50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
miqu
Õppematerjali autor
Antropogenees Liisa Leit G1BK Antropogenees Antropogenees on inimese põlvnemine ehk antroploogia haru, mis uurib inimese teket ja päritolu. Ahvinimene (Australopiteekus) Inimese kujunemine sai alguse ligikaudu 5-6 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas, Victoria järve ja Kilimandzaaro mäe vahelisel alal, kus tekkis ahvinimene. Välimuselt oli ta umbes poolteist meetrit pikk ja sarnanes pigem ahvile, kui inimesele. Ta liikus kohmakalt kahel jalal, vahel oma pikkadele rippuvatele kätele toetades. Ahvinimene (Australopiteekus) Ahvinimese aju oli tunduvalt suurem, kui ahvil, kuid palju väiksem, kui inimesel. Ta ei osanud rääkida ja tal puudusid ahvile omased teravad kihvad. Ahvinimene oli võimeline kasutama tööriistadeks ainult üksikuid kive. Ta oli tunduvalt nõrgem, kui teised ahvlased ja seeg
Essee Mina kui 21.sajandi pärisinimene Mina kui inimene olen loomariigi esindaja ning kuulun keelikloomade hõimkonda, imetajate klassi, primaaride seltsi, inimlaste sugukonda ja inimeste perekonda. Oma liigilt olen ma Homo sapiens ehk tark inimene. Inimese kaugeteks eelkäijateks peetakse ahvinimesi, kes elasid umbes 6 miljonit aastat tagasi Ida- Aafrika aladel. Milline on 21.sajandi pärisinimese kujunemislugu? Tänapäeva teadlaste arvates sai inimese arenemine ahvilaadsetest loomakestest alguse palju miljoneid aastaid tagasi. Teadmata põhjuseil hakkas neil arenema aju ning taandarenema mitmed muud, loomadele omased tunnused. See võttis aga kaua aega enne kui kujunes välja tänapäeva nii öelda ,,täiuslikud inimesed". Meie kaugeimad eellased ahvinimesed sarnanesid rohkem ahvile kui inimesele, kuid ajapikku nende oskused täiustusid ning nendest kujunesid osavinimesed ehk Homo habilised, kes õppisid töö
uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on mõnel juhul leiumaterjali vähesus, teistel juhtudel fossiilide suur omavaheline sarnasus. Osa fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi kujunes Louna ja Ida - Afrikas Homo habilis ehk osavinimene. Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks ja ta oli oppinud valmistama kivist ja võib- olla luust tööriistu
või nähtust, mida vastav sõna tähendas. Kolmandaks põhiallikaks esiajaloo uurimisel on mitmesugused loodusteaduslikud allikad, mille andmete põhjal on võimalik teha oletusi looduslike tingimuste kohta ning samuti eeldusi mitmesugustest arengutest. Esiajaloo areng ja periodiseerimine Inimesed on alati spekuleerinud oma mineviku teemadel, ning enamikul kultuuridel on oma loomismüüdid, mis muuhulgas püüavad selgitada, kuidas maailm tekkis ja elu alguse sai ning miks ühiskond on selline, nagu ta just on. Samuti on enamik kultuure olnud huvitatud sellest, millised olid neile eelnenud ühiskonnad. Selle väljaselgitamiseks on juba kauges minevikus tehtud mitmesuguseid töid. Esimeseks dokumenteeritud kaevamiseks peetakse Babüloni kuninga Nabunaidi poolt 6 sajandil eKr teostatud töid Sippari linnas. Kaevamisobjektiks oli tempel, kust leiti muuhulgas selle u 2200 aastat
teadmisi, uskumusi, moraali, jm oskusi ning kombeid, mida inimene on ühiskonna liikmena omandanud. 2 Antropoloogia jaguneb: füüsiline või bioloogiline antropoloogia ja kultuurantropoloogia või sotsiaalantropoloogia. Kultuurantropoloogia haruks loetakse etnograafiat ning etnoloogiat. Arheoloogiat käsitletakse sellise suhtumisviisi puhul kui kultuurantropoloogia minevikuvormi. Oluline on materiaalse kultuuri interpreteerimine. Kuidas kasutati mingit eset? Miks on mõned kalmed ümmargused ja teised kandilised? Siin kattuvad osaliselt arheoloogia ja etnograafia meetodid. Etnoarheoloogia Nagu etnograafidki, elavad arheoloogid kaasaegsetes kogukondades. Eesmärgiks on mõista, kuidas traditsioonilised või osaliselt traditsioonilised ühiskonnad kasutavad materiaalset kultuuri (nt kuidas nad valmistavad tööriistu ja relvi). Arheoloogiat on osa ajaloost kui me mõtleme viimase all kogu inimkonna ajalugu alates selle algusest
Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäeval on arheoloogia ajalooteaduse haru, mis uurib lahtikaevamiste
4. Leidude fikseerimine. 5. Võetakse ette uus kiht. 6. Oleks vaja kaevata enam-vähem kihtide ladestumise järgi. 7. Tähtis pildistada kaevandi külgi, et saada profiili st pilti, kus kihid on õiges järjekorras. Kaevandamismetoodika on äärmiselt oluline!!! Kammeraaltööd Vaja läbitöötada kogu materjal, mis kaevamisel leitud. Leide konserveerida, nummerdada, karpidesse panna ja hoidlasse viia. Joonised õigelt vormistada, aruanne kirjutada. Dateerida. Uurimistöö kuidas seda materjal tõlgendada? Mis objektiga tegelesid? Mis ajast leiud? Kronoloogiad Absoluutne kronoloogia dateeritud kindlate numbriliste väljenditega. Suhteline kronoloogia täpseid aastaarve ei teata. Räägitakse leiust võrreldes teiste leidudega, nt tollest odaotsast vanem aga sellest mõõgast noorem. Stratigraafiline meetod jälgitakse esemete leiukohta ja kihti jälgitakse tähelepanelikult, et õiget aega paika panna. Alati ei saa arvestada sügavust, vata kihti
Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid