Samas seda suurem on ka risk, et investeering osutub kahjumlikuks.Seega peaks olema valmis oma vara kaotamisega. Keerukamate finantsinstrumentidega kauplemine ja nendega kaasnevate riskide võtmine eeldab väga häid teadmisi, kui tunned, et ei mõista päris täpselt, kuhu raha investeerid, tuleks jätta see parem tegemata.(Joonis oodatava tootluse ja riski vahekord Lisa 1.) Enne investeerimisega alustamist on oluline läbi mõelda investeerimisprotsess. Esmalt tuleks välja selgitada oma investeerimise eesmärk,sellest omakorda tuleneb investeeringu kestvus. Läbi peaks mõtlema ka selle, palju majanduslik olukord võimaldab investeerida, kas tahaksid investeerida korraga teatud summa või investeerikisid pigem etappide kaupa, kui suuri riske oled valmis võtma, kui suure rahakaotusega oled valmis leppima, kui suurt kasumit ootad jne. Kui tead, mille jaoks, kui kauaks ja kui palju sa investeerida tahad ja saad,siis tuleks tutvuda erinevate investeerimisvõimalustega. (Minuraha s.v
Börsil olek tõstab ettevõtte mainet ja tuntust Võlakirjad: Nõuded võlakirjaemitentidele on madalamad Võlakirjade noteerimine annab ettevõttele tähtajalise börsikogemuse Osalust investoritele ei loovutata, kasumit ei jagata Võlakirjadega järelturul kauplemise võimalus avardab võimalike investorite ringi ja suurendab nende huvi võlakirjadesse investeerimise vastu. Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust. 11. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Rahaloome raha pakkumine. Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank laseb sularaha käibesse ja annab pankadele laenu (emiteerib paberraha) Krediidiasutused korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha)
Mis on majandusteadus? I peatükk · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise va
reaalinvesteering - investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne reaalkurss - koduse raha ostuvõime hüviste suhtes teiste valuutadega võrreldes reaalne SKP - näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKPd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga regionaalne fond - investeerimisfond, mis paigutab raha vaid teatud regiooni väärtpaberitesse regulaarse investeerimise strateegia - väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel reguleeritult ujuv valuutakurss - rahasüsteem, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks reiganoomika - Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani järgi nime saanud suund majanduspoliitikas mis järgis monetaristlikke põhimõtteid ning baseerus arusaamisele, et parim viis majanduse elavdamiseks on maksude alandamine
· reaalinvesteering investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne · reaalkurss koduse raha ostuvõime hüviste suhtes teiste valuutadega võrreldes · reaalne SKP näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKPd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga · regionaalne fond investeerimisfond, mis paigutab raha vaid teatud regiooni väärtpaberitesse · regulaarse investeerimise strateegia väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel · reguleeritult ujuv valuutakurss rahasüsteem, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks · reiganoomika Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani järgi nime saanud suund majanduspoliitikas mis järgis monetaristlikke põhimõtteid ning baseerus arusaamisele, et parim viis majanduse elavdamiseks on maksude alandamine
Miks viiakse börsile võlakirjad? Ettevõte kehtestab ise võlakirjatingimused fikseeritud või ujuva intressimäära, maksete sageduse, lunastamistingimused, tagatise jms. Nõuded võlakirjaemitentidele on madalamad. Võlakirjade noteerimine annab ettevõttele tähtajalise börsikogemuse. Osalust investoritele ei loovutata, kasumit ei jagata. Võlakirjadega järelturul kauplemise võimalus avardab võimalike investorite ringi ja suurendab nende huvi võlakirjadesse investeerimise vastu. Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust. 16. Avalikuks mineku võtmeaspektid Ainukordne strateegiline sündmus ettevõtte elutsüklis, mis toob kaasa suured põhimõttelised muudatused Äriplaan/Strateegia: Ajakava Pika- ja lühiajaline Info avalikustamise sügavus
08.09. PANGANDUS Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks teenitakse rahaga kasumit, 2. passivatehinguteks kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist ja hoiustamisest. Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohust
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis t
Kõik kommentaarid