Kuldne kolmnurk (0)

Ants Laikmaa  
(1866-1942) 
 
1. Üldiselt kunstnikust 
Oli eesti  maalikunstnik , keda on peetud üheks Eesti 20.saj alguse olulisemaks 
kunstnikuks  ja kel e  juhitud  ateljeekool on Eesti esimene kunstiõppeasutus. 
Juba varakult tundis ta kutsumust ol a portretist. Tema lemmiktehnikaks kujunes 
pastel , mis võimaldas töötada ki resti. 
 
     2. Kus õppis 
15.a alustas õppimist Düssendorfi Kunstiakadeemias. Seal  elades  mõlgutas ta mõtteid, 
kuidas ta kodumaal kunstiõpetust andma hakkab.  
 
    3. Ajakiri “ Olevik ” 
Kodumaale tul es hakkab 80-ndate lõpul avaldama artikleid  ajalehes  “Olevik”, mil es 
räägib kunstisündmustest,  jagab  oma  arvamusi  ja selgitusi sel e kohta, mis  kunst  üldse 
on ning lisaks ka  ilmast , poli tikast, kohalikust elust, arstide kongressist ja  muust .  
 
    4. Esimene näitus 
Oma esimese näituse, mis on ka kõige esimesem eesti näitus Eestis üldse, avas ta 
1901. aastal Tal inna Provintsiaalmuuseumi ruumides. 1907. aastal hävis enamus 
töödest tulekahjus.  
  
    5. Soomes 
Soomes vi bides pühendus kunstnik maastikumaalile. Värv ja käsitluslaad olid 
impressionistlikud, juba avaldus ka Laikmaale iseloomulik tume kontuur. 
 
    6. Õpetaja 
Alates 1913.a mil ta maalis portreid, maastikke ning lil emaali- tegutses õppejõu ja 
kunstnikuna kuni 1932.a  
 
    7. Looming rahutum ja raskmemeelne 
1920.aastatel muutus Laikmaa looming rahutumaks ja raskemeelsemaks, toonid 
muutusid tumedamaks, joon närvilisemaks ja järsemaks. 
 
    8. Vähe näitusi 
1920-1930. aastatel esines kunstnik harva näitustel. Tal oli kombeks oma töid 
sõpradele  ja tuttavatele ära  kinkida  ja seetõttu on hulk tema loomingut si ani erakätes. 
 
 
    9. Autoportreed 
Üks teema, mil e juurde kunstnik ikka ja jäl e tagasi pöördus, oli tema enda kujutis, 
Laikmaa autoportreesid on teada  aastatest   1902 -1936. 
 
 
 
 
 
 
Kristjan Raud 
(1865-1943) 
 
Kus õppis 
Õppis Peterburis, Düsseldorfis ja Münchenis.  
 
Iseloom 
Ta oli oma olemuselt pigem mõtisklev, vaikne ja endassesüvenenud-vastupidiselt Laikmaale, kuid 
Rauast sai ikka sajandialguse aktiivsemaid tegelasi. ​ Muuseumi juhatuse koosolekul ei meeldinud talle 
eriti rääkida – ta oli harilikult üldsuse otsusega päri. Seevastu muuseumist väljaspool, kunstiga seotud 
koosolekutel oli ta aktiivne esineja ja otsustaja . 
 
Esimene eesti karjääri rajaja 
Kristjan Raud oli üks esimesi eesti kunstnikke, kes rajas oma karjääri Eestis. 
 
Varasemad tööd 
Alustanud oma kunstiõpinguid Peterburis Kunstide Akadeemias kujutavad tema 
varasemad tööd eesti taluinimesi, nende tegevust ja talutube.  
Peatselt hakkas teda õlivärvi kõrval võluma must-valged lahendused.  
Tema looming koosnebki enamasti söejoonistustest. 
 
Stiil 
Pärast kunstniku Pariisi reisi 1926.aastal kujunes välja Rauale ainuomane stiil. 
Arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide 
väljenduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti taluarhitektuuri jõulisi vorme ja 
rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. 
 
Looming 
Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripändiga. 
Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, 
tondid ja kratid ning peronifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. 
 
Viimased tööd 
Kristjan Raua viimased tööd olid suured monumentaalsed joonistused, mis valmisid 
suviti Pedaspeal ja Riguldis. Taotuslikult lakoonilisel ning jõulistel söejoonistustel on 
kujutatud vanu taluõuesid, kaugusesse suunduvaid teid metsatukkadega, maastikke 
rukist lõikavate maainimestega. Motiivid eeposest ning rahvaluulest jäävad kunstnikule 
südamelähedasteks kuni surmani. 
 
Eksliibrid 
Muuhulgas on Kristjan Raud valmistanud ka eksliibriseid: “suuremate tööde vahele 
nagu puhkus”. Teadaolevatel andmetel on ta loonud üle 91 eksliibrist ja 
eksliibrisekavandit, mis on enamasti vabalooming.  
Kristjan Raud oli 20 saj alguskümnenditel peaaegu ainus eesti eksliibriliste viljeleja. 
 
 
 
 
 
 
 
Nikolai Triik 
(1884-1940) 
 
Ta on 
 E​ esti ​ ​maalikunstnik​, ​ graafik ​ ja pedagoog . 
 
Kus õppis 
Õppis Laikmaa ateljeekoolis.  
Õppis näiteks ka Helsingis , Soomes, Pariisis ja Norras 
 
Looming 
Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine . Ta on loonud hulga ​portree​- ja ​kompositsioonimaale​, 
joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. 
 
Algus 
Aktiivne loomeperiood sai alguse ​1905​. aastal, mil noor kunstnik alustas poliitilise sisuga joonistuste  
ja karikatuuride loomist Eesti satiiriväljaandeile​[6]​. Triik joonistas karikatuure ajakirjale ​Tapper​ ja 
pseudonüümi Waikne all Helsingis ilmunud väljaandele ​Kaak​.  
 
Portreed 
Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea töödest on märkimisväärne 
Juhan Liivi​ portree, söejoonistus ​1909​.  
 
Mõjutused 
Varasemas kunstis tegi karikatuure ja sai mõjutusi sümbolismist. Norras käides sai mõjutatud 
rahvusromantismist ning selle aja tööd meenutavad Edvard Munchi töid. 
 
Areng 
Ajaga muutusid ta tööd ekspressiivsemaks, loomingulisus tuleb hästi välja graafilistes töödes. 
Stiliseerimispüüd ja kontuuride ilmekus taotlus varasemate portreede loojat . 
 
Lemmikud 
Kunstniku lemmikmotiiviks on üksikud mändidegrupid, lagedad rannaribad merega ja aiamotiivid 
kaharate puudega esipinnal. Eriline koht Triigi maastike hulgas kuulub talvistele Tartu vaadetele.