui 2 in omavahel räägivad, hakkavad lõpuks nende arvamused /arusaamad lahknema. Lõpuks jagades maailma, nähakse samal foonil on erinevaid aspekte lõputult. Kunagi ei saa aru saada samamoodi. Me räägime siiski ühest ja samast asjast. Kk on ühine, mida jagame .
3. Infotöötluse tulemuste “tõlkimisel” ühest süsteemist (keelest) teise tekib uudne info, sest seotakse olemuselt erinevad asjad. Teisisõnu: tulemus ei ole kummagi allika moodi. Meil on 2 mehhanismi, mis töötlevad sama asja kohta infot, siis tõlkimisel ühest infost teise muutub see informatsioon. Same tulemuse, mis pole kummagi allika moodi. Keel on mõeldud siin ühtse mehhanismina.
 siin on kaks infotöötlusmehhanismi, mis on seotud sama kirjeldatava välise nähtuse kaudu
Selleks et uudne teadmine tekib, tuleb aktsepteerida, et kõik sõltub tõlgendamisest. Kuidas saada uusi asju? Pane olemasolevaid asju kokku nii nagu pole varem pandud. Selleks et teada saada, millest see keeruline asi tehtud on, tuleb see laiali lammutada. Paneme erinevate omadustega info kokku ja same uudse info.
Millised on eristatavad infotöötlus-mehhanismid inimesel? Neid on mitu tüüpi.
1. tüüp: meeleline mõtlemine Meeleorgani töö tulemus peaks olema vastuolus millegi muuga, et välise maailma kohta uudne teadmine tekiks. Ongi vastuolus. Nii teise meeleorgani kui teise meelelise tunnusega sama meeleorgani piires. Nii saame meelelise teadmise maailmast. Ülemeelelist nii ei saa. Meil on vaja lisaks teist, mittemeelelist mehhanismi, mis töötleb sama välise keskkonna muutumist. Kusjuures see muutus on kogetav ikka ainult meeltega.
* Ülemeeleline kogemus põhineb meelelisel. Pole teadusteooriat, mida ei saaks siduda meelelise maailmaga , nt. aparaadi näidud.
* Ülemeeleline kogemus sünnib tegevuses, s.t. tehiskeskkonna loomise kaudu. Seda ei saa näidata, aga sellest saab rääkida. Teadvus on ainult keeleline – proovige! Keel ja kõne, s.t. rääkimine, mitte ainult ei peegelda; muidu ei saaks ülemeelelisest rääkida
2. tüüp: semiootiliselt vahendatud mõtlemine
kõne funktsioonid- Suhtlemine (a) informatsiooni hankimiseks ja (b) grupikäitumise organiseerimiseks. Mõlemad on võimalikud ka ilma kõneta.
c) kogemuse mittebioloogiline säilitamine järeltulijatele. Ka see on võimalik ilma kõneta.
(d) psüühiline funktsioon: täiesti uudse info-töötlusmehhanismi kujunemine. Kõnes saame esitada mõtteid, mis välises maailmas pole võimalikud, seda ei saaks teha meelelise kogemuse alusl, mis kujuneb otseses vastavuses meelelise maailmaga: “ Tihane pani püksid jalga, ehitas ülejäänud riietest raketi ja lendas maakera südamesse.”
Asi pole ainult selles, et saame kõnes mõelda mõttetusi. Saame nt. kokku panna ka seda, mis kuulub kokku ülemeelelisel sisulisel alusel: “ained, mille koostises on –OOH rühm on kindlate sarnaste omadustega.
Kõnelemise reeglid ei ole kõnes kirjeldatava välise maailma reeglid. Kõne esimene funktsioon on suhtlemine ja vastavalt on ka kõnelise informatsiooni töötlemise reeglid oma olemuselt suhtlemise reeglid.
Olemegi avastanud, kuidas põhimõtteliselt saab teadmisi välise maailma kohta. Selleks on kaks üldist mehhanismide süsteemi: meeleline mõtlemine ja kõneline ehk semiootiliselt vahendatud mõtlemine.
Järgmisena peame aru saama, millised on psüühilise tegevuse ühikud.
Miks psüühikaks on vaja ühikuid? Kvaliteet tundub esmapilgul olevat antud muljes. Selline introspektsiooni tulemus ei ole usaldusväärne. Empiiriline psühholoogia on kindlaks teinud fakti, et me saame kvaliteeti teada ainult selle kontrasti või sarnasuse alusel teisega (Peirce, 1868, lk. 290-291). Iga mõte sisaldab seega vastanduse see-mittesee; ilma vastandamata on kõik kõigega sarnane ja teada ei saa midagi.
Saussure’lt ja Peirce’lt. Meile vajalik psühholoogiline arusaam on nendega seotav kuid siiski eriline:
Märk on mõtlemise ehk tähendusloome meelelistest tunnustest koostatud ühik, mis osutab välise või seesmise maailma psüühiliselt eristatud aspektile.
Esialgu eristame kaks liiki märke.
1. Meelepõhised märgid. Need on meeleliste tunnuste kogumid, mis vastavad millelegi välises maailmas.
2. Keelelised märgid. Need on loomult kahesed: Ühelt poolt nad vastavad otse meelelisele välise maailma kogemusele (märgi suhtlemisel tajutav vorm. Samaaegselt seostuvad nad psüühika-siseselt kas meelepõhiste või teiste keeleliste märkidega. Nt. sõna /koer/ ei osuta otse koerale vaid selle meelelisele psüühilisele vastele.
Kuna suhtlemise reeglid erinevad välise meelelise maailma asjadevaheliste seoste reeglitest, on märke võimalik kombineerida viisidel ja kasutada kontekstides , milles meelepõhiseid märke kasutada ei saa.
Mina muundumine kõne toel.
Kõnelise mõtlemise tekkimisega muutub kogu psüühiline tegevus kõigis selle aspektides.
1. Mõtlemine, s.t. kogemuse psüühiline organiseerimine . On mõtteid, mida ilma kõneta ei saa mõelda. Nt. tegelikkusega vastuolus olevad süllogismid.
2. Meelelise kogemuse tõlgendamine ehk taju, mis on olemuselt meelepõhine mõtlemine. On asju, mida kõneta ei saa tajuda. Nt. “kuu on kera kujuline” või “vaal ei ole kala”
3. Mälu, s.t. individuaalse kogemuse talletamine. On asju, mida ilma kõneta ei saa meelde jätta. Nt.: ” Nohu tekkimise põhjuseks on bakterid või viirused või allergia
4. Planeerimine, s.t. käitumise psüühiline organiseerimine. On käitumisi, mis kõneta ei ole planeeritavad. Nt. moeetendus
5. Motivatsioon ehk ajejõud tegevuseks. Kõneta pole paljusid tegevusi, mida aktiveerida
6. Emotsioon ehk organismi terviklik integratsioon kaasneva subjektiivse elamusega.
Ja muidugi muundub Mina tervikuna. Näiteks tekivad teadvus ja tahe .
Teadvus on psüühiline protsess, mille tulemuseks on psüühika kogemine. Miks ei saa psüühikat kogeda ilma kõneta? – Meil pole selliseid retseptoreid! Samas iga kõneakt on teadvustamine, sest kõnelised märgid osutavad psüühilistele meelelistele märkidele. õ
Tahe on võime valida käitumist sarnases käitumiskeskkonnas. Valida saab, kui sama keskkonda mõtestatakse meeleliselt ja kõneliselt. Muidu oleks keskkond ühetähenduslik.
Kultuur- püüd enese täielikule täiuslikkusele toetudes teadmiste saamisele kõigest, mis meid kõige rohkem puudutab; parimast, mida on mõeldud ja öeldud maailmas, pöörates värske ja vaba mõttevoolu oma mõistete ja harjumuste kogumile. K ehk tsivilisatsioon on laias etno-graafilises mõttes see kompleksne tervik, mis sisaldab teadmised, uskumused, kunsti, moraali, seadused, kombed ja kõik muud võimed ja harjumused, mille inimene on omandanud kui ühiskonna liige.
K kui keskkond: K on see osa keskkonnast, mille in on ise loonud ning millele ta peab ennast kohandama.
inimgrupi eriline eluviis. Saab eristada kolm kultuuri dimensiooni: (1) Kultuuri seesmine subjektiivne või psühholoogiline representatsioon , kaasa arvatud mõtlemine, tunded, teadmine, väärtused, hoiakud ja uskumused; (2) Käitumise dimensioon , kaasa arvatud teistega suhestumise viisid, erinevates kontekstides ja olukordades käitumise viisid, pidustused ja kohtumised, suhete mustrid jne.; (3) Kultuuri-elemendid või füüsikalised elemendid, mis iseloomustavad seda inimgruppi nagu sümboolsed elemendid, riided, ornamendid, majad, instrumendid, relvad jne: kultuur on unikaalne inimelu keskkond ... kultuur on artefaktide süsteem
Artefakt on materiaalse maailma aspekt, mida on inimese eesmärgile suunatud tegevusse liitmisel ajaloo jooksul modifitseeritud artefaktid on samaaegselt ideaalsed (kontseptuaalsed) ja materiaalsed. [...] artefaktide omadused kehtivad võrdselt üks-kõik kas keegi käsitleb keelt või tavalisemaid artefaktide vorme nagu lauad ja noad . Mis eristab sõna ”laud” tegelikust lauast on nende materiaalsete ja ideaalsete aspektide ning nende poolt lubatavate seoste suhteline silmapaistvus.
Kultuur kui potentsiaalne keskkond. Selles mõttes on kultuur sotsiaalselt jagatud informatsioon, mis on kodeeritud sümbolitesse (Toomela), s.t. märkidesse.
2-kultuurikeskkonna aspekti:K on indiviidi tegelik keeleline kk, Selle määrab indiviidi ja kk ühtsus.
Psüühika arengu astmete teooria
0. Meelelised tunnused, nii retseptorite kui kaasasündinud biol mehhanismidega töödeldud meeleline info väliskeskkonna kohta. I (Meelepõhine) 1. Assotsieerunud tunnused: psüühiliselt seostuvad meelelised tunnused vastavuses samade tunnuste seostumisega keskkonnas. Tunnuste kokkukuulumise alus on lihtsalt koosesinemine. Tegevuses  tingrefleksid
I. 2. Asjad: assotsieerunud tunnuste seast eristuvad asjadele omased grupid. Miks? Iga mõtlemise arengu aste loob uut liiki tegevuse võimaluse, mis kujundab uue tehis -kk ja sellega võimaluse täpsemateks kk aspektide eristusteks mõtlemises asjad eristuvad tingreflektoorses käitumises, mis on keskkonna ülesehituse pärast asjadele orienteeritud. Tegevuses  Asjadele orienteeritud käitumine, organism rahuldab vajadusi ka asja ebaolulistele tunnustele orienteerudes; asjade kasutamine
I. 3. Situatsioonid: asjadevahelised seosed: asjad omandavad funktsionaalsed omadused, saab teada, kuidas ühe asjaga teist mõjutada. Tegevuses  asjadega vahendatud tegevus, tööriistad ja nende kasutamine.
II 4. Sünkreetsed keelemärgid (Keelepõhine): erilise, sotsiaalse funktsiooniga asjad; osutavad assotsiatiivselt suvalisele meelemärgile (0-I.3.). Märke kasutatakse vaid ükshaaval! Tegevuses  märgiga osutatav eristub käitumiskeskkonnast, see muutub käitumise objektiks (Nt tööriista kumuleeruv töötlus)
II. 5. Asjamärgid: Eristuvad asjadele ja asja-spetsiifilistele omadustele osutavad keelemärgid (Märke kasutatakse kahestes kombinatsioonides)Tegevuses  Käitumiskeskkonnast eristunud asjadele suunatud käitumine, asjadele ilmuvad nende kasutamisega seotud uued funktsioonid
II. 6. Situatsioonimärgid 2,5 a(nn. tavamõisted e. kompleksid ): Keelemärkides saab eristavalt kirjeldada kogu meelelist maailma. Tavamõiste- kirjeldab situatsioone- situatsioonis olevaid märke ja nendevahelisi suhteid. Omadused on asjaspetsiifilised, neid pole vaja võrrelda teiste asjadega. Tegevuses  Keelesiseste tehislike situatsioonide loomine– keeleline planeerimine, asjadevaheliste uudsete tehislike suhete loomine
II. 7. Keelesisesed formaal - loogilised märgid (nn. teaduslikud mõisted): Keelemärkidega luuakse hierarhilised keelesisesed välist maailma (kaasa arvatud keelt!) kirjeldavad kategooriad. Kategooriate alus on abstraktsete individuaalselt vajalike ja kollektiivselt piisavate tunnuste hulk. Olemuselt teadvuse-teadvuslik maailmapilt. Meelelised asjad- meelelised märgid välises maailmas; keelelised- psüühikasisesed. Mõeldes keele üle mõtleb in kohe ka enda psüühika üle- ma mõtlen selle üle, kuidas ma mõtlen maailmast. Süllogism- eeldustest tuletatakse üheselt järeldus. Loogiline on ainult siis kui eeldusesed vastavad välise maailma ülesehitusele. Kui ei vasta, võin teha eeldusi , mis on loogiliselt õiged, kuid maailmas valed. Me ei oska mõelda oma eeldustele.
Tegevuses  ülemeelelisele teadmisele põhinev käitumise organisatsioon .
II. 8. Süsteemne mõtlemine (tõelised mõisted): Psüühilise ja (üle)meelelise maailma terviklik käsitlus; määratletakse Mina ja välise maailma suhe, loogiline mõtlemine paigutatakse konteksti, kus määratletakse mõtlemise eelduste allikad ja olemus. Kategooriad peegeldavad Mina kui tõlgendaja ja välise maailma omaduste teadvustatud tervikut. Siin määratletakse lõpuni see et teaduslik on see mis on loogiline. Nii on ainult sellisel juhul, kui maailm on nii tõesti organiseeritud. Loogikareegel peab olema reegel selle kohta, kuidas välises maailmas asjad on seotud. Tegevuses  teadvustatult (üle)meelelist konteksti (teadmiste piirides) arvestav loogiliselt planeeritud käitumine
Lapsest täiskasvanuks0. Meelelised tunnused
* Meeled on kaasasündinud, ka osa nende alusel tehtavaid eristusi, nt. kõnehäälikutele PKE (parema kõrva efekt- korraga lastakse mõlema kõrva juures sõnu ja parema kõrva ääres lastu jab paremini meelde), kuju ja liikumise eristamine nägemises jm.
* Kaasa on sündinud ka meelepõhine reflektoorne käitumine. Esimesed refleksid kujunevad ~10 rasedusnädalal, sünnimomendil on käitumismustrite hulk päris suur: refleksid imemiseks, neelamiseks, labürindi ja kaela toonilised refleksid, sammumine, haaramine , näoliigutuste imiteerimine jne.
I. 1. Assotsieerunud tunnused (alates sünnist)* laps õpib juba üsasiseselt ema häält ülejäänutest eristama- omandatav (laps ei hakka eristama monotoonselt lausutut vaid emaliku intonatsiooni kaudu). See ei pruugi olla psüühiline õppimine, siin ei avastata uusi seoseid vaid eristatakse mingi tunnuse alusel oluline objekt ülejäänutest. Loode ei kuule kõrvalist mula .
* Sünni järel hakkavad kujunema tingrefleksiks vajalikud meelelised seosed nt. lutipudeli ja söögi vahel, teadmised meelelisest maailmast: asjad ei saa üksteisest läbi minna ja ei liigu nähtamatult ühest kohast teise; “arvutamine”. Vanuse järgi arvata, mis on kaasasündinud, on eksitav.
I. 2. Asjad (alates ~4-5 elukuust )
5 kuused imikud haaravad seda, mis tundub tervikliku asjana, s.t. pindade koguna mida tajutakse eraldi manipuleeritava ühikuna- eelkõige kuju ja suuruse alusel; õpivad tõmbama nööri, mille küljes on liigutatav asi.
I. 3. Situatsioonid (alates ~7-8 elukuust)* Objekti identiteedi määrab tunnuste komplekt, ka muster ja värv olulised; kadunud asjade otsimine, seejärel kujuneb (kuni 12 k.v.)
A-not-B katse sooritus, see osutab asjade-vaheliste funktsionaalsete suhete töötlusele. Laps otsib peidetud asja siiski esimesest kohas nähtud kohast isegi kui asi tõstetakse tema nähes teise eesriide taha.
II. 4. Sünkreetsed keelemärgid (alates ~1 a.v.) * Sõnad ühekaupa, osutus “koht situatsioonis”: ülelaiendused, alalaiendused, mittekattumised, mis seletatavad osutusega 0-I.3. tasemetele
* Sõnavara suureneb assotsiatiivse õppimise teel kuni ~ 1.5 a.v. ja 50+ sõnani
* Keelekategooriate piirid ähmased ja muutuvad
II. 5. Asjamärgid (alates ~ 1.5 a.v.)* ~ 18 kuu vanusest sõnavara hüppeline kasv (kuni 10 sõna päevas, ~ 14000 kuuendaks eluaastaks; 3000 uut sõna aastas kuni 10 a. v., kuni 10000 uut sõna aastas kuni 17. eluaastani)
* Sõnade seos osutatavaga reeglipärasem: Oluline asja kuju: “ Taksonoomiline eeldus” ja“Tervikobjekti eeldus” + “Vastastikuse välistamise eeldus” ehk “ leksikaalne kontrast ” – igal uuel sõnal on varasematest erinev tähendus
* Nimisõn, liigutusverbid, asja om (pole muuteverbe ja suhteomadusi); keele-kat segased (kuju pole täpne alus)
* Kahesõnafraas “tugi-” ja “avatud” klass: “Anna” + “Pall”; “Karu”; “ Komm ”, väljendab asja ja selle om (“kollane kott”) või kontekstist mõistetavaid suhteid (“anna pall”). Ei ütle anna mulle pall vaid anna kollane p
I.6. Situatsioonimärgid (tavamõisted) (al. 2.5 a.)* Kujuneb välja kogu grammatiline struktuur – kõik sõnaliigid ja grammatilised op, kirjeldatakse kogu meelelist maailma + areneb võime luua ja mõista väljamõeldud ülemeelelist maailma.
* Asjad kuuluvad kokku meelelise isikliku kogemuse alusel; asjad võivad kuuluda sama sõnaga osutatavasse rühma erineval nn. “perekonnasarnasuse” alusel; prototüüpsus
* Vastavalt on keelekategooriate piirid ähmased ja situatsiooniga koos muutuvad
Piirangud: ei ole vanuse piirangud vaid aju piirangud!!!!! Ajukahjustus tekib nendes piirkondades kui nad on kahjustuse ajal aktiivsed!!!
* Suhtlemisel lähtuvad endale tajutavast kontekstist, nt. telefoni teel jms suhtlemisel info edastamine puudulik.
* Määratlevad asju ja sündmusi isikliku meelelise kogemuse alusel
* Puudub metalingvistika – sõna pole veel asjast selgelt eristunud; epilingvistiline keele tundmine
* Puudulik metakognitsioon – enese ja teiste vaimseid omadusi mõistavad eelkõige läbi tegevuste ja sündmuste
II. 7. Keelesisesed formaal-loogilised märgid (teaduslikud mõisted) (al. 7 a.v.)
* Sõnaga osutatava rühma moodustamise aluseks on individual. vajalikud ja kollektiivselt piisavad tunnused
* Kõik liikmed kuuluvad rühma samal põhjusel
* Rühma moodustamise alus võib olla ülemeeleline ( happed ja leelised)
* Mõisted eristuvad täielikult nende osutustest ( loogika , grammatika, “puhas” matemaatika jne)
* Mõisted on ranged, “must-valged”. On ainult üks õige asjade liigitamise viis.
* Kõne “dekontekstualiseerub”, hierarhiline määratlemine, metalingvistika ja - kognitsioon
* Hakkab arenema võime mõista ülemeelelise maailma teooriat, loogiline põhjendamine.
II.8. Süsteemsed ehk ”tõelised” mõisted (13+a.)* “Dialektiline mõtlemine” – iga “teadusliku” ehk formaal-loogilise kategooria puhul määratletakse tema kasutamise kontekst; “Maa on kerakujuline” ja “Maa on lapik ” pole enam teineteist välistavad
* “Mõiste on seaduspäraste otsustuste süsteem: Opereerides iga üksiku mõistega, opereeritakse süsteemi kui tervikuga ” – kusjuures iga kategooria taustsüsteemi valik on selgelt põhjendatav. “Kõik on kõigega seotud” kuid alati mingil kindlal selgelt määratletud viisil
* Keeleliste kategooriate piirid on selged ja täpsed kuid muutuvad vastavuses loogiliselt põhjendatud konteksti valikuga
Ainuraksest inimeseks 0. Meelelised tunnused* Kõik elusorganismid on võimelised õppima. Ainuraksed kas liigikogemusest, geenide lateraalsest ülekandest või “õpivad” sama reaktsiooni kiiremini alustama.
* Lihtsaima käitumise aluseks on reageerimine füüsikalis-keemilisele maailma üksiktunnustele – molekul, magnetväli, valgus, gravitatsioon  kemotaksis, magnetotaksis, fototaksis, geotaksis
I. 1. Assotsieerunud tunnused* Igasugused tingrefleksid, kus uudne tunnus seostub refleksi aluseks oleva tunnusega, nt. koera reaktsioonid kellahelinale
I. 2. Asjad* Tuvid õpivad asjade kategooriaid – kasside, lillede, autode ja toolide pildid  pildi nägemisel tuvi pidi nokkima ühte neljast nokkimiskohast. Õigele kohale nokkides sai süüa. 30 päeva jooksul jõudsid tuvid 25% (juhuslikult) täpsuselt 80% - ni.* Tuvid eristavad: noki kui on Monet , ära noki, kui on Picasso * Tuvid eristavad ka Bachi Stravinskist* Tuvid üldistavad: abstraktsed mustrid (A, B, C, D, E). Treeniti paare A+B-, B+C-, C+D-, D+E-, Nokkima pidi “+” alt (A+B- vs B-A+). Õppisid selgeks  uudsed paarid (AC, BD, jt). Omandasid “ transitiivse järelduse”: Kui A>B ja B>C siis A>C
I. 3. Situatsioonid* Aeglasele uudse avastamisele lisandub insight ehk taipamine . Nt. Köhleri katsed ahvidega
* ahvid teevad tööriistu keerulisemalt – Kanzi õppis paari päevaga saama kivist terava servaga kilde sellises järjekorras:- taob käeshoitud kive nõrgalt üksteise vastu- taob käeshoitud kive tugevalt üksteise vastu- insight! – viskas kivi vastu kivipõrandat- õues (ilma põrandata) taob kõvasti kive üksteise vastu- insight! – õues suunatud viskamine mahapandud kivi pihta
* looduses jälgitud 3-osalise tööriista (alas- alasi tasakaalustaja-haamer) tegemist
* ahvid mõistavad inimese kavatsusi (näitleja logistab videos ust, ahv osutab võtmega pildile)
* õpivad keelt (märgid tahvlil või viipekeel )- üksikud märgid (mitusada erinevat)- märkide “ produktiivsed ” (paindlikud) kombinatsioonid – kuni 3-märgilised ühendid- märkide kombinatsioonid on reeglipärased, “grammatilised”, sealjuures ise “leiutatud” märgijärjekorra reeglid* Ahvidel pole täheldatud kõnelist mõtlemist
KULTUURI TEKKIMINE JA ARENG
4. Sünkreetsed keelemärgid 5. Asjamärgid 6. “Tavamõisted” ehk situatsioonimärgid 7. “Teaduslikud” mõisted
8. Süsteemsed ehk ”tõelised” mõisted
* Kõige selgemad paralleelid visuaalse “kunsti” arengus
* Tööriistade ja tehnoloogia arengII. 4. Kivist tööriistad ilmusid ~ 2.4 milj. a.t.
Erinevalt ahvist :- peenem töötlus- “standardiseeritud”- töödeldi korduvalt, töötlusviisid kumuleeruvad- järjest rohkem erinevaid tööriistade tüüpe Kasutamine:- kanti kaasas- tööriistad tööriistade tegemiseks- toorme kogumine ja transport (~1.9 mil. a.t.!)
II. 5. Al~40 000 a.t.* Odaheitja, nool, vibu * Kivide kuumtöötlus* Õmblusnõelad
II. 6. Al ~12 000 a.t. * Keraamika , ~ 12 000 a.t.* Loomade kodustamine , ~ 12 000 a.t.* Põllumajandus, al. ~ 9000 a.t. Kesk-Idas ( Iraan , Iraak)  Euroopa* Metallurgia: al. ~ 8500 a.t. ehe vask, kuld, hõbe ; mehhaaniline töötlus  sulatamine ja metallivalu  maagid ja töötlus
II. 7. antiik (Hellenistlik Kreeka, Rooma vabariik, Rooma impeeriumi sünd ~ 4-3 saj. e.m.a. – 1. saj.) + renessanss … (al 14. saj.)* Tööstusrevolutsioon – masinad, uued tehnoloogiad ja töö organisatsioon; (Filosoofia ) TEADUS tehnoloogia arengu aluseks* põllumajanduses: suurmaapidamine, põllumajandusharude spetsialiseerumine, “teaduslik põllumajandus” – väetised, sordiaretus , tõuaretus* Metallurgias: maakide keemiline ja elektriline rikastamine ja seejärel töötlus; metallide omadused, nende sihipärane muutmine
II. 8. Alates ~19. saj. teisest poolest* teadussuundade integratsioon* põllumajanduses – “mahepõllundus”* tööstusvaldkondades – säästlik areng, keskkonnaprobleemid* Arhitektuur
Ja mis see Minusse puutub?* Inimesed meie ümber mõtlevad erineva taseme mõistetes, tavamõisted on liiga tavalised ja teadusmõisted häirivalt mõjukad
* Ka Mina mõtlen erinevatel tasemetel mõistetes, seda teades saan nii enda kui maailmaga paremini toime

Vasakule Paremale
Kultuur-kõne ja mõtlemine-spikker #1 Kultuur-kõne ja mõtlemine-spikker #2 Kultuur-kõne ja mõtlemine-spikker #3 Kultuur-kõne ja mõtlemine-spikker #4 Kultuur-kõne ja mõtlemine-spikker #5 Kultuur-kõne ja mõtlemine-spikker #6 Kultuur-kõne ja mõtlemine-spikker #7 Kultuur-kõne ja mõtlemine-spikker #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MKKlubi Õppematerjali autor
Käitumiskeskkond, organismi terviklikkus, psüühika arengu astmete teooria, sisaldab palju tähtsaid mehi ja aastaarve. Soovitan spikerdamisel kasutada kirjasuurust 6:)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
docx

Kultuur, kõne ja mõtlemine

saab kujuneda uutmoodi keskkonnakogemusi. See kujuneb selle muutmisega katsetades ja proovides. 5. Tehiskeskkonnas on vahendid asjade mõjutamiseks ja nende kõrval vahendid teiste psüühika mõjutamiseks. Kuidas ma mõjutan psüühikat ja muudan teise inimese vaatepilti? Meil on eriline võime tekitada tk, et suunata inimesi. See pole suunatud ainult välise keskkonna muutusele vaid ka psüühilise muutusele. Nii eristub kultuurikeskkond mittekultuurilisest füüsikalisbioloogilisest. Kultuur on erilist liiki tk. vahendid teise inimese psüühika mõjutamiseks. 6. Siiani loetletud keskkonnaliigid jaotuvad omakorda jagatud ja individuaalseks keskkonnaks. Mida keerukamaks kujunevad Minad, seda rohkem unikaalseid keskkondi tekib, samas peab kahepoolne indiviidi suhtlemine keskkonnaga alles jääma. Selleks peab aga keskkond olema jagatud, s.t. ühtemoodi mõistetud. Mõisted ei saa olla individuaalsed ja unikaalsed. Me ei saa 11 psüühiliselt mõjutada, kui see pole jagatud

Kultuur, kõne ja mõtlemine
thumbnail
130
pptx

Sissejuhatus psüühikasse

I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus on keha, mis

Sissejuhatus psühholoogiasse
thumbnail
46
pdf

Nimetu

VII.3. Aisting on süsteem, mille ülesandeks on füüsikalise keskkonna muutuste muundamine närviimpulssideks. Taju on aistitud füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine infoks. Peamised alajaotused: Meelespetsiifilisus – nägemine, kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem järjestav) Vahel pole aistitav info piisav, seda täiendab VII.4. Mõtlemine, mis on süsteem, mille ülesandeks on organismi individuaalse kogemuse organiseerimine. Mõtlemise tulemusena formeerub teadmine, s.t. psüühiliselt organiseeritud maailma peegeldus. Peamised alajaotused: * Tajuline-sümboliline * Ratsionaalne – mitteratsionaalne (“rusikareeglid”) Vastavuses vajadusega ning mälu, aistingute (ja taju) ning mõtlemise alusel luuakse tegevus: VII.5. Planeerimine on süsteem, mille ülesandeks on organismi tegevuse –käitumise– organiseerimine

Kategoriseerimata
thumbnail
33
docx

Sissejuhatus psüühikasse

PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus on

Psühholoogia
thumbnail
31
doc

Psühholoogia

Piiratavas ulatuses kujundatavad ja asendatavad- eeldusteks pikaajaline, järjekindel, õigutest lähtealustest tulev harjutamine Inimestel- sotsaalse-kultuurilise loomusega psüühika, mille kontsentreeritud väljenduseks on abstraktsete keelemärkide kasutamisel põhinev keelevõime. Inimestel ja loomadel- sarnane madalama taseme tunnetussüsteem- tegelikkuse tunnetamine vahetult, meeleliselt, esemeliselt. Kõrgema taseme t.süsteem- väliskeskkonna informatsiooni vahendavad sõnad, keel, kõne tervikuna. Sõnad=signaalid. Teisene tun.süs- sotsiaalse üldistatud kogemuse talletamine, vähem ise proovimist, püsivad närviseosed. KEEL- in omane märgisüsteem, suhtlemisvahend, abstraktse mõtlemise oluline kandja ja inimkultuuri peamine talletaja ja loomisvahend. Funktsioonid: * kommukatiivne *tegelikkuse tunnetamise ja 6 üldistamine

Õigus
thumbnail
74
docx

Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt

See on oluline, et see mida me näeme, oleks mõjutatud ka meie teadmistest, ootustest ning mälust jne. See, mida tajuda püüame, sõltub meie ootustest.  Oimusagarasse tuleb info kukla-, otsmiku ning kiirusagarast kui ka aju koorealustest neuronitest otse. Sinna tuleb kuulmisinfo. Sealne info töötlemine hõlmab lihtsamate häälikute analüüsist kui ka keerulistemate lausete töötlemiseni. Selle all toimub seega kõne mõistmine. Kuid see pole vaid kuulmis- ja kõneinfo töötlus, vaid ka visuaalse info töötlemise koht, kus visuaalse info töötlus on kuklasagarast veelgi keerulisemad (nt nägude tundmine, aga ka muude keerulisemate kujundite töötlemine). Selleks, et suuta teksti lugeda, peavad olema oimusagara piirkonnad töökorras. Inimesel võib olla küll võime värve ja kujundeid näha, aga keerulisem info jääb mõistmata, kui

Sissejuhatus psühholoogiasse
thumbnail
42
docx

Bioloogiline psühholoogia

Empedokles (490-430 EJv) – hing on südames. Krotoni Alkmaeon (~500 EJv) – hing on ajus, sest nägemisnärvi (tema terminoloogias „kõõluse“) kahjustamisel jääb pimedaks. Platon (427-347 EJv) – vaimu paik on peas, kuna pea on ümmargune, mis on parim vorm. Aristoteles (384-322 EJv) – aju jahutab verd, sest aju pole erutatav, hoopis südames on. + psüühika alljaotused: kujutlus, fantaasia, mõtlemine, mälu, tähelepanu, hinnang. 2 Emesa Nemesiuse (~390 maj.) Galenosele (129-199) toetuv kambriteooria: mõistuse funktsioonid on seotud ajuvatsakestega. Gregor Reisch kirjeldus (1525) – laubapoolses meeled ja kujutlus, keskel mõtlemine ja otsustamine, taga mälu. Millisteks allprotsessideks on võimalik psüühikat jagada? – Ei ole lihtne küsimus, head vastust pole.

Bioloogiline Psühholoogia
thumbnail
51
docx

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

lahendust ja on määratud nn naudinguprintsiibiks. ,,Mina" (ego) kujutab isiksuse organiseeritud alget, seda mis on vaelüliks välismaailma ja ,,tema" vahel. Mina ja tema vahel on barjäär. Tavainimesel kulub väga vähe energiat et seda nn bariääri püsivana hoida, neorootilisel isikul kulub selleks aga väga palju energiat. ,,Mina" funktsiooniks on eelkõige indiviidi psüühika kaitse väliskeskkonna ohtude eest. Selleks on psüühilised protsessid ­ taju, mälu, mõtlemine jne. ,,mina" määrab selle, kas soove rahuldatakse, kui jah siis kus ja millal, vastasel juhul surub soovid alla. ,,Ülemina" esindab isiksuse moraali, sotsiaalseid norme, mida omandatakse kasvatamise ja õppimise käigus. Tal on kaks aspekti 1) südametunnistus 2) ideaalne mina, mis annab moraalse käitumise etalonid, südametunnistus aga karistab ideaalse mina antud reeglite rikkumise eest. Instinkt on stiimul, mis tugineb organismist endast

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun