Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Ettevõtluse õppetool
Juhtimine
Magnus Kolk
EV - 1 Kursus Päevane
KUIDAS SAADA LIIDRIKS ?
Referaat
Tallinn 2013
Negatiivne järgnemiskäitumine: konkurents liidriga, kriitika puudumine („jah“-inimene, kes automaatselt nõustub), vastuhakkamine ( opositsioonis hea liidriga või halva liidri toetamine), passiivsus. Käitumuslikud liidristiilid Liidristiil tähendab kombinatsiooni filosoofiast, oskustest, omadustest ja hoiakutest, mis ilmnevad isiku käitumises. Töötajad ei vasta mitte sellele, mida liidrid mõtlevad ja teevad ning ütlevad ja kavatsevad, vaid kuidas nad tajuvad liidrite käitumist. Eestvedamine on tegelikult vaataja silmades. Positiivsed ja negatiivsed liidrid Liidrid püüavad inimesi motiveerida mitmel viisil. Positiivses eestvedamises keskendutakse hüvitustele – majanduslikele ja muudele ja toetavale lähenemisviisile. Mida parem on töötaja haridus ja suuremad nõudmised iseseisvusele, seda enam on töötaja motivatsioon sõltuvuses positiivsest eestvedamisest.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R09 Gerda Silm LIIDRIKS SÜNDINUD Uurimuslik referaat Juhendaja: Virve Transtok Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 LIIDRI MÕISTE......................................................................................................... 4 1.1 Juhi ja liidri erinevus.................................................................
Ettevõtluse instituut Kas lennukad ideed kujundavad liidri? Richard Branson Referaat Tartu 2011 RESÜMEE Kas lennukad ideed kujundavad liidri? Richard Branson valisin selle teema, kuna tahtsin teada, kas head ideed on alati liidripositsiooni tagajaks. See teema on kindlasti aktuaalne mitmete juhtide hulgas, kes mõtlevad, kuidas jõuda liidri tasemele. Seda sellepärast, et juhi positsioonil olemine ei ole veel sama, mis on liidriks olemine. Juhil on kohustatud alluvad, kuid liidril on vabatahtlikud järgijad. Töö eesmärgiks oli endale selgeks teha, kas juht on sama mis liider ning kuidas oleks võimalik tõhusalt liidriks saada. Referaadi materjaliga töötades sain teada, et headest ideedest ainuüksi ei piisa selleks, et saada liidriks. Samuti selgub
kooskõlastada oma tegevusi ja töötada meeskonnana. 2. Planeerimine vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi, võtavad neid arvesse ja töötavad välja vastavad abinõud. 3. Planeerimisel vähenevad kattuvad ja asjatud tegevused. Kui tegevuskava ja lõpptulemus on selge, saab ebaefektiivsus ilmnähtavaks ning saab parandatud või kõrvaldatud. 4. Planeerimine annab standardid kontrollimiseks. Kui me pole kindlad, mida me püüame saavutada, kuidas me saame siis kindlaks teha, kas me selle saavutasime? Kontrollimisel me võrdleme tegelikku saavutust eesmärkidega, saame määrata kindlaks kõrvalekalded ja võtta kasutusele vajalikud korrigeerivad abinõud. Strateegilised ja operatiivsed plaanid Plaanid, mis kehtivad kogu organisatsiooni kohta, kehtestavad organisatsiooni üldised eesmärgid ja püüavad organisatsiooni määratleda oma keskkonna suhtes, on strateegilised plaanid. Plaanid, mis
both employees and leaders. 3 SISUKORD SUMMARY...................................................................................................................2 SISUKORD................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 5 1. EESTVEDAMINE JA LIIDRIKS OLEMINE......................................................7 1.1LIIDRI MÕISTE JA EESTVEDAMISE OLEMUS ............................................................ 7 1.2LIIDRI EELDUSED JA TUNNUSED.............................................................................7 1.3LIIDRI TÜÜBID......................................................................................................10 1.4EESKUJUKS OLEMINE JA EESTVEDAMISE TÄHTSUS ORGANISATSIOONIS..............10 1
Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia: kuidas inimesed käituvad suurde gruppi sattudes (nt. Egiptuses rahutused. LeBon, Tarde. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. Wilhelm Wundt (1832 1920, kirjeldas kollektiivset moraali) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... Joonis 1: Gustave LeBon 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks.
vabadus või kehtivad kokkulepped. Juht käitub grupiliikmena. Mittesekkuv liider- juht ei sekku aktiivselt grupi töösse, väldib seisukohavõtte, lubab toimida töötajatel oma äranägemise järgi. Sobilik spetsialistide juhtimisel, ülesannete korral kus rollid ja panused on selgelt määratletud. Juhi edukuse tagab valitud käitumisstiil, situatsiooni taju ja hindamine kui ka isiksuse omadused. 8. Juhtimist ja juhtimisstiili kujunemist mõjutavad tegurid. Juhtimisstiil- kuidas juht käitub alluvatega, kuidas tema ülesandeid ja funktsioone täidetakse. Mõjutavad liidri ja järgijate vahelised suhted. Halbade suhete korral tuleb rohkem kontrollida ja juhtida. Ülesande struktuur- kui selge on eesmärk, kuivõrd spetsiifiline on ülesanne, kui selgelt on jagatud grupiliikmete rollid ja ülesanded. reguleerimatuse korral on juhi roll suurem. Positsiooni võim- volituste ja kontrolli ning ressursside jagamise ulatuses ja võimes
12. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid: · Organisatsiooni suurus · Tööjaotuse sügavus · Alluvate tegevuse kooskõlastamine · Kontrollimise vajaduse määr · Juhtimisulatus 13. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandi arv omavahel seotud? Kitsas juhtimisulatus väike arv inimesi ühe juhi juhtida ja kontrollida ning palju juhtimistasandeid. Lai juhtimisulatus suur arv inimesi ühe juhi juhtida ja kontrollida ning vähe juhtimistasandeid. 14. Mida nimetatakse rivi (liini)- ja staabiorganisatsiooniks? RIVI kujutab endast ülesehituse osa, mis koosneb organisatsiooni eesmärke vahetult taotlevatest (põhitegevuse) ametikohtadest ja allüksustest
Kõik kommentaarid