Merilin Kutšer 9.08.2019
At-07-b
Essee
Kuidas planeerida ladu
ja miks.
Tänapäeva majanduse kiire arenguga arenevad ka üha rohkem laod .
Nende vajadus on suur ning paljud juba olemasolevad laod vajavad
lisaruume, ning selleks ehitatakse uued laod või teevad
juurdeehitusi. Kuid enne ehitamist on vaja hoolikalt planeerida iga
väiksemgi detail.
Et ladu kujundada on olemas selleks teatud reeglid, mille järgi
määratakse lao kuju, suurus ja ka asend. Kõigepealt peaksime
arvestama toodetega ja nende valikuga. Järgmisena peaks kindlasti
silmas pidama ka lao süsteeme, et millised on riiulid või alused,
või spetsiaalsed tugikonsoolid. Muidugi tuleks ka pöörata
mitu väravat ja sõiduteed on võimalik krundile rajada, kui palju vaba ruumi on võimalik saada laadimissildade ette, mitu laadimissilda vajatakse? ladude planeerimine 21 • Laoruumide kavandamisel vajatakse ettevõtte tegevuse kohta palju informatsiooni: mida ladustatakse, millistes kogustes ladustatakse, milliseid tõstukeid, seadmeid ja inventari vajatakse? ladude planeerimine 22 • Planeerida tuleb ka abiruumid. Need on elektrikilpide ruumid, puhastusvahendite ruumid, olme- ja kontoriruumid. Sellised ruumid paigutada nii, et nad võtaksid enda alla võimalikult väikse osa efektiivse kasutusega laopindadest. ladude planeerimine 23 • Tähtsal kohal laos on ka põrand ja katus. Põrand peab olema tasane ja suure kandevõimega. Katus peab ära hoidma kauba märgumise. Läbijooksva katuse parandamine on kulukas ja raskesti teostatav.
vedades laevadel sõjaväe toitmiseks vajalikku kuu viljavaru. Tolleaegsete meresõiduvahendite ja moonavooride puhul oli tegemist omamoodi suurte liikuvate ladudega. Ajaloost on teada, et vanad Rooma, Kreeka ja Egiptuse ülikud lasid koguda ja säilitada võimalike näljahädade ärahoidmiseks suuri viljatagavarasid. Feodaalide ladudeks olid tol ajal peamiselt viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tol kaugel ajal olulist sotsiaalset funktsiooni. Sedamööda, kuidas hakkas arenema kaubandus, tekkis kaupmeestel vajadus säilitada kokku- ostetud kaupu enne müüki. Rändkaupmehed vedasid endaga kandeloomade seljas ja vankritel kaasa arvestatava suurusega kaubaladusid. Oma väikesed laod olid ka käsitöölistel, sest nad pidid säilitama erinevate materjalide varusid, mida kasutati valmistoodete meisterdamiseks. Käsitööliste väikestest materjaliladudest arenesid hiljem, industriaalsele tootmisele ülemineku ajal välja toot- misettevõtete materjalilaod.
Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt. 2)Konsolideerimine- saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 3)Distributsioon- ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. 4)Kliendi rahulolu tagamine 3. Ladude liigid Privaatladu- optimeerib selle kasutaja ja ladu on allutatud tema täielikule kontrollile. Privaatlaod on enamasti hulgimüügi- ja tootmisettevõttete laod. Avalik ladu- laopidaja on sõltumatu partner, kes pakub teenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad ja sadamaoperaatorid) Lepinguline ladu- on kombinisatsioon avalikust ja privaatlao teenindamisest. Lepingulise
· kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt teisele minimaalselt · kaupade siirdamise teekonnad on minmaalsed · hoiukohad o kaubaga võimalikult täidetud · hoiukohtade kõrgused on kooskõlas aluste kõrgustega · hoiukohad on puhtad ja neil ei vedele pakendiosi, kile ja alusetükke · tooted paigutatud kaubaalusel korrapäraselt · kaubaalused on paigutatud hoiukohtadle korrapäraselt, aluste esiservad on ühel joonel. 12. Kuidas muutub hoiuruumi ruumalaühiku omahind lao kõrguse suurenedes? Mida kõrgem on ladu seda madalam on ruumalaühiku omahind. 13. Millised on laonduse kolm olulist komponenti ja kuidas need on omavahel seotud? Ruum, seadmed ja personal on laomajanudse kolm olulist komponenti, mis on enamasti üksteisest sõltuvad. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud.(Tarneahel) Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus- jaekaubandus ja lõpp tarbija. 14
Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel "goods to man". Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. 2. Milline näeb välja , ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul ? Läbivoolu riiuli korral läbib kaldpind erinevaid järjestikku olevaid hoiukohti. Läbivooluriiuli kaldpindade kalle on enamasti 4%. Kaubaalused veerevadrullikutel ja liiguvad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Riiulid on varustatudspetsiaalsete piduritega, mis takistavad kaldpinnal liikumisel kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustamise. 3. Milline näeb välja ja kuidas töötab sügavriiul?
avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust kannab täielikku vastutust 2
B- rühma tooted annavad vastavalt 15 20% ja C rühma tooted 5 10% käibest/kasumist. Üleminekupiirid ühelt kategoorialt teisele on teatud määral tinglikud ja need tuleb määrata ettevõttes kokkulepitud põhimõtete alusel. A- kategooria tooted ei tohi laost kunagi lõppeda, A- rühma kliendid peavad saama kõige paremini teeenindatud ja A- rühma tarnijad on ettevõttele kõige olulisemad tarnijad ( ABC classification)- eesmärgiga juhtida ja planeerida varusid, liigitatakse inventar vahetult pärast ABC analüüsi kolme põhigruppi. Activity Based Costing (activity based costing) Tekkepõhine kuluarvestus. Kulud suunatakse toimingutele ja tegevustele, mis neis tegelikult põhjustasid. ABC põhimõtte järgi peavad kulud kajastuma seal, kus tekivad tulud. Vastupidisel juhul pole võimalik teha adekvaatseid järeldusi toimingute efektiivsuse ja tulususe kohta. Kasutatakse majandus- ja logistikaarvutustes- majandusliku aktiivsuse kuluarvutlus
kulud 3-24%, seega 2-3 korda rohkem. Tavaliselt moodustavad logistilised kulud 7-20% toote müügihinnast. Väga sageli kasutatakse inglise keeles hanke ja jaotuslogistika asemel lihtsalt mõisteid sisenev (inbound) ja väljuv (outbound) logistika. 1Kaasaegse ärilogistika evolutsioon läänemaailmas:1 >1950ndad / 60ndate algus. Logistilisi süsteeme ei planeeritud ega määratletud. Tootjad tootsid, jaemüüjad tegelesid jaemüügiga, kuidas kaubad tootjatelt poodidesse / lõpptarbijatele jõuavad, oli kõigi jaoks kõrvalise tähtsusega. Jaotuslogistika all mõisteti laialivedu. Enamusel tootjatest omas suurt transpordivahendite parki oma toodete kohaletoimetamiseks. Kontroll jaotustegevuse üle vähene, koordinatsioon jaotusega ja hangetega seotud ettevõtte funktsioonide vahel puudus. 1960-ndad / 70-ndate algus. Jaotuslogistika (physical distribution) kontseptsiooni teke ja areng.
Kõik kommentaarid