50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
90 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tairi Murel
Õppematerjali autor
Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid eeldavad vahetut füüsilist tarbimist, näit nafta, põlevkivi, puit. Hind tekib turul ostu-müügi käigus. Mitteutilitaarsed ressursid ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näit maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus. Turul üldjuhul hinda ei teki, seetõttu võib neid nimetada ka turuvälisteks ressurssideks (non-market resources). Probleemiks on, kuidas omistada turuvälistele ressurssidele väärtus, et teha nad otsustusprotsessis võrreldavaks teiste, turul osalevate hüvistega. 8. Kardinalistid ja ordinalistid, nende võrdlus. Piirkasulikkus - täiendav kasulikkus, mis avaldub mistahes kauba iga järgmise ühiku tarbimisel. Mida rohkem mingit toodet tarbitakse, seda väiksemaks kujuneb iga järgmise hulga tarbimise kasulikkus (st. sellest saadav rahuldus või kasu). Seetõttu nõudlus kauba järele väheneb ja nõudluskõver langeb
Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68 Referaat Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu suunanud jätkusuutliku eluviisi edendamisele hariduses. Keskkonnahoidlikku eluviisi rõhutab ka Eesti Koolieelse Lasteasutuse Riikliku Õppekava (2008). Samas puuduvad Eestis õppematerjalid jätkusuutlikkuse teema süvitsi käsitlemiseks lasteaias. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli seetõttu luua lasteaiaõpetajatele kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Teoreetiliselt lähtuti järgnevatest autoritest: Lovelock (1979), Sahtouris (1999), Timoštšuk (2005, 2010), Cohen (1985), Delanty (2009), Bauman (2001),
. Sõidukulude meetod – hinnatakse mingi (loodusliku) objektini, nagu kaitseala või üksikobjekt jõudmiseks kulutatud summasid. Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud. Veekogude puhul kasutatakse seda meetodit nende rekreatiivse väärtuse rahalise mahu kindlakstegemisel. Eriti sobiv on sõidukulude meetod üksikute vaatemänguliste ja sageli külastatavate loodusobjektide (nt joad ja kärestikud) rahalisel hindamisel. Eesti kontekstis oleks antud meetod eriti sobiv näiteks Jägala joa rahalise väärtuse väljaselgitamisel ja selle loodusliku seisundi kaitsmisel planeeritava hüdroelektrijaama vastu. Kinnisvarahinna meetod – hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest. Näide: hindade vahest tuletatakse “merele” vaate väärtus. Veekogude hindamisel kasutatakse eelkõige elamurajoonidesse või nende lähedusse jäävate järvede turuvälise väärtuse hindamisel
seksuaalvähemuste, invaliidide, ülöpilaste ja naiste ühendusi, jne. Asutustel ja ülikoolidel, kirikul jne. on omad erihuvid, sealjuures pole need ühendused, kooslused, asutused seesmiselt ühtsed, nende sees leidub hulgaliselt väiksemaid huvi- ja mõjurühmi. Metodoloogiliselt jagunevad huvid kolmeks suureks rühmaks: 1) isiklik huvi; 2) grupi huvi; 3) üldine, st- riiklik huvi. Poliitika üheks keskseks küsimuseks ongi, kuidas leida nende kolme vahel tasakaalu, enamikel juhtudel hakkab ju poliitikas osalemine pihta isiklikest huvidest, mis võib olla nii materiaalne kui ka moraalne, näiteks karjääri tegemise eesmärgil. Huvi realiseerida on raske üksinda, palju efektiivsem on kuuluda kuhugi gruppi, mis muudab inimese osalemise poliitikas potensiaalselt efektiivseks. Kui me räägime üldisestest huvidest, siis me ei tohiks unustada seda, et üldine
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.
Saadav rahuldus e kasulikkus on kvantitatiivselt mõõdetav. 9) Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad. Probleem: Loodus- ja keskkonnaressursside inimesele kasutataval osal e potentsiaalidel on inimese jaoks väärtus. Enamasti tekib utilitaarsetel loodusressurssidel hind turul. Mitteutilitaarsetel ressurssidel aga sageli turul hinda ei teki, seetõttu võib nimetada neid ka turuvälisteks ressurssideks. Küsimuseks on, kuidas omistada turuvälistele ressurssidele väärtus, et teha nad otsustusprotsessis võrreldavaks teiste, turul osalevate kaupade ja teenustega. Otsuste tegemisel ei saa arvestada ainult nende tulude ja kuludega, mis on seotud rahaliste väljaminekutega. Nii jääksid näiliselt tasuta saadud keskkonnaväärtused, millel puudub rahaline ekvivalent, arvestamata. Hinna puudumine keskkonnakaupadele ja teenustele ei tähenda, et neid
kandideerida Kohalike omavalitsuste (linnad, vallad) valimised KOV-i valimised toimuvad iga 4 aasta tagant oktoobrikuu kolmandal pühapäeval. Võrdeline Eestis- jagatakse piirkondadeks aga pole suuruselt paika pandud Minimaalne KOV-i volikogu arv on 7, lähtudes valla- või linnaelanike arvust (alati paaritu arv) Hääletamis- ja kandideerimisõigus: Hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16 ja kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas Hääletamisõigus on välismaalasel, kes vastab eelnimetatud tingimustele ja kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud
energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos mõistus + sphaira kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid