Kuidas tagada ühiskonna jätkusuutlikkus? (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Kuidas tagada eesti jätkusuutlik areng?

Kuidas tagada Eesti jätkusuutlik areng? Eesti jätkusuutlikus tähendab Eesti ühiskonna arengut ning ressursside kasutamist nii, et sellega rahulduksid praegused elanikud, kuid peetakse silmas ka tulevasi põlvkondi. Jätkusuutlikus ei saa olla ühekülgne, näiteks, kui keskendutakse ainult valitsemise kvaliteedi ning inimese heaolu arendamisele, olulised on ka kultuuri säilitamine ning keskkonna säästlik kasutus. Kuid milliseid samme peaks tegema Eesti, et tagada kõigi eelmainitud punktide ühtlane areng? Kõige valulikumaks punktiks meie koduriigi ühiskonnas võib lugeda rahvastiku vähenemist ning selle läbi kultuuri hävinemist. Praegu on eestlasi maailmas ligi miljon, kuid see arv väheneb kahjuks pidevalt. Esimeseks probleemiks on väike sündivus. Paljud noored perekonnad ei taha muretseda lapsi olukorras, kus nad ei suudaks oma järglastele võimaldada materiaalset heaolu. Kui ka

Ühiskonnaõpetus

8

doc

Jätkusuutlik areng, mis on? Mis toimub Eestis ja mis mujal maailmas?

kõrvaletõrjutud, mis annab taaskord ränga hoobi kultuurile. Kui mujal hinnad langevad, siis meil jäetakse heal juhul samaks kui mitte ei tõsteta. Meie valitsus tõstab oma tulusid ja soovib vähendada oma kulusid. Alles hiljaaegu lugesin lehest, et gaasi hind tõuseb. Ansip väitis, et inimesi tulebki harjutada gaasi vähem tarbima, see oleks siis ettevalmistus selleks kui Venemaa peaks oma kraanid kinni keerama. Tean, et ka Venemaa tõstab Baltimaadele gaasi hinda, aga kuidas saab meie valitsus asjasse nii rahulikult suhtuda? Samas ei arvesta ta sellega, et enamus haiglaid ja muid riigiasutusi on gaasikütte peal. Võiksime protestida, kuid eestlased on üsna rahumeelne ja tuim rahvas ning sageli ei saavuta see edu. Seega tuleb tõdeda, et jätkusuutlik areng eestis on tegemas taandarengut. 5 Jätkusuutliku arengu küsimus globaalsel tasemel.

Ühiskonnaõpetus

95

doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

.........................................................................................................63 Summary........................................................................................................................91 SISSEJUHATUS Käesoleva magistritöö teema on aktuaalne, sest tulenevalt turismiedendajate pühendu- misest välisturgudele sisenemisele, on Pärnu kaotamas Eesti pereturisti segmenti. Lähenemisnurk teemale on Pärnu tingimustes uus, sest varem pole uuritud, kuidas Pärnu eestlaste seas taas atraktiivseks muuta ja millised on võimalused säilitada kuurorditraditsiooni kaasaegses kohalikke elanikke kaasavas võtmes. Magistritöö uurimisprobleem on Eesti siseturisti, sh valdavalt Eesti pereturisti Pärnu külastamise vähenemise põhjuste kohta informatsiooni puudumine. Töö tulemusena soovitakse välja selgitada põhjused, miks Eesti pereturist ei taha enam Pärnusse tulla.

Turundus

192

pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF)  SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele.

Turismiettevõtlus

524

doc

Arengupsühholoogia

jalgrattast mõtled sa sellele, kas ta oli hädas sellega sõitma õppimisel, kas ta valas mõned pisarad ja miks ta naeratab arglikult sellel fotol, mis   kujutab   esimest   koolipäeva?   Kas   ta   on   ärevuses,   et   kohtub õpetajaga? Sellel pildil hoiab ta sind beebina. Mida ta tundis, kui sai sinu emaks? Kuidas sellest väikesest jalgrattaga tüdrukust on saanud naine,   kellel   on   imik   süles?   Kuidas  sinu  isik   tuli   tänasesse   päeva? Milliseks isiksuseks sa muutud homme? Ülesvõtted   jutustavad   meile   loo   elu   kui  protsessi  sisemistest   ja välistest   muutustest.   Kuigi   koduvideod   ja   fotod   aitavad   meil   heita pilku meile endile ei haara nad ometi muutuste protsessi sel määral, et oskaksime tabada nende olemust ja seda ka pärast pikki vaatlusi.

Arengupsühholoogia

83

doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt.

Õiguse sotsioloogia

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 Maine on madal.  Kergliikulusteid vähe Kasutatavate kütuste halb kvaliteet- keskkonnasõbralikumad kütused- biodiisel, maagaas, etanooli lisandusega bensiin, kuigi nende kasutus on kaduvväike. 13. Taastuvate energiaallikate ebapiisav kasutamine arvestades olemasolevaid ressursse Valitsev poliitika ei soosi, Eurorahad suunatakse mujale kui taastuvenergiasse. Uuringute kohaselt oleks võimalik paarikümne aasta pärast tagada eesti ligi 70 %-line energianõudlus taastuvenergiaalikatest saadava energiaga. Puuduvad toetused ja tehnoloogia muretsemiseks ressursid. Väikelahendused ja muud vajavad suuri toetusi, ilma nendeta ei hakka midagi toimuma. Põlevkivi energia on odavam võrreldes taastuvenergiaga tarbija jaoks ja eelistatakse odavamat. Eesti Energiaturul omab enamuse võimust Eesti Energia, teistel on raske konkureerida. 14

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (1)