Kurt
inimene ei reageeri, kui teda kõnetatakse selja tagant. Ta ei kuule sind.
Koputa
talle viisakalt õlale ja kõneta teda siis.
Kui
sa räägid kurdiga, siis vaata talle silma. Ta ei näe, mida sa
ütled, kui räägid pead kõrvale pöörates.
Esmalt ütle sõnum ja siis näita.
Kurdiga
pole vaja karjuda, ta ei kuule. Rääkida võid tavalise
hääletooniga.
Kui
sa oled temast veidi eemal, näeb kurt sinu nägu tervikuna paremini
ja mõistab sind ka paremini.
Kui
sul on rääkides midagi suus (suits, näts), siis ei saa kurt sinu
kõnest aru.
Miimikata
ja liigutusteta jutt võib kurdi jaoks igavana tunduda. Suhtlemisel
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Merike Habe
Õppematerjali autor
Õpetus toimub vene keeles. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Juta & Kaarel Kotsar, "Eesti kurtide elu ajaraamat II", AS "Ühiselu", lk. 67-81, Tallinn 1997 2. Porkuni Kurtide Laste Internaatkooli almanahh "100 aastat Eesti Kurtide Kooli",1966 3. Maggie Woolley, "Elu kurdina", Koolibri, lk. 8, Tallinn 2000 4. Interneti koduleheküljed: http://www.ead.ee/ http://www.eklvl.ee http://www.hiie.tartu.ee/ http://helen.edu.ee/ LISA Kuidas käituda suheldes kurdiga 1. Kurt inimene ei reageeri, kui teda kõnetatakse selja tagant. Ta ei kuule sind. 2. Koputa talle viisakalt õlale ja kõneta teda siis, kui ta sulle otsa vaatab. 3. Kui sa räägid kurdiga, siis vaata talle silma. Ta ei näe, mida sa ütled, kui räägid pead kõrvale pöörates. 4. Esmalt ütle sõnum ja siis näita. 5. Kurdiga pole vaja karjuda, ta ei kuule. Rääkida võid tavalise hääletooniga. 6
Näiteks kasutatakse erinevaid sõrme- ning käeasendeid, et oma mõtet teisele inimesele edasi anda. Samuti kasutatakse suhtlemisel pea ning keha, et ennast väljendada. Sidepidamine viipekeeles on nähtavuse tõttu võimalik ka seal, kus kuuldavat keelt ei saa kasutada, näiteks tuukriülikondades vee all, kosmoses ja akende tagant (majade vahel binokli abil või ühest bussist teise). Tänapäeval võimaldab viipekeel kurtidel kergesti suhelda läbi arvutivõrgu veebikaamerate vahendusel. Viipekeelde tõlkimisel ei tõlgita iga sõna eraldi, vaid tehakse lausest üldine kokkuvõte. Viipekeel on mitteuniversaalne keel nagu kõnekeelgi. Viipekeel on välja kujunenud loomulikul moel. Eesti viipekeelt tunnustati ametlikult 1. märtsil 2007. aastal. Seda sama päeva, 1. märtsi, hakati hiljem tähistama kui viipekeele päeva. Eestis on olemas ka andmebaas, kus on kirjas, et
http://www.teatoimeta.ee/Logopeedilised_jutukesed_1091.htm b. Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus. Üks raskemaid vorme lastel on Lennox – Gastaut sündroom. Need lapsed vajavad erilist hoolt ja järelvalvet. Uurimused on näidanud, et epilepsiaga lapsed on enam hüperaktiivsed, agressiivsed, madala enesehinnanguga ja neil napib sotsiaalseid oskusi. Õpetajad on omandanud teadmisi, kuidas nende lastega käituda, kuid nad tunnistavad, et ka nemad tunnevad ebakindlust. Õpetaja ülesandeks on kindlasti aidata lapsel leida oma võimed ja võtta end sellisena nagu ta on. Õpetamise meetodid peavad olema kohandatud lapse võimetele, sinna kuulub ka füüsiline tegevus. Raskusi tekitavad kindlasti erinevad väljasõidud ja matkad, sest epilepsiaga laps peab olema sealgi turvatud. Epilepsiaga laps peaks saama tunda end teistega võrdselt, sest tavaliselt on neil
3 inimese ettekujutlus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest missugust keelt ta kõneleb. See on keelelise relatiivsuse oletus, mida tuntakse Sapiri-Whorfi hüpoteesina. Hüpoteesi pakkusid välja keeleuurijad Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Indiaani keelte uurijatena märkisid nad, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub. Seevastu indiaani keeltes ei ole khte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid on üksainuke tegusõna tuulepuhumine, mida eesti keelde saab tõlkida vaid tuule ja puhumise abil. On väidetud, et kummalgi juhul on ettekujutlus maailmast või maailma ühest väikesest tükist erinev, kuna keeltes on see erinev. Eesti ja teistes meile tuttavamates keeltes on niisugune
Ärge öelge mulle, mida ma tegema pean, ja ma ei ütle teile, kuhu te minema peate. Tänaseid toimetusi ära viska homse, vaid ülehomse varna saad suisa kaks vaba päeva! Minul pole köhasiirupit vaja, ma oskan ka ilma selleta köhida. Kui mõtlen vanaisast lapsena, kujutlen teda mustvalgena. Pime vaatas telekast, kuidas tumm rääkis kurdile, et kiilakas käis juuksuris. "Ma löön sulle jalaga näkku!" ütleb jalutu. "Tahaks näha," vastab pime. Kas teeks täna keskööl minu juures midagi romantilist? Natuke imemist ja hammustamist. Vasta mu kirjale kohe kui selle kätte saad. Sind siiralt armastav hr. Sääsk. Ma ei ole täiuslik ,ma ei tahagi olla.
oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele Teenindaja võimalikud käitumisstiilid Teenindus mis see on? Hea teenindaja Teenindaja kõnekasutus
uued tuttavad ei tunne sind veel nii hästi, et armastada sind sinu positiivsete omaduste tõttu, ja kujundavad seega oma arvamuse piiratud info põhjal nagu kehakeel ja vestlusstiil Esmase kontakti loomine on tavaliselt hinnangu langetamise protsess, mille käigus saadakse teineteise kohta infot ning püütakse seda tõlgendada. See on nagu filter, mille käigus: 4 · inimesed võtavad vastu alginfo - nad panevad tähele kehakeelt, seda, mida sa räägid ja kuidas vastad (noormees oli jutukas, elav, humoorika ja ta naeratas sulle) · selle alusel kujundatakse mulje ja otsustatakse, mis inimene sa oled ning kuidas sa eeldatavasti ka edaspidi käitud (tõenäoliselt on see noormees usaldusväärne, suhtlemisaltis ja abivalmis) · seejärel nähakse sind nagu läbi filtri. Igaühele meeldib pidada ennast heaks inimesetundjaks ja mõelda: ,,Ma teadsin esimesest hetkest, et ta on ..". Nad otsivad teavet, mis kinnitaks nende esmamuljet, ega otsi
Üks päev sa igatsed mind naq igatsesin mina sind. Üks päev sa vajad mind naq vajasin mina sind. Üks päev sa armastad mind , aga mina sind enam mitte · Pilgud on esimesed armastuskirjad · Ma võin vaadata sind põlastusega ja vihaga, kuigi ma seda ei tee. Ma võin vaadata sind nii nagu ma iial kedagi vaadanud ei ole, väga suure armastusega. Kuid siiski ma vaatan sind nagu teisi, sest ma ei taha, et sa näeksid kuidas ma sind tegelikult enda kõrvale igapäev vajan. Ma ei taha et sa saaksid teada, kuidas ma sind vaikselt oma südames armastan, sest nii on parem, nii mulle, kui sulle... Ma lihtsalt lähen pea püsti edasi nii nagu ikka, sest ma suudan naeratada ja peita oma pisaraid, kui seda vaja on.. · Kas ma olen kunagi väitnud , et ma olen täiuslik ? Ma arvan , et ei ja ma ei saa ka kunagi selleks , kuna täiuslikkust ei olegi siin maailmas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid