Füüsilised omadused Aatomi ehitus Leidumine looduses Isotoobid Keemilised omadused ja reaktsioonid Ühendeid ja nende kasutamine Füsioloogiline toime Huvitavaid fakte Mida andis mulle referaadi koostamine? Kasutatud materjal 1 Sissejuhatus Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber 79. Kuld asub IB rühmas Levimiselt looduses on kuld haruldane metall. Ometi on see kollane metall kõigile tuntud ja teatud. Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni. Alates ürgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidub looduses harva, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Kulla ladinakeelne nimetus aurum , mis tähendab koidusära. Eesti sõna kuld pärineb germaani keeltest, selle algupäraks on protogermaani gulþ ("yellow/green").
KULD (AU) Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld
Elva Gümnaasium ,,Kuld ja alkeemia" Referaat keemiast Marete Hüdse 9.A klass 2012/2013 õppeaasta Sisukord 1. Kuld.................................................................................................................................3 1.1. Kulla kasutusalad.....................................................................................................5 1.2. Kulla hind 2. Alkeemia.........................................................................................................................8 2.1. Tuntumad alkeemikud.................................
Jõgeva Gümnaasium Simmo Säärits Kuld Referaat 10. a klass Juhendaja: Ulvi Tiisler 2010/2011 Omadused Kuld on keemiline element, mille sümbol on Au ( ladina keeles: aurum). Järjenumber on 79. Kuld on väärismetall, mis on suure tiheduse (19,7 g/cm³), läikiv, pehme ning kõige paremini vormitav ja kõige plastilisem metall
Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja plaatina. Plaatina oli kullast odavam. Et plaatina tihedus on lähedane kulla tihedusele, siis oli võimalik plaatinaga kulda võltsida, sulatades teda kullasse. Seepärast käskis kuningas oma dekreediga heita plaatina jõgedesse. 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis "Poolmetallist nimega plaatina del Pinto". Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Möödus veel paar aastat ja 1752. a soovitas Rootsi rahapaja
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
Gümnaasium GERMAANIUM Koostaja - Juhendaja - 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 FÜÜSIKALISED OMADUSED..........................................................................................................4 KEEMILISED OMADUSED..............................................................................................................5 ÜHENDID JA NENDE KASUTAMINE. ELEMENDI KASUTUSALAD........................................6 BIOTOIME...........................................................................................................................................7 HUVITAVAT!.......................................................................................................................................8 MIDA ANDIS MULLE REFERAADI TEGEMINE? ......................................................
FOSFOR P (kr.k. phosphoros - valguskandja) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosf
Kõik kommentaarid