Kuidas
toodetakse suruõhku?
Mis on suruõhk? Kuidas seda toodetakse? Need on ühed tavalisemaid
kuid tähsamaid küsimusi pneumoseadmete rubriigist.
Suruõhk
lihtsalt öeldes on õhk mis on kokku pressitud kõrgema rõhu alla
kui teda ümbritsev rõhk. Suruõhku võib tänapäeval peaaegu
igaltpoolt leida, alates hobisukeldujate varustusest lõpetades NASA ’ga. Pneomoseadmed võivad olla mistahes kujuga või suurusega,
kuigi kõigil neil on üks ja sama omadus – nad on õhukindlad. Et
õhku rõhualla panna peab olema viis kuidas õhku kinni hoida,
selleks kasutatakse metallist hoidlaid ning ventiili . Õhu kambrid on
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sillu8
Õppematerjali autor
Hapniku segunemisel põlevgaaside või vedelikuaurudega tekivad teatud vahekordade puhul plahvatusohtlikud segud, mis võivad süttida lahtisest tulest või sädemest. Selle vältimiseks on kasutuses uued hapniku segud, milles on 12 miljondikku mahuosa lõhnaainet. Antud hapnik on kasutuses „ODOREX“i nimetuse all, vältimaks lahtiunustatud kraanist või purunenud liitest hapniku kogunemist ruumi, mille tagajärjel võib tekkida plahvatusoht. Õhust toodetakse hapnikku erilistes seadmetes, kus õhk filtri läbimisel kõigepealt vabaneb kahjulikest lisanditest, tolmust, süsihappegaasist ning niiskusest. Seejärel surutakse töödeldav õhk kompressori abil kokku kuni rõhuni 19,6 MPa (200 kg/cm 2) ning seejärel jahutatakse soojusvahetires kuni veeldumiseni. Vedela õhu lagundamine hapnikuks ja lämmastikuks põhineb nende erinevatel keemistemperatuuridel: Normaalrõhul keeb vedel lämmastik temperatuuril - 196º C, vedel hapnik –
Ajas vähemuutuv farmide loomade jootmiseks, sööda ettevalmistamiseks ja loomade hooldamiseks suht stabiilne, kuid seal on juures ka majanduslik külg nt kui loomakasvatusel läheb hästi, siis kasvatatakse rohkem loomi ning kui kehvasti, siis tõmmatakse tarbimine kokku tehnoloogiline veevajadus tootmisettevõtetes esiteks töötajatel olmeveevajaduseks ning teiseks tehnoloogiline veevajadus. Suhtes piirides muutuv, sest vahepeal toodetakse rohkem ning siis jälle vähem ja sellest erineb tarbimine.. aga võib olla ka stabiilne aedade, kasvuhoonete ja kultuuride kastmiseks ning tänavate hooldamiseks suvel on suurem (taimede vegetatsiooniperiood), kuid samas kui on palju sademeid, siis pole tarbimine suur. Muutuv tuletõrjeks väikeasulates üldiselt väga ei püüta seda vett tagada ühisveevõrgust, vaid see vesi kogutakse mahutitesse ning hoitakse seal või on looduslikud veekogud, kust
niiskuskindla lüliti ja 10 m pikendusjuhtmega. AQ vibronuiadega töötamiseks on vaja UF kõrgsagedusmuundurit, mis muudab tüüpilise 220 V 50 Hz võrguvoolu AQ vibronuiadele vajalikuks 42 V -3-200 Hz vooluks. NB! Vibraatorid töötavad ainult vertikaalses asendis, muus asendis jääb ta mingi aja pärast seisma 2) Betoonpõrandate lihvimisseadmed. Vaakumseadmed Betooni vakumeerimine on paigaldatud ja vibreeritud betoonisegu tihendamise viis, mille puhul õhk ja osa liigset vett kõrvaldatakse vaakumi abil. Vaakumseadmed on ettenähtud monoliitsete õhukeste betoonpõrandate, teekatete rajamiseks. Värskelt paigaldatud ning vibraatoritega tihendatud betoonisegu pinnale asetatud vaakumkilbiga tekitatakse betoonmassiivis hõrendus kuni 70 kPa, millega eemaldatakse betoonsegust liigne vesi ja õhk. Eemaldatav vee ja õhu segu viib kaasa ka tsemendi osakesi mis täidavad poorid paigaldatava kihi pinnal. See vähendab betoonisegu veesisaldust 20-
1.takt-survetakt(kolb alt-ülesse) komprimeerimine 2.takt-survetakt(kolb ülevat-alla)töötakt 3.takt-väljalasketakt(kolb alt-ülesse) 4.takt-sisselasketakt(kolb ülevalt-alla) 2.taktiline - erinevalt 4.taktilisest mootorist toimub töötsükkel kahetaktilisesmootoris väntvõlli ühe pöörde jooksul 360(kraadi), selle jooksul peab toimuma gaaside paisumine, väljalase, sisselase(läbipuhumine) ja komprimeerimine.Kahetaktilist töötsükklit on üldjuhul võimalik saada tingimusel, et õhk on ennem silindrisse juhtimist kokku surutud(ressiiveris) 1.takt-töötakt(kolb ülevalt-alla) 2.takt-läbipuhumine(kolb alt-ülesse)komprimeerimine 5.Lastiseade - seadmekompleks, millega laevas tehakse kõik kaubalaadimiseks, lossimiseks ja ümberpaigutamiseks vajalikud tööd. Olenevalt laeva otstarbest võivad lastiseadesse kuuluda laadmastid, losspoomid,kraanad, konveierid, transportöörid, tõstukid, liftid, pumbad
Keevisõmbluse ristlõige Z =a·2 Pea meeles Põkkõmblus kuulub põkk- ja ots- ehk servliidete juurde. Nurkõmblus kuulub nurk-, vastak- ja katteliidete juurde. Terminid nurkõmblus nõrkõmblus põkkõmblus ristlõige tugevdatud õmblus Kontrollküsimused 1. Mida nimetatakse keevisliiteks ning milliseid keevisliidete liike teate? 2. Mida nimetatakse keevisõmbluseks? 3. Kuidas liigitatakse keevisõmblusi väliskuju järgi? 13 2. Kattega elektroodiga käsikaarkeevitus (MMA) e. elektroodkeevitus 2.1. Käsikaarkeevituse skeem sulava elektroodiga Sulava elektroodiga keevitamisel annab põhimetalli ja elektroodi sulamiseks vajaliku soojuse nende vahel põlev elektrikaar. Kaare temperatuur on väga kõrge + 4000...6000°C.
Hvac. max = Hi + h2 (vt. joon.10 ). Kolbpumbarikke diagnoosimine pumbalt võetud tegeliku indikaatordiagrammi järgi Omades mudelpumba (kataloogi) indikaatordiagrammi (joon.12) võib selle võrdlemisel pumpamishäiretega pumbalt võetud diagrammiga teha järeldused pumba võimalike rikete kohta. 1. Kataloogpumba indikaatordiagramm 20 Joonis 1 2. Vigastustega pumba indikaatordiagrammid: Diagramm a- õhk silindris, vee kokkusurumisele enne klapi avanemist kulub osa survetaktist (s1); surveklapp avaneb raskesti ( h1 ); Diagramm b - imiklapp sulgub aeglaselt, milleks kulub osa töökäigust (s2) ning avaneb raskesti, on vaja suurt lisahõrendust (h 2); Diagramm c- surveklapp sulgub halvasti, mistõttu osa
pump survepoolse õhukatlaga. Peale vooluhulga ühtlustamise on õhukatlal ka veel teisi ülesandeid - toimida õhueraldina ja leevendada hüdraulist lööki. Õhukuppel kujutab endast silindrilist anumat ,mille 1/3 mahust on täidetud veega ja 2/3 õhuga. Õhukupli põhja jääb nn passiivmaht , mis töömahu määramisel arvesse ei tule. Mõnikord on õhukuplid valatud pumba kere konstruktsiooni sisse. Survetakti ajal surve survetorus tõuseb mille tõttu surutakse õhk survekuplis kokku. Vedeliku nivoo survekuplis tõuseb. Imitakti ajal surve survetorus langeb ja osa vett surutakse kõrgema rõhu tõttu survekuplist survetorusse. Selle tulemusena voolab ka imitakti ajal survetorus vedelik pumba tootlikkus ja surve muutuvad ühtlasemaks. Õhukupli e. õhukatla võib paigutada ka pumba imipoolele kui tegemist on pika ja peenikese imitoruga.. Imipoolel pannakse õhukuppel töösilindrile võimalikult lähedale.
taimse või loomse päritoluga õlid, piiritus, veinid. 4 Kõigi tankeritel veetavate vedellastide ühiseks omaduseks on laeva kaldumisel voolata tanki madalamasse ossa. Vedellasti vabapind tekitab kallutava momendi, mille suurus on võrdeline tanki pikkuse ja laiuse kuubi korrutisega. Momendi vähendamiseks jagatakse tankid pikivaheseintega kas kaheks või kolmeks osaks. Nafta on tume õlitaoline põlev maavara tihedusega 800...950 kg/m 3, mis koosneb põhiliselt süsivesinikest. Naftat toodetakse puuraukude kaudu, mõnikord võib see purskuda gaaside survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse seda kompressorimeetodil. Ammutamisel eralduvad naftast metaani molekulid. Metaanist vabanenud naftat nimetatakse toornaftaks. Kui lastitav nafta sisaldab butaani, nimetatakse seda "teravaks" naftaks (spiked crude oil). Väävliühendeid ja väävelvesinikku sisaldavat naftat nimetatakse hapuks naftaks (sour crude oil). Naftasaadused jaotatakse kolme rühma:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid