...................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused tööle asumiseks.....................................................................................9 3.1 Võimalused läbi sotsiaalmeedia................................................................................9 3.2 Võimalused läbi otsingumootorite ja tööportaalide..................................................9 3.3 Võimalused läbi messide ja ürituste........................................................................11
kuna teema on väga päevakohane. Eesti tööturul on üha suurenevaks ja aktuaalsemaks probleemiks töötus ja töötute arvu kasv. Minu eesmärgiks selles töös on esimeses peatükis käsitleda tööturu teoreetilist külge alustades tööturu neoklassikalisest mudelist, tööturu teooriatest ja tööturu põhikomponentidest. Seejärel kirjeldan olukorda Eesti tööturul uurides tööturu põhilisi muutusi ja seda mõjutanud tegureid. Käsitlen tööpuudust, selle liike, põhjusi ja võimalikke erinevaid võimalusi ja meetodeid tööpuuduse vastu. Töö viimases osas arutlen Eesti tööjõuturu tuleviku üle ja uurin erinevaid võimalusi tööturu olukorra parandamiseks ja töötuse vähendamiseks. Kuna selle teema kohta leiduvaid raamatuid on väga vähe, leidsin ma kõige värskemat materjali ja informatsiooni ajalehtede artiklitest ning internetist. MÕISTED JA ANDMEALLIKAD
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1
neil õppida oskusi, mis tõstab nende tööalast konkurentsivõimet. Aga ka erinevate rände liikide piires uusi teadmisi, oskusi ja pädevusi saama läinute osas hinnata õpirände kogemuse tõhusust tööjõu vaba liikumise edendajana. Õpirändes osalejad saavad parandada tööleidmise võimalusi ja kultuuridevahelist teadlikkust ning edendada oma isiklikku arengut, loovust ja kodanikuaktiivsust. 3. Miks on õpiränne kasulik ja kuidas saab seda mõõta? Õpirännet saab kasutada pedagoogilise meetmena, kus siis õpiprotsessi käigus otsitakse selliseid tegureid, mis soodustavad oodatava tulemuse saavutamist. Õpirände edukuse osas teostatakse mõõtmisi ja hindamisi; nähtavate tegurite korral nagu näiteks võõrkeele- ja kutseoskused saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Keerulisemate
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia
vajaduste struktuuris. Käesoleva referaadi esimeses osas käsitletakse töötajaid gruppide kaupa ja sealt lähtuvat motivatsiooni. Teises osas on võetud vaatluse alla kogu kaadripoliitika väikeettevõtluses. 1. Organisatsiooni neli töötaja gruppi 3 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 4 Mõistmaks, kuidas toimib organisatsioon, kus enamik töötajad on ülipädevad isiksused, kes tegelevad keerukate probleemidega, tasub tingimata mõtiskleda selle üle, missugused jõud organisatsiooni mõjutavad, millised jõud suunavad ja millistega peab juhtkond suutma hakkama saada. Seesuguseid jõudusid leidub igas organisatsioonis, kus töötab oma erialal ülipädevaid inimesi. Need on seda suuremad, mida puhtama ettevõttena organisatsioon toimib
Eesmärgid võivad olla kas ühiskonnakesksed või üksikisikukesksed. Sotsiaalpoliitika eesmärkideks (Marshalli järgi) on vaesuse kaotamine, võrdsuse tagamine ja heaolu maksimeerimine. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on ühiskondliku heaolu arendamine, mis toimub nii riigi valitsuse, maa- ja linnavalitsuste kui ka valdade haldusaladel. 1. Tagada inimestele sotsiaalne turvalisus 2. Kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu 3. Vähendada klassivastuolusid 4. Tagada õiglus ja võrdväärsus 9 9.Sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaaldemokraatlik (paks riik) 1. Juhtmõtteks solidaarsus. 2. Peamine heaolu pakkuja on riik. 3. Sotsiaalhüvesid saavad kõik, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. 4. Tasuta haridus, arstiabi, vajaduse korral sotsiaaltoetusi. 5
.................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20 Kas seadus on nõrk/tugev, vajalik/mittevajalik........................................................21 EESTI SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSEST................................... 21 SOOLISE EBAVÕRDSUSE ILMINGUD EESTI ÜHISKONNAS...................... 23
Kõik kommentaarid