Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas teha internetiraadiot? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas teha internetiraadiot?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Kuidas teha internetiraadiot #1 Kuidas teha internetiraadiot #2 Kuidas teha internetiraadiot #3 Kuidas teha internetiraadiot #4 Kuidas teha internetiraadiot #5 Kuidas teha internetiraadiot #6 Kuidas teha internetiraadiot #7 Kuidas teha internetiraadiot #8 Kuidas teha internetiraadiot #9 Kuidas teha internetiraadiot #10 Kuidas teha internetiraadiot #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Kuidas teha interneti raadiot

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
91
doc

Exeli õpetus

... 50 Ümardusfunktsioonid................................................................................................................ 52 Valemiaudit.................................................................................................................................. 52 3 Lahtrinimed ja nened kasutamine...............................................................................................54 Kuidas panna lahtritele nimi? ...................................................................................................54 Nimede haldamine dialoogiboksis Nimehaldur.........................................................................55 Nime muutmine........................................................................................................................ 55 Ühe või mitme nime kustutamine...............................................................................

Informaatika
thumbnail
212
docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Põhivõimalused Lihtsa veebilehestiku loomine HTML keele abil Esimene veebileht Kõige lihtsam veebirakendus koosneb ühest lehest. Veebilehtede levinumaks keeleks on HTML, mida veebilehitsejad mõistavad lugeda ning loetud teksti põhjal kasutajale lehe ette kuvada. Mitmete veebitehnoloogiate (ASP.NET, Java servlet, PHP, Python ...) tulemusena lehitsejasse saadetav tekst on ikkagi ,,puhas" HTML, nii et osava peitmise korral ei pruugi veebisaidi vaatajal kuidagi võimalik olla kindlaks teha, millise tehnoloogia abil vastav lehestik on kokku pandud. Ning nagu varemalt kombeks ning praegugi lihtsamate, pidevat muutmist mitte vajavate lehtede puhul kasutatakse, võibki veebileht olla üks harilik HTMLi reeglitele vastav tekstifail, mida veebilehitsejas näidatakse. Mitmesugused tehnoloogiad on lihtsalt leidnud võimalusi, kuidas võimalikult mugavalt lehtedel olevad andmeid määrata vastavalt kasutaja soovidele. Lihtsaim HTMLi reeglitele vastav veebileht näeb aga välja järgmine:

Veebiprogrammeerimine
thumbnail
848
docx

Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil

seotud Creative Commons litsentsiga search.creativecommons.org. Need on alati selged ja ka emakeelse tõlkega. Jõudu tööle! 3 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika Arvutigraafika Arvutigraafika (Computer Graphics - CG) puhul saame rääkida visuaalsest loomingust, mis on loodud arvuti ning tarkvara abil. Reeglina räägime piltidest, millest omakorda koosnevad nii videod kui ka animatsioonid. See kuidas miski omavahel kokku sobib nimetatakse graafiliseks disainiks. Arvutigraafikat näeme nii reklaamides õues kui ajakirjas, veebilehtedel, programmides, filmides, mängudes jne. Ühesõnaga kõikjal... Arvutigraafika liigid Et seda suurt maailma lihtsustada jaotatakse see loomise tehnoloogia järgi gruppideks. Üks võimalus on ära kasutada piltide mõõtmelisust - 2D või 3D. 2D ehk kahemõõtmelise pildi loomise puhul kasutame ära punkte mis on ühel tasapinnal - pikkus ja laius (x, y)

Arvutigraafika
thumbnail
575
docx

Nimetu

valmistumise tarbeks. Ka on kõrgkoolidel võimalus kasutada C# materjali oma programmeerimise põhikursuse alusena ­ senised katsed on olnud edukad. Veebistuudiumi materjali muud peatükid on ka üles ehitatud põhimõttel, et lihtsamast ja tuttavamast keerukama ja võõrama poole. Andmebaaside juures alustamiseks on baasi ja tabeli loomine hädavajalik tegevus. Lihtsama ülesehitusega päringud kuuluvad iga rakenduse juurde ning sageli saab nendega küllalt palju ära teha. Kui aga andmed keerukamad, siis paratamatult tuleb tabeleid siduda ning sobivate väljavõtete saamiseks ka ridu grupeerida ning nende pealt tulemusi kokku arvutada. Praktiliste andmebaasirakenduste koostamiseks võiks siinne materjal päris hea aluse anda. Kui aga peetava kursuse eesmärgiks on anda ka andmebaaside projekteerimise põhialused (nagu kõrgkoolides kombeks), siis on vaja lisaks tutvuda veel andmemudelite, normaalkujude jm. andmebaasiteooria alla kuuluvate teemadega.

Informaatika
thumbnail
50
pdf

Uurmiustöö Windows Xp

USB- ja IEEE 1394- ehk FireWire portide ning Plug and Play tugi lubab arvuti külge lihtsalt ühendada mitmesuguseid välisseadmeid. Töö ajal võib CD-plaadilt kuulata taustamuusikat. Lihtne kasutada Windows XP kasutamine ei ole keerukam Windows 98/Me kasutamisest. Sul on võimalik oma käe järgi kujundada töölauda, stardimenüüd, tööriistaribasid ja aknaid. Lihtne on installeerida uut riistvara ja programme, hooldada kõvaketast ning teha igapäevaseid faili- ja kaustaoperatsioone. Esmatutvus Kasutajanime ja parooli sisestamine Windows XP installeerimisel määratakse arvuti kasutajate nimed, Professional-versiooni korral ka administraatori parool. Hiljem võib igale kasutajale kehtestada parooli ja määrata kasutaja õigused. Nii võrku ühendatud arvuti kui ka koduarvuti korral tuleb sul töö alustamiseks klõpsata oma kasutajanimel ja sisestada parool. Tipi see nime juures avanevale

Kirjandus
thumbnail
21
doc

Internet täna maailmas

Samuti kasutavad väga paljud seda ka meelelahutuseks. Infotehnoloogia alla loetakse ka televisiooni, mobiiltelefone jms. Kuid eelkõige kerkib esile ikkagi internet. Noorte huvi infotehnoloogia erialade vastu on üha kasvamas. Paljud lähevad just seda valdkonda õppima. Kuid hoolimata suurest huvist on selles infotehnoloogiavaldkonnas ikkagi spetsialistidest suur tööpuudus. Töö eesmärk on välja selgitada kõikvõimalikud interneti ohud, probleemid ning kuidas ennetada ohte ja neid vältida, lisaks kui turvaline on internet lastele ning täiskasvanutele. Järgnevates peatükkides räägime Interneti ohtudest lastele, küberkiusamisest, turvalisusest ning kuidas turvaliselt internetis käituda. 4 Internet täna maailmas INTERNET TÄNA MAAILMAS

Ainetöö
thumbnail
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

PROM (Programmable Read Only Memory) ­ programmeeritav püsimälu. Programmeeritav püsimälu on selline püsimälu (ROM), mille sisu kasutaja saab ise muuta. Selleks kasutatakse spetsiaalset seadet, mida nimetatakse püsimälu programmaatoriks (PROM programmer). Programmaator saadab vajalikest mäluelementidest läbi elektriimpulsi, mis tegelikult põletab need läbi. Seepärast nimetatakse taolist tegevust püsimälu põletamiseks. Kuna põletamine on pöördumatu protsess ja seda saab teha ainult üks kord, siis ei tohi siin vigu lubada. Seepärast on kasutaja poolt programmeeritavate püsimäludena harilikult kasutusel EPROM- või EEPROM- tüüpi püsimälud. EPROM (Erasable Programmable Read Only Memory) ­ ümberprogrammeeritav püsimälu. Mälukiip, milles andmed säilivad ka pärast toite väljalülitamist kuni 10 aastat. Mäluelementideks on ujuva paisuga MOSFET- transistorid. EPROM-mälude programmeerimiseks kasutatakse spetsiaalset seadet ­ programmaatorit.

Arvutiõpetus
thumbnail
134
pdf

Programmeerimine PHP

Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame

Allika?petus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun