Kujutav geomeetria II KT (0)

Eesti pangandussektori areng 
aastatel 1993-2012
Taaniel  Rebane
Peeter Tiimus
Rander Süld
Jalmar Mäe
Eesti kommertspanganduse algus
Tänapäeva iseseisev pangandus sai Eestis alguse 1988. aastal, mil tegevust alustas Tartu Kommertspank.
Tegemist oli esimese kommertspangaga Nõukogude Liidus.
 Pankade tekkimise buumile (tippajal enam kui 40 panka, osad neist ei suutnud küll  tegelikku tegevust alustada) 
järgnesid nende ühinemiste ja pankrottide lained.
1990 loodi ka Eesti  Pank , kes seadis ühe esimese  tegevusena  sisse pankade põhikapitali miinimummäära.
1993. aasta põhikapitali miinimummäär  6 miljonit krooni kahandas pankade arvu 22-ni.
Eesti kommertspanganduse algus
Pankade esialgne tegevus keskendus valuutavahetusele ja –spekulatsioonidele.
Algselt olid intressid kõrged — see julgustas hoiustama, kuid ei ergutanud laenu võtma.
 Pankrotid ei soodustanud hoiustamist ning ka valdava osa elanike sissetulekud ei võimaldanud eriti säästudel 
koguneda.
 1997. aasta lõpus algas väliskapitali aktiivne sisenemine Eesti pangandusse — Rootsi SEB- pank ja  Swedbank  
omandasid osalused vastavalt Ühis- ja Hansapangas. 
Kuldajastu
Pangandussektori kuldajastu langeb aastatesse 1996–1997, mil kiire majandusarengu tõttu leidis aset plahvatuslik 
kasv ka pangandussektoris.
 Kasvu rahastati valdavalt madalate kuludega välislaenude ja aktsiaemissioonide abil ning seega kasvas raha 
juurdevool, mis omakorda suurendas sisemaist nõudlust.
 Vahendite ülekülluse tõttu valitses pankade vahel karm  konkurents , mis takistas ratsionaalsete krediidiotsuste 
tegemist. 
Ebaproportsionaalselt suuri summasid kulutati majanduslikult põhjendamatute projektide, eratarbimise ja aktsiaturul 
laenukapitaliga teostatavate tehingute finantseerimiseks.
Pangad  Tallinna väärtpaberibörsil
1996. aastal loodi Tallinna väärtpaberibörs.
Börsil noteeritud pangad esitasid finantsnäitajaid igakuiselt, et teenida Balti börsidel suuremat tulu.
Tegevuse tulemusena kasvasid aktsiate hinnad tohutu kiirusega.
Sellise tegevusega  eirati reaalseid majandusnäitajaid ja tulemuseks oli 1997. aasta sügise börsikrahh, millega TALSE 
kaotas oma tipptasemest 62%
Aasta 1997
Olukord hakkas halvenema 1997. aasta teisel poolel, kui  hoogustus  majanduskriis Aasias.
 Vaatamata kuhjuvatele probleemidele olid pangandussektori 1997. aasta tulemused siiski hämmastavalt head:  varad  
suurenesid 77%, laenude hulk 73% ja kliendihoiused 54%.
 Neil aastatel pidasid pangad oma krediidikvaliteeti suurepäraseks ning halvad laenud ja vastavad eraldised 
moodustasid kõigist laenudest vaid ligikaudu 1%.
Aasta 1998