Anastassia Toming , 072710
Kuidas teha nii, et inimesed
tunneksid end õnnelikuks töökohal?
Iga organisatsioon koosneb inimestest. Iga inimene on väike osa,
detail sellest süstemist, just inimese seisundist oleneb kogu
organisatsiooni edu. Juht, kes ei saa sellest aru, arvatavasti
kaotab. Edukas ettevõte on eelkõige, see kus iga töötaja tunneb
end mugavalt , enesekindlalt ja peaasi – vajalikuks.
Eksperimendid , mis olid korraldatud 1920-tel aastatel Hawthornes
tõestavad seda, et ülemuse suhtumine töötajasse mõjub tema
tootlikkust mitte vähem, kui isegi palga suurenemine. Eksperimendi
käigus mõõtsid uurijad töötajate tootlikkust, muutes
töötingimusi (palk, valgus, niiskus, vaheaja kestus). Igaüks sellistest muutustest tegi tootlikkust suuremaks . Aga kõige
huvitavam on see, et pärast esmaste tingimuste tagasitulekut
tootlikkuse tase ka suurenes. See fenomen nimetati Hawthorn efektiks.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
86 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Zajac7
Õppematerjali autor
Klassikaliste juhtimisteooriad: · teadusliku juhtimise teooriad · administratiivse juhtimise teooriad. · bürokraatlikku koolkonna seisukohad. Teadusliku juhtimise ja administratiivse juhtimise käsitlused arenesid peaaegu ühel ajal, s.o. tööstusrevolutsiooni alguses 1900 aastast Inglismaal. Enne tööstusrevolutsiooni toodeti esemeid üksikeksemplaridena käsitööliste poolt ja neid kasutati müügiks või kauplemiseks kaupade vastu, mida vajati. Inimesed andsid ise endale tööd, olid käsitöölised või talupidajad. Juhtimise järgi tänapäevases mõistes vajadust polnud . See kõik muutus, kui masinad hakkasid asendama inimeste tööd või lisandusid inimeste tööle. Kõige varem toimus muutus tekstiilitööstuses ketrusmasina leiutamine ja täiustamine. Metallurgias oli pöördeline kivisöe kasutuselevõtt malmisulatuses. J. Watti ehitatud aurumasin sai 1870. ail tähtsaks mehhaanilise energia allikaks.
ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandamine, organiseerimine, eestvedamine,
..............................60 ................................................................................................................................................................60 2.4 Suhtlemine organisatsioonis..............................................................................................................60 2.5 Suhtekorraldus ..................................................................................................................................67 KUIDAS KORRALDADA SUHTEKORRALDUST ORGANISATSIOONIS? See, kas palgata oma suhtekorraldaja või osta teenus konsultatsioonifirmalt oleneb organisatsiooni spetsiifikast, vajadustest, võimalustest. Agentuur: ...........................................................................................................................68 SUHTEKORRALDUSFIRMA võib olla spetsialiseerunud mõnele valdkonnale: (turundusagentuur, meediaagentuur, finants-kommunikatsiooni agentuur jne
saavutamiseks. Organisatsioonide ühisnimetaja näitab, mida peab tegema. Tegutsemiskeskkonnana peab organisatsioon tagama head tingimused oma liikmete teadmiste ja oskuste ärakasutamiseks, edukaks ühistööks ning eesmärkide ja töörahulolu saavutamiseks. Joonis 1. Organisatsiooni kui tegutsemiskeskkonna peamiste koostisosade seosed (Üksvärav, 2004) 1 Igal organisatsioonil on vähemalt 4 põhilist koostisosa: inimesed, eesmärk ja sellest tulenevad tegevused, siseehitus ning varad (ainelised, rahalised, mittemateriaalsed varad). Iga muutus ühes osas mõjutab teisi osi. Igal organisatsioonil on oma iseloom. See on suhtumiste ja väärtuste kogum. Iseloom määrab ära suhtumise nii sise- kui väliskeskkonda. Eristatakse neljasugust organisatsiooni iseloomu: Võimule suunatud organisatsioon püüab valitseda oma ümbruse üle ja võita igasuguse vastuseisu.
juhtimisest, samuti oma aja ja isikliku tegevuse juhtimisest. Üliõpilastele, kes oma tulevase (või praeguse) tegevuse juhtimises on orienteerunud teiste inimeste tegevuse juhtimisele, on käesolev õppeaine küll pigem sissejuhatuseks juhtimisega seotud sfääri kui piisavate teadmiste omandamine selles valdkonnas. Teiste valdkondade üliõpilased aga peaksid selle õppeaine raames omandama piisavalt teadmisi, et juhi kohale sattudes mitte teha ,,suuri rumalusi" (üle hinnata oma teadmisi juhtimise vallas seda valdkonda tundmata). Kuna konspekti koostamisel on kasutatud kasutanud mitmete erinevate autorite poolt välja antud juhtimisalast kirjandust, siis võivad konspekti mõningad osad omavahel ebapiisavalt haakuda või olla isegi osaliselt vastuolulised. Võrreldes eelmise aasta konspektiga on käesoleval õppeaastal sisse toonud uusi seisukohti ja nõudeid, millised
kaubakoguseid on läbi ajaloo olnud väejuhid probleemide ees, kui on tekkinud vajadus liikuda mit- mekümnest või mitmesajatuhandelisest sõdurist koosneva sõjaväega sadu ja tuhandeid kilomeet- reid. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tuli väejuhtidel teha tõsiseid pingutusi isikkoos- seisu varustamiseks vajaliku toidumoonaga ja selle moona kaasavedamiseks. Väejuhtide peamine ülesanne polnud mitte niivõrd sõjaplaanide koostamine ja vaenlasega võitlemine, kuivõrd sõjaväe hoidmine võitlusvõimelisena.
kaubakoguseid on läbi ajaloo olnud väejuhid probleemide ees, kui on tekkinud vajadus liikuda mit- mekümnest või mitmesajatuhandelisest sõdurist koosneva sõjaväega sadu ja tuhandeid kilomeet- reid. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tuli väejuhtidel teha tõsiseid pingutusi isikkoos- seisu varustamiseks vajaliku toidumoonaga ja selle moona kaasavedamiseks. Väejuhtide peamine ülesanne polnud mitte niivõrd sõjaplaanide koostamine ja vaenlasega võitlemine, kuivõrd sõjaväe hoidmine võitlusvõimelisena.
tundmaõppimine avab tee erialaterminoloogia mõistmisele ning võimaldab professionaalses keeles täisväärtuslikult suhelda teiste meedikutega. Terminus (ld)– mõiste; logos (kr) – õpetus Kulub päris palju aega, enne kui suurem osa oskussõnadest enam-vähem omaseks saab. Sellepärast võiks algul kasutada kättesaadavamaid sõnaraamatuid, nagu võõrsõnade leksikon ja entsüklopeedia, või siis internetti. Mõni vajalik sõnaraamat peaks olema käepärast ka töökohal. Pole võimalik ja kindlasti ka vaja teada peast kogu meditsiinilist sõnavara. Ometi aitab teatud terminoloogia valdamine erakorralise meditsiini tehnikul oma igapäevase tööga paremini hakkama saada. Seejuures peab erakorralise meditsiini tehnik siiski teadma, kuidas patsientidega suheldes selgitada nende haigustega seotud olukordi ka võõrsõnu kasutamata. Meditsiinisõnavara eesmärgiks ei ole teadmatute kiusamine, vaid lühike, täpne ja ühtne suhtlemisviis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid