Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Kujutav geomeetra kodune graafiline töö nr5, variant nr 3 (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas
 1.  Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis
1.1.       Eestikeelse hariduse algus
Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi
keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt  Gottfried  Forseliust
(1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja.
B.G.  Forselius  õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele.  1684 . a sai ta enda
käsutusse   tühjalt   seisvad   Papimõisa   hooned   (nende   asukohta   märgib   praegu
mälestuskivi  Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas
ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli
ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid  enamuses  pärit
Tartumaalt. Õppeaeg  -  2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe-
tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius
kirjutas ise ka  aabitsa , mille esimene trükk ilmus 1685. a Riias. Et saada oma
koolile  toetust, võttis ta 1686. a kaks poissi ( Ignatsi  Jaak, kes asutas hiljem
Kambjas   kooli,   ja   Pakri   Hansu   Jüri)   kaasa   ja   sõitis   nendega   Stockholmi,   et
demonstreerida Rootsi kuningale, et ka eestlasi on võimalik edukalt õpetada.
Kuningas   jäi   poiste   lugemis-   ja   laulmisoskustega   rahule   ning   lubas   kooli   ja
eestikeelsete koolide asutamist toetada. Kuid  seminari  tegevus lakkas 1688. a,
kui B.G. Forselius hukkus Läänemeres. Kuid oma 4 tegutsemisaasta jooksul said
seminarist hariduse 160 poissi, kellest paljud asutasid hiljem ka koolid. 1688.
aastal   oli   Eesti   alal   juba   46   eestikeelset   köstri-,   mõisa-   või   kihelkonnakooli
(üldse oli tollal 41 kihelkonda).
 
1.2.       XIX sajandi algus
XIX sajandi alguseks oli  matemaatika   omandanud  kindla koha kooli õppekavas.
1795.   a   ilmunud   O.W.    Masingu    lugemise   raamatus   oli   ilmunud   ka   2   lk
matemaatilist   teksti   (ühel   lehel    numbrite    lugemine,   teisel   1x1).   Esimene
eestikeelne matemaatikaõpik ilmus 1806. a. Selleks oli Peter Heinrich von  Frey
Arropiddamisse ehk Arwamisse- Kunst . Selles raamatus on 7 peatükki
1)   numeratsioon, numbrite lugemine ja kirjutamine
2)   4 arropiddamisse viisi eelseletus
3)   adition ehk kokkuarvamine
4)   substraktion ehk mahaarvamine
5)   multiplikation
6)   diwision
7)   proportionaalarropiddamine (võrdeline jaotamine).
Kõiki   nelja   tehet   õpetatakse   raamatus   tegema   nii   naturaalarvude   kui   ka
harilike    murdudega.   Õpetatakse   võrdeid    lahendama    ja   ka   mõõtühikuid
1
kasutama. Eessõnas ütleb raamatu autor:  „Tuhatkord parem, kui isa ja ema
ise mõistavad õpetust anda oma lastele, kui et neid võõraste inimeste läbi
koolitatakse   teiste,   vahest   väga   vallatute   seltsis“.   Kogu   raamat   on   üles
ehitatud õpetaja ja laste dialoogi vormis. Frey raamatut peetakse esimeseks
ühele õppeainele pühendatud õpikuks eest keeles.  
Vt ka O. Prinits „Eesti  koolimatemaatika ajalugu I“ Trt 1992, lk 37-50.
 
1.3.       XIX sajandi teine pool
XIX sajandi keskpaigaks oli ilmunud juba mitmeid aritmeetikaraamatuid eesti
keeles (autorid Marpurg, Holter, Schwarz,  Masing , Meyer). Raamatutesse toodi
sisse ka esimesed  geomeetria  terminid. 1870ndaid aastaid peetakse eesti rahva
ärkamisajaks. Sel ajal alustas tegevust Eesti Kirjameeste Selts   (EKS, tegutses
1872 - 1893) Tartus, kes püstitas loosungi Harige eesti rahvast. EKS tuntumad
tegelased olid Johann  Voldemar  Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert  Jakobson ).
Matemaatikaõpetusse jättis sel perioodil kõige sügavama jälje  Rudolf  Gottfried
Kallas
  (1851-1913),   kes   oli   samuti   aktiivne   EKS   liige.   R.   Kallas   sündis
Saaremaal Kaarma kihelkonnakooli õpetaja   pojana . Ta õppis Tartu  Õpetajate
Seminaris, seejärel töötas Tartus õpetajana. 24-aastaselt astus ta veel Tallinna
gümnaasiumi,   selle   lõpetamise   järel   astus   ta   1878.   a   Tartu   Ülikooli   õppima
usuteadust.   Juba   noore   õpetajana   töötades   alustas   ta   matemaatikaraamatute
kirjutamisega:  Mõistlik   rehkendaja  ilmus    1874 .   a,  Mõistliku   rehkendaja
tarvilisemad õpetused
 1878. a. Nendes raamatutes esitab ta tegelikult metoodika
aritmeetika   õpetamiseks.   Ta  mõistab   hukka   nn   masina   moodi   rehkendamise,
annab   soovitusi   õpetuse  näitlikustamiseks  ning  arusaamise  tagamiseks.  Tema
huvi aritmeetika õpetamise metoodika vastu ei rauge ka usuteaduse üliõpilasena.
Ta kirjutas sel ajal Elementaarse arvutamisõpetuse metoodika saksa keeles, mis
1884. a pälvis üliõpilastööde  konkursil  kuldauraha. Näiteks  soovitab  ta selles
töös õpetada arvutamist kolmes kontsentris: arvud 1-10,   siis 1-100, lõpuks 1-
1000 ja kaugemalegi. Antakse konkreetseid soovitusi iga kontsentri osas. Oma
edaspidistel aastatel töötas Kallas pastorina Valgas, Rõuges ja Peterburis. Ta
õnnistas sisse ka  EÜS  sini-must-valge lipu Otepää kirikus 1884.a. R. Kallas on
maetud  Tartusse  Raadi kalmistule.
1878.   a   ilmus   ka   esimene   eestikeelne   geomeetriaraamat  Geomeetria
kihelkonnakoolidele ja iseõpetuseks,
  mille  autoriks  oli   Joosep  Kapp. Ka tema
oli   aktiivne   EKS   liige.   Raamat   algab   kuubi   ja   silindri   vaatlemisega,   sealt
jõutakse pinna, joone ja punkti mõisteni. Geomeetriaõpetuses peab ta tähtsaks
arutlevat õpetust:  tundmine  ja tegemine, täädmine ja katsumine järele teha - nii
peab käima geomeetriaõpetus. Kuid ka põhjendus ja tunnistus (tõestamine) ei
tohi   geomeetriaõpetuse   juures   iial   puududa,   niisama   vähe,   kui   värske   õhk
inimese   elu   juures.
  Aasta   hiljem   kirjutas  Jakob   Tülk  raamatu  Kerged   ja
lühikesed    geomeetria   õpetused.
  Aine    käsitlus    oli   samas   mahus   nagu   Kapi
õpikuski, kuid mõnevõrra abstraktsem ja  ülesehituselt  rangem. Tülk oli  õppinud
2
Lääne-Euroopas   maamõõtjaks.    Autorite    Kapi   ja   Tülgi   vahel   kujunes
ajakirjanduses tõsine avalik diskussioon .
Aastal  1879  ilmus ka esimene eestikeelne algebraõpik Arwuwald, mille autoriks
oli  Juhan   Kurrik.  Selles   vaadeldakse   üks-   ja   hulkliikmeid,   1.   ja   2.   astme
võrrandeid , võrdeid, progressioone (jadasid) ja natuke geomeetriat.
19.   sajandi   lõpuks   käis   Eestis   enamik   lapsi   koolis.   1881.   a   rahvaloenduse
andmetel   oli   Liivimaal   (Lõuna-Eesti   ja   Põhja-Läti)   kirjaoskamatuid   (kes   ei
osanud lugeda ega kirjutada) 6% rahvastikust.
1883. a tuli võimule Aleksander III ja sellest ajast algas Vene tsaaririigis tugev
venestamispoliitika . Kõik koolid allutati haridusministeeriumile ja õppekeeleks
kinnitati vene keel. 1887.a muudeti vene keel  kohustuslikuks  õppekeeleks kõigis
koolides . Vaid algkoolis võis 2 esimesel aastal mõnevõrra eesti keelt kasutada.
Paljud   kogenud,   kuid   vene   keelt   mitteoskavad   õpetajad   vallandati.   Mitmed
koolid   suleti.   Haridusellu   saabus   teatud   seisak.   Kasutuselt   kadusid   kõik
eestikeelsed õpikud. 1893. a suleti Eesti Kirjameeste Selts jne. 
Vt ka O. Prinits Eesti koolimatemaatika ajalugu I, Trt 1992, lk57 - 95
 
1.4.       XX sajandi algus
Muutused hariduselus hakkasid toimuma pärast 1905. a revolutsiooni. Esialgu
mindi  emakeelsele õpetusele tagasi algkoolides ja erakoolides. 1906. a loodi
esimene eestikeelne gümnaasium  -  Eesti  Noorsoo  Kasvatuse Seltsi Tütarlaste
Gümnaasium (praegune  Miina  Härma Gümnaasium).  1910 . a oli Eestis juba 20
eestikeelset   gümnaasiumi.   Sellest   tingituna   oli   vaja   välja   töötada   eestikeelne
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor suur0rg Õppematerjali autor

Lisainfo

Teema: Pindade lõikumine
Hinne 4

kujutav , geomeetria , pindade , lõikumine , number

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid




Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun