Kuld, kulla omadused, kulla saamine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Kuld referaat

Kuld Ajalugu Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Mali impeerium (riik LääneAafrikas, 1235­1645) oli vanas maailmas kuulus oma kullavarude poolest. Põhiliseks kulla eksportijaks sai impeeriumi valitseja Mansa Musa, kes vahendas PõhjaAafrika riikidesse nii palju kulda, et sellest tekkinud inflatsioon tekitas majanduskriisi, mis kestis rohkem kui 10 aastat. Kuna kuld on hävinematu (ei põle ega roosteta) ja teda leidub üle kogu maakera, on kulda peetub paljude tsivilisatsioonide poolt tähtsaks metalliks, millest on välja kujunenud sümboolse raha mõiste.

Keemia

5

doc

Kuld

KULD Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Kulda peetakse päikese metalliks. Seda arvatavasti värvuse pärast. Samas ka võimsuse pärast - päike on ju ikkagi võimsaim taevakeha. Samuti on kuld metallide hulgas võimsaim. Omadused Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme helekollane läikiv metall, mille tihedus on 19,32 g/cm3 ja kõvadus 2,5-3. Lõhenevus ja magnetilisus kullal puuduvad

Keemia

5

rtf

Referaat

Rakvere Ametikool Referaat Koostas:Helena Aare Õppegrupp: EV09 Juhendaja: Linda Ruuto Rakvere 2010 Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm)

Keemia

4

doc

Kulla omadused ja ajalugu

Kuld (Aurum,Au)on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Omadused Puhas kuld on eredat kollast värvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta tihe, läikiv ja kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall.Kuld on pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne ­ viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne

Keemia

20

pptx

Kuld

KULD AU & AURUM  Keemiline element Kuld on keemiline element, järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga197. Keemilistest omadustest on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustes on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C  Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika vabariigis  Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au)kristallstruktuur ­ tahkkeskendatud kuubiline võre  Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht

Keemia

4

docx

Kuld ja Alkeemi

Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid. Kulla hinnalisus ja kultuuri ajaloo hilisematel etappidel püüe rikastuda viisi selleni, et hakati ostma meetodeid kulla võltsimiseks. Mõned nendest meetodeist olid teada juba antiik- Aleksandria juveliiridele. Pärast Aleksandria vallutamisi araablased poolt läks kulla võltsimine kunst üle Hispaania, mille araablased olid sammuti vallutanud. Hispaaniast levis see kunst Euroopasse. Keskaja maailmavaade, mis oli kiriku diktaktuuriga suletud harimatuse, ebausu ja müstika kindlasse kesta ning mis täitis maailma imede ja nõidusega, määras ka vankumatu usu

Keemia

3

doc

KULLA FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED

KULLA FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Metall on plastiline, seega kergesti töödeldav ja võimaldas sepistada väga erineva kujuga esemeid. Kõige plastilisemad metallid on kuld, hõbe, vask, tina Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjas hall, kuld - kollane, vask -roosakaspunane ja veel mõned on valkjad , ainult helgivad kas sinkjalt või kollakalt. KULD Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele asteekidele. Puhtast kullast

Füüsika

2

txt

Kuld, referaat

KULD (AU) Kuld on keemiline element jrjenumbriga 79, mille keemiliseks smboliks on AU. Kullal on ks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld vheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kullal on metallilige. Kuld on vrismetall. Normaaltingimustel on ta vrdlemisi pehme ja raske kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm. Kulla sulamistemperatuur on 1 064C. Looduses esineb kuld kamakatena kivis, nt. mineraalkvartsi pragudes (kullasooned) ja vikeste terakeste na kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Puhas kuld on eredat kollast vrvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta pehme, tihe, likiv ja kige vormitavam ning plastilisem vrismetall. Ajalugu: Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud thtsaimaks metalliks.

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)