Kuidas majandada säästlikult?
Praeguses ühsikonnas on kõige rohkem kõneainet pakkuvaks teemaks majanduskriis . Tegelikult on väga palju võimalusi, kuidas
üksikinimene saab raha kokku hoida ja säästlikult majandada. Olgu
see siis kasvõi ainult vajaliku soetamine, odavama telefoni
operaatroi valimine või vee ja energia säästmine. Iga pisikene
kokkuhoid viib lõpuks suure kokkuhoiuni. Kuid siiski, kuidas
inimesed saavad säästlikult majandada? Esimeseks säästliku
majandamise võimaluseks on kokku hoida vee pealt. Paljud inimesed
hambaid pestes jätavad vee jooksma . Seda ei tohiks teha. See on küll
väike asi, aga pika aja peale koguneb kraanist lihtsalt alla
voolanud vett päris palju. Ja tegelikult me maksame ilma otstarbeta
kraanist alla jooksnud vee eest. Suvel lilli kastes võtame vee otse
kaevust või tuleb vesi ühisest kaevust. Paljudel inimestel on
võimalik raha kõrvale pannes oma elujärge vanemas eas oluliselt parandada võrreldes olukorraga, kus midagi säästetud ei ole. Ega siin muu ei aita, kui rohkem sel teemal rääkida ning loota, et aastate jooksul hakkab suhtumine vaikselt muutuma. Nii väitis Andres Saarniit Eesti Pangast. Säästetud raha tuleks investeerida investeerimisfondidesse, pensionifondi, aktsiatesse. Mustadeks päevadeks kogutavat raha võib hoida ka nt hoiusel. Säästugurude nipid ja nõuanded, kuidas paremini hakkama saada, kui kõik läheb järjest kallimaks: · Väljas söömine on luksus. Kui keskmine lõunasöök maksab väljas 70 krooni, siis kulub igal tööpäeval lõunat süües kuu jooksul 2100 krooni. Kui seda kulutust ei anna kuidagi kõrvale lükata, siis mõtle läbi, mida sa sööd. Prae asemel söö suppi. Ja salatit ostes võiks mõelda, kas 100 grammi riivitud porgandeid tasub osta kilohinnaga. · Võta poodi minnes alati oma kott kaasa
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Virve-Hella Kruus OSTUOTSUSTE LANGETAMINE JA MAJANDUSLANGUSE MÕJU OSTUOTSUSTELE. Ainetöö Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada kas ja kuidas on muutunud küsitletud inimeste ostuotsuste langetamine ja üldised tarbimisharjumused ning millist mõju on avaldanud inimestele majanduslangus. Antud töö peamisteks ülesanneteks on selgitada välja: · Vastajate üldised tarbimisharjumused; · Igapäevaste kaupade ostmise sagedus ja peamised ostukohad; · Ostu- ja toitumisharjumuste muutused; · Allahindluskampaaniate ja/või eripakkumiste tähelepanek ning mõju ostuotsute langetamisel;
Need ja paljud teised pisiasjad võivad tunduda tühisena, aga kui Sulle lisaks käituksid säästlikumalt ka Sinu pere, sõbrad ja tuttavad, siis ei peaks me muretsema, kas ja kuna lõppeb puhas . Keskkonnakorraldus Keskkonna- ja looduskaitse korraldamisega Eestis tegeleb Keskkonnaministeerium. Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb säästlikult kasutada. Keskkonnaministeeriumi eesmärk ja soov ongi selle sätte täitmine. Keskkonnaministeeriumi ülesanne korraldada ja koordineerida keskkonnapoliitikat. Missioon on luua Eesti arengule sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meie liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna säilimise ja kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise. Oma visioonina näeb ministeerium ühtset ja tervet Eestit hõlmava
aktiivne kui passiivne sissetulek. Hiljen loodetavasti ettevõtte tegevus stabiliseerub ja on võimalik sinna palgata järjest rohkem palgatöötajaid, kes teeks ettevõtte juhi eest tööd ära - ettevõte muutub passiivseks tuluallikaks. Otsemüük e. võrkturundus. Ühelt poolt on paljud otsemüügifirmad püramiidiskeemile üles ehitatud, kus teenitakse uute sisenejate arvelt. Teisalt on meediast läbi käinud ka palju lugusid, kuidas otsemüügiga on suuri rikkusi kokku aetud. Selleks, et muuta otsemüügisüsteem enda jaoks passiivseks tuluallikaks, tuleb eelkõige keskenduda võrgu ehitamisele. Seega on passiivse sissetuleku loomise eelduseks tugevate liidrite koolitamine. Rikkaks saamise mudel - aktiivsest sissetulekust tuleb suunata võimalikult suur protsent (säästumäär) passiivset sissetulekut pakkuvate varade või investeerimisvarade omandamisse.
Juhendaja: õp Alge Ilosaar Viimsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Vesi on eluks kõige vajalikum osa. Inimkonmd on seda kasutanud samakaua kui on eksisteerinud. Kuid tänapäeva teadlased on uurinud välja, et joogikõlbliku vett ei ole väga palju, kõigest 1 protsent kogu maailma veest. Selle vähese vee tõttu on hakatus vett säästma ja säästmine on üha tõusev trend. Paljud teadlased ja inseneerid leiavad võimalusi, kuidas hoida vett kokku. On tehtud palju leiutisi, mis aitaks inimestel vett kokku hoida. Antud teema on maailmas väga aktuaalne, ning seda on juba uuritud ka, kuid see on selline valdkond mis muutub pidevalt, sest inimesed on hakanud mõtlema loodusele ja on haklanud rohkem säästma. Uurimustöö teoreetilises osas tutvustatakse erinevaid vee säästmis võimalusi alates asjadest millega tuleks arvestada maja ehitusel, kuni lihtsate nipideni, millega on võimalki vett kokku
Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla? Säästmine on paljudele inimestele osa igapäeva elust. Kokkuhoiu teema on maailmas väga levinud. Kokkuhoiu põhjuseid on palju. Tihti on peamine põhjus raha aga ka looduse säilitamine on muutunud väga aktuaalseks teemaks. Säästmise juures tuleb tihti teemaks ka koonerdamine. Koonerdajaid on tavaliselt näidatud just halvas valguses ning säästlikke inimesi heas. Kuid vaid vähesed asjad on must valged. Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla? Säästmine on kokkuhoid. Kokkuhoid on paljudele inimestele tavaline osa elust. Enamasti mõeldakse rahast, kui rääkida säästmisest. Ikka tuleb vaadata, et oleks järgi raha ka mustadeks päevadeks. Raha säästmise viise on palju. Kõige levinumad raha säästmise viisid on ilmselt kõige odavama toote ostmine, toodete ostmine allahindluste ajal ja raha kõrvale panemine. Paljud kasutavad ka kuponge millega saab erinevaid soodustusi. Põhjuseid
- paljud, kes on võtnud näiteks sms-laenu, ei suuda seda ära maksta, võlad kasvavad üle pea ja intress muudkui tõuseb ja tõuseb; - samuti õppelaenud; - liisingud, järelmaksud; - väikelaenud või eluasemelaenud; - trahvid; - viivised, intressid; - üürivõlad jne. Võlanõustaja ongi see spetsialist, kes osutab professionaalset abi, et ennetada neid võlgasid või likvideerida need ja suunata, kuidas tulla toime edaspidi. Milles siis seisneb ikkagi võlanõustamise vajalikkus? Võlanõustamine on mõeldud eelkõige neile, kes ei suuda enam oma laenude maksmisega hakkama saada või kes tunnevad, et vajavad professionaalset abi võlgade ennetamiseks. Võlanõustaja põhiliseks tööks on klientide nõustamine nii silmitsi, telefoni- ja internetiteel, samuti on nõustaja tööks võlgade ennetamine ning ka töö hindamine ja kvaliteedi tagamine.
kuludest) Arvestuslik kulu võib eelarveaastal ületada (nt Riigikogu liikme töötasu) Ülekantav kulu võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse (investeeringud) 36. Kirjeldage riigieelarve menetluse protsessi! Etapid: *eelarve eelnõu koostamine, *vastuvõtmine, *eelarve täitmine, *muutmine, *aruande koostamine, *kinnitamise protsess 37. Eelarve täitmise protsess, kes korraldab ja kuidas korraldatakse? 38. Millised on erinevad eelarve koostamise meetodid? Nende puudused. · Statistiline meetod iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal · Nullmeetod igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmisest 39. Millised on riigieelarve paika panemise moodused? 40. Kuidas on muutunud Eestis riigieelarvemaht perioodil 1995-2012? 41. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus.
Kõik kommentaarid