Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kulturism ja jõu arendamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Sisekaitseakadeemia
Kulturism ja jõu arendamine
Sven Veek
RS-130
Tallinn 2014
Jõu arendamine
Jõud
Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete
tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi.
Jõu arendamine
Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega varustatus. Tekkiv aju hapnikuvaegus , mis võib liigsete pingutuste korral esile kutsuda isegi teadvuse kaotamise. Arvati isegi, et kestev ja ühesuunaline jõuharjutuste kasutamine lapseeas võib negatiivselt mõjutada keha kasvu.
Tänapäeval ollakse aga teisel seisukohal. Reglementeeritud jõuharjutused avaldavad positiivset mõju harjutajate tervisele ja kehalisele arengule.
Jõuharjutuste sooritamisel tuleb olla ettevaatlik, järsudpingutused võivad põhjustada traumasid ja häireid südame-veresoonkonna süsteemis. Ettevaatus on seda enam vajalik, et suure vastupanuga harjutuste sooritamisele ei eelne subjektiivset väsimustunnet nagu vastupidavuse arendamisel. Väsimustunne aga väldib ülepingutust.
Jõudu saab arendada vaid regulaarselt ja pidevalt sellega tegeledes .
Lihasjõu arendamisel tuleks jälgida:
  • jõudu tuleb arendada aastaringselt
  • arendama peab kõiki lihasrühmi
  • kergemaid jõuharjutusi teha iga päev
  • harjutusi teha kordustena ja seeriatena
  • harjutuste vahel lihased lõdvestada ja neid venitada
  • jõudu tuleks arendada mitmekülgsete harjutustega
  • järgida õiget tehnilist sooritust, rütmilisust, tempot
  • treeningut alustada korraliku soojendusega

Jõuvõimete arendamisel kasutatakse järgmisi lihastöörežiime:

Erinevad lihaste režiimid
Isomeetriline ehk staatiline režiim
Isomeetrilise režiimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma
Vasakule Paremale
Kulturism ja jõu arendamine #1 Kulturism ja jõu arendamine #2 Kulturism ja jõu arendamine #3 Kulturism ja jõu arendamine #4 Kulturism ja jõu arendamine #5 Kulturism ja jõu arendamine #6 Kulturism ja jõu arendamine #7 Kulturism ja jõu arendamine #8 Kulturism ja jõu arendamine #9 Kulturism ja jõu arendamine #10 Kulturism ja jõu arendamine #11 Kulturism ja jõu arendamine #12 Kulturism ja jõu arendamine #13 Kulturism ja jõu arendamine #14 Kulturism ja jõu arendamine #15 Kulturism ja jõu arendamine #16 Kulturism ja jõu arendamine #17 Kulturism ja jõu arendamine #18 Kulturism ja jõu arendamine #19 Kulturism ja jõu arendamine #20 Kulturism ja jõu arendamine #21
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor V33k Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
odt

Harjutusvara – 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust

piiratumad. 2. harjutused on sobivad igale vanusele 3. kummilintidega harjutamine on lihtne, odav ja mugav 4. harjutamine kummilintidega vajab vähe ruumi, 5. kummilindi võib kõikjale kaasa võtta, harjutada võib kodus, treeningsaalis, hotellis, tööl, staadionil, rannas jm 6. harjutamine kummilintidega ei kahjusta selga 7. kummilintidega võib sooritada nii jõu - kui venitusharjutusi 8. harjutuste valik kummilintidega on väga lai. Enne harjutama hakkamist pea nõu oma arstiga, kui esineb - kõrge vererõhk või mõni muu südamehaigus - liigesed valutavad või oled vigastatud - ülekaal

Kehaline kasvatus
thumbnail
3
doc

Treenimine

Jõutreening 3 päeva nädalas: ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE ESMASPÄEV ­ Rind, õlg, biitseps. KOLMAPÄEV ­ Reie esikülg, tagakülg, säär, kõht. REEDE ­ Seljalailihas, triitseps, trapets. ESMASPÄEV 1. Surumine lamades 4 6 x (8 ­ 5) 2. Lendamine neg. kaldega pingil 3 x (12 ­ 7) * vaheta, ühes trennis hantlitega, järgmises trenazööril trossidega 3. Liblikas + käte ristamine trenazööril trossidega 4 x (12 ­ 7) * 2 esimest seeriat ainult liblikal, 2 viimast on superseeria LIBLIKAS + KÄTE RISTAMINE, superseeriaid ära tee iga kord 4. Surumine istudes trenazööril (Smith`il) või istudes hantlitega 4 x 10 ­ 6 5. Lendamine seistes trossidega või hantlitega või kangi tõstmine ette 3 x 15 8 6. Biitsepstõste seistes hantlitega vahelduvalt 4 x 10 ­ 6 * tehnika olgu korralik, tempo 2 sek. alla, 2 sek. üles 7. Biitsepstõste seistes kangiga + biitsepstõste kangiga istudes pingil 3 4 x (10 ­ 6) (see on superseeria)* teise harjutuse puhul vali raskus mil

Kehaline kasvatus
thumbnail
7
pdf

Enesejuhtimine kõrgkoolis-Iseseisev töö

EESTI ETTEVÕTLUSKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Sergo Lepik EESMÄRGI JA TULEMUSTE SAAVUTAMINE ENESEJUHTIMISE ABIL Kirjalik projekt Tartu õppekeskus 2020 Sisukord 1. Tegevuskava ................................................................................................................. 4 1.1 Nõuded ja piirangud on protsessi osa. ................................................................................. 4 1.2 Eesmärgi seadmise põhjus................................................................................................... 4 2. Tulemuste mõõtmine .................................................................................................... 4 2.1 Fookuse teravndamine. ....................................................................................................... 5 3. Vastuvõetavuse tagamine ....................

Treeningu analüüs
thumbnail
9
docx

Jõu arendamine

PAIDE GÜMNAASIUM Jõu arendamine Kaisa Eslas Paide 2012-04-08 Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine

Kehaline kasvatus
thumbnail
248
pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

2.3 Anaeroobne töövõime 67 4.3 Sõudjate funktsionaalse võimekuse testimine 69 5. Treeningumetoodika 74 5.1 Treeningu põhiprintsiibid 74 5.2 Treeningu periodiseerimine 79 5.3 Treeningu planeerimine ja arveldus 83 2 6. Üldkehaline ettevalmistus 92 6.1 Vastupidavuse arendamine 92 6.2 Jõuvõimete arendamine 98 6.3 Painduvus ja koordinatsioon 106 7. Vetelpääste 110 KIRJANDUS 118 LISAD 119 3 SISSEJUHATUS Akadeemiline sõudmine on pikaajalise traditsiooniga spordiala, olles kavas ka juba esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel

Sport
thumbnail
14
doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

Kiutüüpide varieeruvus lihastes tekitab omakorda suure varieeruvuse funktsionaalses võimekuses. Lihaskiud (rakud) ei ole staatilised struktuurid, vaid kohanevad suurtes piirides muutunud funktsionaalsete seisunditega, hormonaalsete ja neuraalsete mõjustustega. Lihaskiu tüüpide erinev rekruteeritus sõltuvalt koormusest: kiirus-jõualad ­ kiired; vastupidavusalad ­ aeglased. Kiutüüpide vähene muutumine ei tähenda, et lihas ei paranda oma kiiruse, jõu ja vastupidavusealast võimekust ­ muutused toimuvad kiutüüpide sees (muutused mõõtmetes). Olenemata kiirete ja aeglaste lihaskiudude omavahelisest jagunemisest on kiirete kiudude kas täiel määral või enamuses IIA tüüpi lihaskiud. Treeningu lõppedes võib see vahekord omakorda muutuda ­ lihaskiudude transformatsioon ühest kiutüübist teise on mõjustuse (treening) lõppedes pöörduva iseloomuga.

Sport/kehaline kasvatus
thumbnail
8
odt

Kepikõnd referaat

Tartu Kutsehariduskeskus Kepikõnd 2011 See spordiala sobib hästi kõigile, nii algajatele, spordiga taasalustajatele, vanematele inimestele, samuti mitmete haiguste ja vigastuste korral ­ liigeseprobleemid, veenihaigused, südame ­ vereringehaigused, samuti operatsioonijärgseks taastumiseks. Kiire käimine koos keppidega on lihtne selgeks õppida, koormus langeb sisuliselt kogu organismile. Kepikõnd koormab ligi 90% organismi lihaskonnast, ta on 40 ­ 50% efektiivsem tavalisest kõnnist. Enam on koormatud ülajäsemed ja rindkere. Käte liikumise ulatus ette-taha reguleerib ka jalgade liikumis ulatust. Mida pikem on kepitõuge selja taha, seda pikem tuleb samm. Mida pikemad ja lõpuniviidumad on käte ja jalgade liigutused, seda jõulisemad on ka pöörded puusa, rindkere, õlgade ja kukla piirkonnas. Kepikõnnil koormatakse vähem ka liiges

Kehaline kasvatus
thumbnail
34
docx

Treeningõpetuse alused

tegevusega seotud elamused. Sportliku saavutusvõime treening:  On mitme aastane, aasta ringne süstemaatiline protsess, mis on suunatud kehalise täiuslikkuse ja kõrgete sportlike tulemuste saavutamiseks sportlase kasvatamise, õpetamine ja funktsionaalsete võimete tõstmise teel.  Eesmärgid- kõrgete sportlike tulemuste saavutamine ja mitmekülgne kehaline areng selleks, et saavutada kõrgeid tulemusi. Sportlase kui isiksuse arendamine. Treeningu ülesanded:  Kehaline ettevalmistus- põhiliste liigutuslike võimete arendamine (jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus).  Üldine kehaline ettevalmistus ÜKE- jooksmine, suusatamine, sõudmine, rattasõit  Erialane kehaline ettevalmistus EKE- aeroobsed treeningud.  Tehniline ettevalmistus- nt.iluuisutamine (tehnikate treeningud).  Taktikaline ettevalmistus- kuidas läbin raja, mida teha teatud olukordades jne.

Sise- ja närvihaigused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun